← Eesti

4-17-4006/5

4-17-4006 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. septembril 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4006 Kohtunik Innokenti Menšikov Väärteoasi S.I kaebuse järgi Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Veera Blinova 17.07.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,
  2. Kaebuse esitaja S.I elukoht xxx, isikukood 3804203730, töökoht xxx. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti politseijaoskond Ida Prefektuuri Narva asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine. RESOLUTSIOON Jätta S.I taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Jätta S.I kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Veera Blinova 17.07.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,000188 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Veera Blinova tegi 17.07.2017 üldmenetluse otsuse 1 4-17-4006 väärteoasjas nr 2330,17,000188 S.I karistamisest karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, so 100 (ükssada) eurot selle eest, et ta hüppas mootorsõiduki Ford Focus reg.märk xxx esikapotile ja tahtlikult oma käega lõi vastu sõiduki esiklaasi, mille tagajärjel esiklaas purunes ning kapotil tekkisid värvikahjustused. Antud tegevusega S.I tekitas mootorsõiduki Ford Focus reg.märk xxx omanikule varalise kahju summas 890,88 eurot. 02.08.2017 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja S.I kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna 17.07.2017 üldmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja palub võtta kaebus menetlusse arutamiseks, täielikult tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2330,17,000188 ning ennistada kaebuse esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja põhjendab kaebuse esitamise tähtaja mööda laskmist haiguslehel viibimisega alates 31.07.2017 ning alles 02.08.2017 seoses kaebuse esitaja tervise seisundi paranemisega, ta pöördus juristi poole. Maakohus leidis Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 117 lg 1 p 1, 2 alusel kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel. V™S § 118 lg 2 p 1 alusel teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui: kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. V™S § 114 lg 4 alusel kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuväline menetleja on S.I väärteoasja lahendanud üldmenetluses. S.I-le on V™S § 19 järgi selgitatud tema õigusi ja kohustusi ja seda asjaolu on ta kinnitanud allkirjaga otsuses. Otsuses on märge selle kohta, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. S.I sai üldmenetluse otsuse ärakirja kätte 17.07.2017, mida kinnitas oma allkirjaga. Seega kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 01.08.
  3. 02.08.2017 üldmenetluse otsus on jõustunud. Kaebus on esitatud kohtusse 02.08.
  4. Oma kaebuses kaebuse esitaja palub kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuse esitaja põhjendab kaebuse esitamise tähtaja möödumist haiguslehel viibimisega. V™S § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §
  5. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimalik vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. KrMS § 172 lg 2 alusel kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: - äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; - muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium omab seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse 2 4-17-4006 esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 - RT 3 2004, 2,20, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 - RT 3 1998, 21, 211). Kohus, vaadates läbi toimiku materjalid, leiab, et taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja ei esitanud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Kaebuse esitaja ei ole siiamaani esitanud kohtule mingeid õiendeid, mille alusel saaks kohus hinnata, kui raske haigusega tegemist oli. Seetõttu kaebuses äratoodud põhjust ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks. Seega, kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebuse pärast V™S § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist, samuti kohtu arvates ei ole kaebaja esitatud kaebuse esitamise tähtaja läbi laskmise põhjus mõjuv, siis tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus - läbi vaatamata. Määruse tegemisel kohus juhindub V™S § 118 lg 2 p
  6. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.