p 1 kohus otsustas: Jätta L.G kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 06.04.2017 otsus nr 2316,17,000999 - muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 08.09.2017.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 26.09.2017.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 06.04.2017 otsusega nr 2316,17,000999 karistati L.G KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühikut, so 480 eurot. 09.03.2017 koostatud väärteoprotokolli nr AB1514814 kohaselt 05.02.2017 kell 05:55 Tallinnas, Tatari 6, baaris xxxx L.G lõhkus tahtlikult urineerides Midas Venice 240 DJ mikserpuldi peale Xxxx kuuluva vara, tekitades teoga OÜ’le varalist kahju summas 3500 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise asja vastu. Sellega rikkus L.G KarS § 203 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 22.04.2017 esitas L.G kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist
Kaebuse esitaja leiab, et ei ole talle süüks pandud väärtegu toime pandud ja see ei ole leidnud tõestust väärteoasjas. Samuti ei võta ta omaks tekitatud väidetavat varalist kahju Xxxx. 09.03.2017 koostati väärteoprotokolli, mille Xxxxrebis katki ja viskas minema. Seejärel ametnik koostas uue protokolli, millele kaebaja uuesti andis allkirja ning kirjutas, et ta ei ole väärtegu toime pandud. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed, tegemist on „sõna sõna“ vastu olukorraga. Politsei ei ole kuidagi tõendanud ühe tunnistaja ütluste taustal aset leidnud sündmusi ja asjaolusid – fakte. Kaebajat ei ole karistatud mitte avalikus kohas urineerimise eest vaid tema süüks on pandud varalise kahju tekitamine väheväärtusliku asja vastu, mis jääb kaebajale arusaamatuks. Puuduvad tõendid selle kohta, kes on kahju kannataja, kellele DJ (ingl.k Disc jockey) pult kuulus või kelle omand see oli, mis oli selle maksumus ja kas see oli üldse töökorras, puudub mistahes ekspertiis ja eksperdiks ei ole Xxxxjuhatuse liige, kelle pädevus on teadmata antud valdkonnas. On teostamata ekspertiis, mis kinnitaks, et mistahes vedeliku DJ puldile sattumise tagajärjel DJ pult lakkab töötamast ja selle kahjustused on sellised, mis ei võimalda parandamist – remontimise kulu elektrilise lühise eemaldamisel on ilmselgelt odavam tegevus, kui vajadus koheselt uue tehnika soetamiseks. Kaebaja ei leia, et tema väidetaval tegevusel oli põhjuslik seos kahjuga ja selle tagajärjega, pole tõestatud, kuhu DJ pult peale sündmust viidi, mis sellega tehti ja kas seda ka kahjustati hiljem. DJ-na baaris töötav baarmen (omanik) on huvitatud uue tehnika soetamisest, mille kaebaja justkui peab kinni maksma. Kui on tõendamata kahju tekkimine kaebaja tegevuse tulemusena ja pole tõestatud kahju olemasolu ei saa ka olla süüdistust ja tõsikindlat tõestust kaebaja väidetavast kahju tekitamisest kogumis. Kohtumenetlus 14.06.2017 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, taotles otsuse tühistamist. Ta selgitas, et 5.02.2017 oli Tatari tn 5 baaris, kuhu sattus südaööl. Jõi ära paar „Rock“ õlut, kuulas muusikat ja mingi hetk vajus ära. Tugevas joobes ei olnud, lihtsalt kaotas tugitoolis teadvuse. Urineerimise kohta ei mäleta midagi. Ärkas käed raudus. Teda viidi politseijaoskonda, kus oli kella 13:00-ni päeval. Paar päeva hiljem sai kokku Xxxx, kes hakkas nõudma uue helitehnika ostmist või olemasoleva helipuldi parandamist. Kaebuse esitaja kaitsja asus seisukohale, et kuna kiirmenetluse otsus oli tehtud, ei saanud kohtuväline menetleja üle minna üldmenetlusele ning oleks pidanud määrama karistuse tulenevalt kiirmenetluse otsusest. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, mis pritsmetega on tegemist helipuldil ning selle ümbruses oleval põrandal. Politsei poolt ei ole tuvastatud, kas puldil oli uriin või midagi muud, selle tuvastamiseks oli vaja teha ekspertiisi. Seadme turuväärtus on jäetud välja selgitamata. Joobe tuvastamisel ei kasutatud tõenduslikku alkomeetrit. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud. Ülekuulatud tunnistajaid on hoiatatud valeütluste andmise eest ja nende ütluste tõepärasuses pole alust kahelda. Samamoodi ei ole alust kahelda Xxxxtõendis, mis on esitatud ametlikul blanketil ja allkirjastatud töötaja poolt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, otsus muutmata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja, tunnistajad Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - Menetlusaluse isikuna L.G väärteoprotokollis nr AB1514814 märkis „Mina, L.G , ei nõustu väärteo kirjeldusega, kus väidetakse, et mina tahtlikult või üldse urineerisin helitehnika peale“. - Menetlusaluse isiku ülekuulamisel 05.02.2017 L.G seletas, et tema 05.02.2017 kella 01:00 läks Tatari baari Xxxx ja jõi sõbra Xxxx (täpsemaid andmeid ei tea) paar õlut. Intsidendist ei 2 mäleta midagi. Viimane mälestus on, et oli sõbra Xxxx baarisaalis ning järgmine moment märkas politseid. Võtab ühendust antud baariga ja kahetseb juhtunut. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (05.02.2017 kell 06:54), millest nähtuvalt Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas (Kolde pst 65, Tallinn) tuvastati kontrolli tulemusena L.G alkoholijoove (0,65 mg/l). - Isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt 05.02.2017 kell 06:35 peeti Tallinnas, Tatari tn 6 kinni L.G, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid. Vabastati 05.02.2017 kell 13:30. - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (05.02.2017 kell 06:50) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati L.G isikusamasus (seoses avaliku korra rikkumisega). Meetmele allutatud L.G taotlusi ei olnud, protokolliga tutvus. - Vaatlusprotokoll, mille kohaselt 05.02.2017 kell 06:15-06:20 toimus vaatlus aadressil Tatari 6, Tallinn. Vaadeldi DJ-le muusika mängimiseks mõeldud elektrooniline pult „Midas Venice“ (1,3 m lai ja 0,6 m pikk). Puldist tehtud fotod. - Kesklinna politseijaoskonnale baaridaami Xxxx poolt tehtud avaldus (05.02.2017), millest nähtuvalt palutakse võtta vastutusele isik, kes 05.02.2017 kell 05:55 urineeris helipuldi peale, tekitades Xxxxi baarile (XXXX) esialgsetel andmetel üle tuhande euro kahjumit. Number võib muutuda täpsema kontrollimise käigus. - Xxxxarve nr 2007515 (12.09.2006) koopia, millest nähtuvalt Midas Venice 240 (16mic+4stereo) maksumus on 47 500 krooni (~3035 eurot). - L.G vastulause väärteoprotokollile (AB 1514814). Väärteo kirjelduse kohaselt lõhkus 05.02.2017 kell 05:55 baaris xxxxavaliku korda, urineerides helitehnika peale. Helitehnik, kes olukorda kirjeldas, väitis, et ta rahulikult mängis muusikat, kui lihtsalt üks hetk kaebaja väidetavalt urineeris helitehnika peale. See on naeruväärne, sest püksid jalas olid kuivad ja tema mitte kunagi elus ei ole urineerinud püksiluku vahelt. Kogu tegevus toimus kellaajal, millal baar oli rahvast tühi ja vaid üksikud inimesed olid kohal. Helitehnika kaasa ei võetud. - Xxxxpoolt koostatud ja Xxxx-le adresseeritud Mikserpuldi Midas Venice 320 sn. 173022 0324011792 08.02.2017 ülevaatuse akt, mille kohaselt ülevaatusel tuvastatud trükkplaadil happelise vedeliku kahjustus, mikroskeemide kahjustus, toiteplokis toimunud ülelöök vedeliku toimel. Kahjustused viitavad vedeliku sattumisele mikserpuldi elektroonikasse, remondi maksumus ületab soetusmaksumust; allakirjutanud Xxxx. - Xxxxäriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 09.08.2017: juhatuse liikmed on Xxxx, Xxxxja Xxxx. - Väljatrükk Xxxxmeeskonna andmetega (09.08.2017), millest nähtuvad ettevõte töötajad, sh Xxxx – helitehnika remont ja paigaldamine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt L.G ei ole registrisse kantud. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt ta on XXXX juhatuse liige, ise sündmuskohal Tatari 6 rokiklubis ei viibinud. Järgmisel päeval sai teada, et L.G lihtsalt urineeris nende helipuldile ja see on põhjalikult rikutud. Mõni päev hiljem kaebaja tuli kontorisse ja küsis, mis nüüd saab, tutvustas end teise nimega. Kahju on 3500 eurot, tegelikult ca 960 eurot suurem, sest laenutas uue puldi ürituste korraldamiseks. Parandada ei ole võimalik, Xxxx spetsialistid ei võtnud töösse. Helipuldi omanik on XXXX, praegu helipult asub sama koha peal. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt 5.veebruaril ca 5 minutit enne kella 6:00 hommikul Tatari 6, Xxxxi klubis nägi L.G urineerimas muusikapulti. Ta mängib alati viimasel tunnil plaate, see on tema hobi, äkki enam heli ei läinud saali. Läks peapuldi juurde üle saali ja nägi kaebajat – püksilukk oli lahti, püksid jalas, seisis puldi kõrval ja lasi pulti. Vahemaa oli 10-15 meetrit, reageerimiseks kulus ca 1 minut. Lükkas ta pikali, pani toolile istuma ja edasi ootasid politseid. Veel kohal oli 5-6 inimest, kellest 3-4 oli tantsuplatsil. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt tema töötab XXXXs baaritöötajana. 04.veebruaril 2017 oli üritus, umbes kolmveerand kuus läks alla. Helipuldist möödudes nägi seal noormeest, kes seisis seljaga. Äkki jäi muusika vait, DJ jooksis helipuldi juurde, tõmbas ta puldi juurest ära, lükkas põrandale 3 pikali. Noormehel oli püksilukk lahti ja midagi sealt ka paistis. Selgus, et terve helipult oli üle uriiniga ujutatud, haises. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt ta kutsus L.G menetlusaluse isikuna kohale, kes alguses ei eitanud oma tegu. Hakkas talle vormistama kiirmenetluse otsust, isik tutvus õiguste ja kohustustega, kuid siis muutis ütlusi. Sellepärast ta loobus kiirmenetlusest. Rebis protokolli pooleks ja lasi hunti. Koostas väärteoprotokolli. Kohtuliku arutamise järeldused
lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt
Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud, samuti kohus peab lahendama
loetletud küsimused.
MS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad.
kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
is sätetatud erisusi arvestades. KrMS § 63 kohaselt tõend on kahtlustatava, tunnistaja ütlus, asitõend, menetlustoimingu protokoll, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Kohtuliku arutamise käigus on kohtule esitatud Xxxxpoolt koostatud ja Xxxx-le adresseeritud Mikserpuldi Midas Venice 320 sn. 173022 0324011792 08.02.2017 ülevaatuse akt, mille lisamisele vaidles vastu kaitsja, sest Xxxxäriregistri kehtivate andmete väljatrüki (seisuga 09.08.2017) kohaselt Xxxx ei ole juhatuse liige, kel on allkirja õigus. Väljatrükk Xxxxmeeskonna andmetega on lisatud toimikusse kohtu algatusel ning selle väljatrüki kohaselt vastutab Xxxx helitehnika remondi eest. Kohtule on kaitsja poolt esitatud äriregistri väljavõte seisuga 09.08.2017 (mitte 08.02.2017 seisuga) ning kohtul puuduvad andmed, millised volitused on või olid osaühingus Xxxxl. Käesolevas menetluses ei lahenda kohus tekitatud kahju suuruse või kahju hüvitamise küsimust, mistõttu asub kohus seisukohale, et Xxxxpoolt koostatud ja Xxxx-le adresseeritud Mikserpuldi Midas Venice 320 sn. 173022 0324011792 08.02.2017 ülevaatuse akt on lubatav tõend, tegemist on muu dokumendiga, mis tõendab aset leidnud faktilisi asjaolusid. Kohus ei lahenda käesolevas lahendis küsimust, kas kahju korvamine just nimelt selles hinnapakkumises esitatud kujul ja summas on põhjendatud ja ratsionaalne. Riigikohus otsuses nr 31-1-23-14 leidis, et teatud juhtudel võib kohus isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel piirduda n-ö minimaalse kahju kindlakstegemisega, tuvastades kahju tekitamise vähemalt teatud summas. Väärteomenetluses esitatud Xxxxarve nr 2007515 koopia alusel on tuvastatud, et tegemist ei ole olulise kahjuga KarS § 121 lg 1 mõistes, mis võiks tingida kriminaalvastutuse.
kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et väärteomenetluses kiirmenetluse alustamine välistab üldmenetluse läbiviimise. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-23-09 faktiliste asjaolude kohaselt menetlusalune isik soovis pärast seda, kui ta oli nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega, saanud selgitused sellest menetlusest tulenevate õiguste kohta ja andnud ka ütlused väärteo asjaolude kohta ning kui kiirmenetluse otsus oli menetleja poolt alla kirjutatud, selgitust mõõtevahendi taatlemise õiguspärasuse kohta, kuid menetleja selgitus teda ei rahuldanud. Kohtuväline menetleja tõlgendas seda kiirmenetlust takistava asjaoluna, pidades silmas, et menetlusalune isik ei olnud vastavalt
Käesoleval juhul 4 aga kiirmenetluse otsus ei olnud kohtuvälise menetleja ametniku - Victoria Orava poolt alla kirjutatud, kiirmenetluse otsus jäi tegemata, sest L.G ei olnud nõus süüteo kvalifikatsiooniga. Seega antud juhul ei saa olla tegemist ne bis in idem põhimõte rikkumisega PS § 23 lg 3 tähenduses. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja süü on kinnitust leidnud väärteoasjas olemasolevate tõenditega nende kogumis. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andrus Ööbik tegi 06. aprillil 2017.a otsuse väärteoasjas nr 2316,17,000999, mille kohaselt menetlusalune isik L.G lõhkus urineerides helipuldi peale Xxxx kuuluvat vara, tekitades teoga OÜ’le varalist kahju summas 3500 eurot. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku L.G poolt väärteo toimepanemise tõendatuks üldmenetluse otsuse protokollis esitatud tõenditega, milleks on eelkõige tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, vaatluse protokoll. Riigikohus otsuses nr 3-1-1-16-12 on leidnud, et asja rikkumist on võimalik lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile või asitõendi vaatlusprotokollile tõendada ka tunnistaja ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Xxxx, Xxxxja Xxxxütluste tõepärasuses, need on loogilised ja eluliselt usutavad ning seega usaldusväärsed. Xxxx nägi, kuidas L.G seisis helipuldi juures, äkki jäi muusika vait, Xxxx jooksis helipuldi juurde ja pani puldile urineerinud L.G pikali. Mõlemad tunnistajad nägid, et L.G oli püksilukk lahti. Kaitsja poolt esitatud vastuväited fotodel nähtuva uriini pritsmete ehtsuse, uriini lõhna, urineerimise kestvuse ning teiste urineerimise protsessiga seotud asjaolude kohta (nt. kas uriin üldse kuulus L.G-le) ei ole tõsiseltvõetavad, sest tunnistajate ütlustega on tõendatud, et just L.G urineeris helitehnika peale. Elektroonilise pulti „Midas Venice“ vaatluse käigus tehtud fotodelt nähtub, et helipult asub väljapääsu kõrval, pimedas nurgas ning juurdepääs sellele on vaba. XXXX juhatuse liige Xxxx kohtuistungil kinnitas, et XXXX on helipuldi omanik. Väärteoprotokollis üheks tõendiks on märgitud Siemens Financial Services AB Eesti filiaalile Xxxxpoolt tehtud arve nr 2007515 (12.09.2006) koopia, mille kohaselt Midas Venice 240 (16mic+4stereo) maksab 47500 krooni (km-ta). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et L.G tegevus põhjustas varalist kahju, mille korvamiseks tuleb kas teostada remonditöid või osta uus pult. Kaebuse esitaja tegevus on otseses põhjuslikkuses seoses saabunud tagajärjega, ehk ilma tema poolset urineerimist helipuldi peale ei oleks kahjulik tagajärg saabunud. Tunnistaja Xxxx kinnitas, et vedeliku sattumine on helitehnika jaoks kahjulik, see on ka üldteada asjaolu. Menetlusalune isik ise ei tunnista urineerimist ning väidab, et jõi paar õlut ja pärast seda kaotas teadvuse ning uinus, kuni politseipatrulli saabumiseni ei mäleta midagi. Et kõhna kehaehitusega kaebuse esitaja, saabudes õuest (külmast) sooja ruumi, tarvitades alkoholi ja vastu hommikut võis uinuda, on eluliselt usutav. Üldteada asjaolu on see, et suured õlle kogused (L.G jõi vähemalt 1 liitri) tekitavad tungivat soovi urineerida, mis objektiivselt kattub kaebaja käitumisega – oli joobes, uinus, ärkas ülesse ja läks urineerima. Tegemist oli kaebaja jaoks tundmatu kohaga, kiiresti leidis pimedama nurga ja nagu tunnistaja Xxxx nägi oma kohast (asub mikserpuldi vastas, lava) – „lasi pulti“. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta kaotas teadvuse ja ei teinud midagi, jäävad paljasõnalisteks ja ennast õigustavateks, need on kohtu hinnangul tingitud vaid soovist vabaneda vastutusest. Kohale saabus politseipatrull, kes kohapeal tuvastas rikkumise ja pidas kahtlustatavana kinni just L.G, mitte kellegi teise. 05.02.2017 kella 06:00 paiku L.G oli sellises joobeastmes (kell 06:54 oli tuvastatud joove 0,65mg/l), et oli politsei poolt kinni peetud ja kainenes arestikambris kuni oli võimeline ütlusi andma alles kella 13:00 ajal. KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise 5 õiguse vastu. KarS § 218 lg 1 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asi või õigus, mille kahjustamisel KarS §§-de 203 ja 204 sätestatud väärtegude toimepanemisel ei põhjustanud olulist kahju. KarS § 203 sätestab vastutuse asja rikkumise või hävitamise eest ning subjektiivsest küljest eeldab koosseisu asjaolude, sealhulgas tagajärgede suhtes vähemalt kaudset tahtlust. KarS § 203 ja § 218 lg 1 on objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed. Võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest KarS § 218 lg 1 järgi karistatav ei ole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-20-09 p 8.2). Antud juhul menetlusaluse isiku L.G tegevuse tagajärjel sai kannatada XXXX-le kuuluv helipult ning kaebaja kahjustas võõrast vara (urineerides helipuldile) vähemalt kaudse tahtlusega. Ei ole vaidlust selles, et XXXX on Tallinnas, Tatari 6 asuva helipuldi omanik – seda kinnitavad nii XXXX juhatuse liikme Xxxxi ütlused kuid ka ülevaatuse akt, mis on adresseeritud XXXXle. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Nimetatud sätetest on Riigikohus varasemas praktikas järeldanud, et igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-11, p 19). Käesoleval juhul XXXX on kahju saaja ning temal on õigus nõuda tema valduses olevale varale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitajalt.
lg 5 kohaselt väärteoprotokolli võib lisada andmeid, mis on vajalikud mõne valdkonna väärtegude menetlemisel. Antud juhul väärteoprotokoll sisaldab teavet põhjustatud kahju kohta. Et kahju on tekitatud, on tuvastatud, kuid kohus ei tuvasta kahju suurust käesolevas väärteomenetluses. Asjas koostatud otsuses sisaldub teokirjeldus „L.G 05.02.2017 kell 05:55 Tallinnas, Tatari 6, xxxxbaaris lõhkus tahtlikult urineerides MIDAS VENICE 240 DJ mikserpuldi peale Xxxx kuuluva vara, tekitades teoga OÜ’le varalist kahju summas 3500 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd ei ületa olulise kahju piirmäära“. Otsuse teokirjelduses on kirjeldatud kahju tekitamisega seonduvad faktilised asjaolud, millest võib järeldada, et helipult sai kahjustada L.G tahtliku tegevuse tõttu. Joobeseisundis oleva kaebuse esitaja urineerimise viis (läbi püksiluku, püksid jalas) ja koht (pime nurk) viitab sellele, et kaebaja lootis urineerida diskreetselt, jäädes teistele kohalolijatele märkamatuks. Ka baaridaam Jakobson kohe ei saanud aru, et L.G urineerib. Kui uriin ei oleks helipuldi peale sattunud ja lühis tekkinud, mis mõjutas heli tugevust, võis tema tegu jätta pooltühjas saalis üldse märkamatuks. Urineerimise viis kinnitab, et selle eesmärgiks oli oma madala vajaduse rahuldamine ebamõistlikus kohas (helipuldi kõrval, pubis). Kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et L.G peale vääritu teo toimepanemist ei ole oma teo keelatusest aru saanud, ta püüab vastutusest vabaneda ja süüdistab helipuldi omanikku väljapressimises. Väärib tähelepanu kaebuse esitaja teojärgne käitumine, kes Xxxxi ütluste kohaselt tuli kontorisse, tutvustas ennast teise nimega ja küsis oma teo tagajärgede kohta. Kui sai teada nõue suurusest, ei vastanud ta enam Xxxxi kõnedele. Kaebaja nii teoeelne käitumine (alkoholijoobes magas baaris) kuid ka teojärgne käitumine (lootis vastutusest vabaneda) teeb tema käitumise rohkem taunitavamaks. Asja kahjustamisteo toimepanemise hetkel peab isikul olema vähemalt kaudne tahtlus võõra vara kahjustamise või rikkumise suhtes. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesoleval juhul on ära näidatud, millest lähtuvalt pidas L.G võimalikuks seda, et tema tegevus võib tekitada kahjustusi ruumile ja seal asunud esemetele (s.h. helipuldile). On tuvastanud, et kaebaja magas, siis ärkas ülesse, läks helipuldi kõrvale ja urineeris. See tegevus ei saanud olla juhuslik, teadvuseta isik pigem urineerib pükstesse, kui läheb ja teeb seda avalikus kohas selliselt, et teised seda ei näeks (pimedas nurgas, läbi püksiluku). See tähendab, et L.G oli teadlik, et justnimelt helipuldi kõrval võis varjatult urineerida selliselt, et keegi seda ei näeks. Tahtlus koosneb kahest 6 elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07). Intellektuaalne element on tahtluse minimaalne eeldus, süüteokoosseisule vastava asjaolu möönmine võimaldab KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldusi tahtluse olemasolust. L.G selgituste kohaselt ta oli joobes, millega justkui õigustab oma käitumist, nagu kõik joobes isikud urineeriksid igal pool. KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd, L.G joobeseisund ei vabastada teda vastutusest. Läbi avatud püksiluku urineerimine ettevaatamatusest on välistatud, kuna urineerimisele eelnes ettevalmistus kindla tegevuse vormis (tõusis püsti, seisis, tegi püksiluku lahti). Joobeseisundile viitamine (s.h indikaatorvahendi kasutamise protokollis) näitab, et isik pani teo toime tahtlikult, ta sai toimunust aru. Teadvuseta isikud ei saa liikuda, toimetada. Joobeseisund ei vabasta vastutusest. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja kohus nõustub sellega. Sellest tulenevalt on L.G tegevuse subjektiivse küljena leidnud tõendamist vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 tähenduses. Kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, seega maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-13). Indikaatorvahendiga joobe tuvastamise kohta kohus märgib, et Korrakaitseseaduse § 38 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel indikaatorvahendi abil alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Korrakaitseseaduse § 41 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Käesoleval juhul alkoholi sisaldumine isiku väljahingatavas õhus oli tuvastatud indikaatorvahendi abil, isik nõustus tulemusega ja enda toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse ei taotlenud. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kirjutatud: „Olin nii tugeva narkouima all, et ei suutnud allkirjastada“. Kuna kiirnarkotesti tehtud ei olnud, järelikult politseil puudus kahtlus, et L.G tarvitas narkootikume. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt L.G oli silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne ja alkoholi lõhn suust, mis kõik viitab alkohoolsele joobele. Puudus vajadus tuvastada alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga, sest joobe astmest ei sõltunud süüteo kvalifikatsioon ja L.G ise tunnistas, et jõi paar õlut. Seega väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud,
Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik L.G, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. KarS § 218 lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 7 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13, p 19). Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati L.G KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse alla KarS § 218 lg 1 alusel ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, karistuse suurus vastab kaebaja süü raskusastmele ning on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes L.G süü ulatusest ning arvestades ka seda, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtu arvates alust L.G-le määratud karistust vähendada, kuna karistus on rikkumise kaalukust arvestades juba niigi minimaalne. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on L.G karistamise osas teinud õige otsuse, mille muutmiseks puudub alus. Kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakonna 06.04.2017 otsuse nr 2316,17,000999 - muutmata.
kohaselt menetlusalusele isikule hüvitatakse tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, kui väärteomenetlus lõpetatakse
lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.
kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetlus sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega puudub alus kaebuse esitaja poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.