4-17-3815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.septembril 2017, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3815 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

§ 242

lg 1, 2 Kaebuse esitaja T.T (isikukood xxx, elukoht: Xxxx, Vene Föderatsiooni kodanik, pensionär) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 63 lg 1, 66 lg 2, VTMS § 47 lg 1, § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155156 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,006483 ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Süüdi tunnistada T.T

§ 242lg 1,2 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg 1 mõista karistuseks

§ 242lg 2 järgi rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. 3. Kar

S § 66 lg 2 alusel võimaldada T.T tasuda mõistetud rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 (nelikümmend) eurot igakuiselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.06.2017 otsuses väärteoasjas nr 2302,17,006483 näidatud arvele:  SEB Pank EE891010220034796011,  Swedbank EE932200221023778606,  Danske pangas arvele EE403300333416110002,  Nordea pangas arvele nr EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175094290 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-17-3815, T.T“. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule on laekunud T.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.06.2017 otsusele väärteoasjas nr 2302,17,
2. Kaebuse esitaja taotleb vähendada temale määratud karistust või võimaldada selle osadena maksmist. Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 5), milles on seisukohal, et T.T tegu on õigesti kvalifitseeritud ja karistuse kergendamiseks puudub alus, rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline menetleja ei vaidle vastu. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil. Kohus, tutvunud T.T kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollist AB1264403 väärteoasjas nr 2302,17,006483 (VT toim lk 1) nähtub, et 14.05.2017 kl 17:08 juhtis T.T mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärk xxxx Tallinnas J.Smuuli teel (bussipeatus Sõjamäe raba juures) ja reastudes teiselt sõidurajalt esimesele sõidurajale seal liikunud mootorsõiduki (liinibussi) ette, ei veendunud oma manöövri ohutuses ja ületas teekattemärgist 911 Ühekordne pidevjoon tekitades liiklusohu esimesel sõidurajal liikunud bussijuhile, kes oli sunnitud ohu vältimiseks järsult muutma liikumiskiirust (pidurdama) ja peatuma. Menetlusalune isik rikkus seega

§ 16

lg 1,2, § 33 lg 2 p 8 ning pani toime

§ 242lg 1 ja lg 2 kvalifitseeritava rikkumise.

T.T tunnistab oma rikkumist (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT toim lk 3), on tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT tl 2).

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 16

lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§ 33

lg 2 p 8 kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Videosalvestuse, menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlustega (VT toim lk 3, 4-5, 6-8, 10-12), www.google.ee/maps ja https://kaart.delfi.ee väljatrükiga on tõendamist leidnud, et T.T on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod.

§ 242

lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221– 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 242

lg 2 kohaselt sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 2 Kohus on seisukohal, et T.T-le käitumine

§ 242

lg 1,2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2302,17,006483 karistati T.T nimetatud rikkumise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt

§ 242lg 2 alusel 50 trahviühiku, s.o 200 euro suuruse rahatrahviga. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest (VT tl 22) T.T kohta nähtub, et karistused tal puuduvad. Kohtu hinnangul on põhjendatud T.T karistamine rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda T.T-le võimalus tasuda rahatrahv ositi nelja kuu jooksul, s.o 40 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3