lg 2 p 9 järgi Prokurör Natalja Lebed Süüdistatavad V.Z , isikukood: xxx, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht Xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati: 19.02.2015 Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud
lg 2 p 8, 9 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta ja 3 kuud.
lg 1 järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta, 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, milleks on 452 tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel kohustus isik täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
Harju Maakohtu 17.08.2015 määrusega pöörati isikule 19.02.2015 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta, 2 kuud ja 17 päeva –
Karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.2015, karistuse lõpp 23.10.2016 /tl 151-152, 153-154/, karistus on kantud. Tõkend – vahistamine. Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.Z
lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.
lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.10.2017 kuni 03.11.2017.a., s.o. 16 päeva ning ärakandmisele kuulub 7 kuud ja 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui V.Z ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on V.Z käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 03.11.2017.a. Tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada V.Z vahi alt kohtu saalis. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista V.Z-ilt: kannatanu Xxxx kasuks varalise kahju summas 1419 eurot, mis kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pank ; kannatanu Xxxx kasuks varalise kahju summas 2025.50 eurot, mis kanda Xxxx arveldusarvele nr xxxx Swedbank. Asitõendid - 2 CD-plaati Xxxx, Tallinn asuva Olümpia hotelli turvakaamerate videosalvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse V.Z-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 360 eurot. Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 88,75 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega V.Z-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e-2- posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: V.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 15.06.2015 Tallinnas aadressil Xxxx asuva hotelli Xxxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Xxxx (Xxxx) kuuluvad esemed, ja nimelt: mobiiltelefoni Iphone 5S (IMEI xxxx), väärtusega 699 eurot; SIM-kaardi, väärtusega 20 eurot; sularaha summas 700 eurot. Lisaks võttis Xxxxle (Xxxx) kuuluvad esemed, ja nimelt: mobiiltelefoni Sony Xperia Z3 Compact (IMEI xxxx), väärtusega 422 eurot; SIM-kaardi, väärtusega 3.50 eurot; sõrmuse, väärtusega 700 eurot; sularaha summas 900 eurot. Seega V.Z , isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, uuesti, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: - kannatanu Xxxx esitas hagiavalduse varalise kahju hüvitamiseks summas 1419 eurot, mis kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX SEB Pank; kannatanu Xxxx esitas hagiavalduse varalise kahju hüvitamiseks summas 2025.50 eurot, mis kanda Xxxx arveldusarvele nr xxxx Swedbank Karistuse liik ja määr: Süüdistatav V.Z, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus V.Z süüdi tunnistada
lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega 8 kuud.
lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.10.2017 kuni 03.11.2017.a., s.o. 16 päeva ning ärakandmisele kuulub 7 kuud ja 14 päeva vangistust.
lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
Esitatud tsiviilhagi hüvitada. Kohtuistungil jäi süüdistatav V.Z sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt -3- kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel V.Z tuleb süüdi tunnistada
V.Z-ilt kuulub välja mõistmisele määratud kaitsja tasu 360 eurot, sundraha 705 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.