lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 eurot. 20.12.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1440999 kohaselt 18.08.2016 kell 18:13 Tallinnas, Keskküla tn 56 J.T värvis neoonpunase spray-värviga aadressil Keskküla 56, Tallinn asuvat kinnistut ümbritsevale puitlippidest aiale vertikaalsed triibud, millega rikkus võõra asja ning põhjustas varalist kahju. Antud teoga J.T pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise asja vastu -
Kaebuse sisu 02.02.2017 esitas J.T kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja 19.01.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2317,16,008613 ning lõpetada väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetluse käigus on J.T esitanud vastulause, milles selgitas viitega Xxxxpoolt teostatud Keskküla tänav T7 ja Keskküla tn 56 vahelise piirdeaia mõõdistamise seletuskirjale, et kuna aadressil Keskküla 56, Tallinn asuva kinnistu aiapostid on paigaldatud hälvetega siis postidevaheline puitaed asub osaliselt või täielikult Keskküla T7 katastriüksusel, mistõttu kaebaja teostas augustis 2016.a hooldustöid oma kinnistul tehes mõõtmis- ja värviproovi töid. Kohtuväline menetleja jättis vastulause tähelepanuta, millega rikkus VTMS § 74 lg 1 p 8. Hälbekohtade märgistamise eesmärk oli vana puitaed koostöös naabritega korda teha, naabrid aga aia parandusest huvitatud ei olnud.
lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab võõra asja rikkumist või hävitamist, võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest
Otsusest ja faktilistest asjaoludest ei tulene, et ta tegutses tahtlikult ning soovis võõra vara rikkuda. Tahtluse puudumisele viitab ka fakt, et kohe peale mõõtmis- ja värvi proovitööde teostamist värvis ta üle märgistatud hälbekohad. Kohtumenetlus 21.04.2017 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, taotles otsuse tühistamist. Ta selgitas, et Keskküla tänav on tema isiklik eratee. Elab seal juba 14 aastat, naabrid elavad 10 aastat. 7 aastat tagasi ehitatud naabri (Xxxx) aia mõõdistamine toimus 2015.a detsembris. Esimene konflikt naabriga oli 3 aastat tagasi, kuivõrd naabri lapsed kasvasid suureks ning hakkas möll pihta. Siis tal sai hing täis ja ta pöördus politseisse. Tahab näha ilusat aeda ja temale kuuluvat konteinerit, et nad oleksid ilusasti ühte värvi. Merekonteiner seisab temale kuuluval teel alates 2015 aastast, hoiab seal oma asju. Kuna ta lubas naabritele läbisõitu, aga parkida ei lubanud, pöördus naaber kohtusse ja 2016.a kohus lubas läbida temale kuuluvat teed. Kui kohtumäärus jõustus, siis naaber tiris välja äärekivid, mis olid pandud selleks, et autod ei sõidaks haljasalale. Ta pöördus politseisse, aga sealt vastust ei tulnud. Ta leiab, et see on tema maa ja ta peab kõik ära värvima. Tegi need triibud aiale, et vaadata, et milline värv sobib. Naaber ei ole esitanud pretensioone seoses sellega, et värvis temale kuuluvat aeda. Kahju heastada ei ole proovinud. Sisuliselt ei vaidle vastu sellele, et on märgistanud ja joonistanud aiale kaks triipu, faktiliselt seda ei eita. Tegemist on vana laguneva aiaga, mis asub täpselt piiripeal ja AÕS § 151 lg 1 kohaselt, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Seega kui asja kasutavad mõlemad naabrid, teostavad nad korrashoidu kokku võrdselt. Kuna naabrimees ei hooldanud seda aeda, ta arvas, et võib seda märgistada ning tulevikus kutsuda ehitusmehi, kes saaksid panna uued aiapostid. Kaebuse esitaja kaitsja arvamusel kaebuse esitaja ekslikult arvas, et tal on õigus seda teha, mistõttu on tegemist
Ei ole võimalik ettevaatamatusest toime panna
järgi kvalifitseeritavat tegu, ei ole võimalik ettevaatamatusest toime panna
Võõra vara osas peab olema vähemalt kaudne tahtlus, käesoleval juhul oli tegemist ettevaatamatusega. Samuti kohtuväline menetleja kindlasti rikkus VTMS § 74 lg 1 p 8, kuna väärteo otsus on halvasti motiveeritud ja põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et J.T kaebus ei ole põhjendatud ja otsus on koostatud seadusega sätestatud korras. Otsuses on kindlasti võetud arvesse vastulauset ja sellele on ka põhjalikult ning argumenteeritult vastatud. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja, tunnistajad Xxxx ja Xxxx ning kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: 25.08.2016 süüteoteate vorm, mille kohaselt 18.08.2016 kella 18:13 ajal naaber J.T värvis neoonpunase spray-värviga aadressil Keskküla 56, Tallinn asuvat kinnistut ümbritsevat aeda, millega põhjustas varalist kahju hinnanguliselt 1500 euro ulatuses. Avaldusele on lisatud turvakaamerate videosalvestused ja fotod CD-plaadil, mis vastavad VTMS § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud 2 nõuetele: need on seotud väärteoasjaga nr 2317,16,008613, salvestistest nähtub millal (18.08.2016 kell 18:13), millistel asjaoludel (statsionaarne videojärelevalve) ja kelle poolt (Keskküla 56 omanik) on salvestised loodud. Samuti salvestisest (VÄRVIB AEDA SPREIGA 18.08.16 nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – 18.08.2016 kell 18:13:24-18:13:40 J.T värvib tänavapoolset aeda neoonpunase sprayga, kell 18:13:40-18:14:04 teostab mõõtmisi, kell 18:14:20- 18:15:30 uuesti värvib aeda ja killustiku, kell 18:15:31 lõpetab oma tegevuse, kuna hoovi ilmub meesterahvas (Xxxx). Samuti videolt on näha, et Keskküla 56, Tallinn asuva konteineri peal ripuvad amoraalsed ja solvavad pildid. Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärus, mille kohaselt rahuldati Xxxxi avaldus Xxxxvastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Kohus andis õiguse kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 sisse kantud kinnistule asukohaga Keskküla tänav T4 Tallinn määratud juurdepääsuteed, mis on lisaks oleval plaanil tähistatud sinise ja rohelisega. Juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks on 12 eurot aastas. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist, millest nähtuvad sinise ja rohelise värviga märgitud juurdepääsuteed, mida on lubatud kasutada. 07.09.2016 Xxxxpoolt koostatud hinnapakkumine, millest tuleneb, et aia puhastamine, immutamine, värvimine, demontaaž ja uuesti paigaldamine maksab 1884 eurot (koos km-ga). Fototabel, millest nähtuvad aiale joonistanud kaks triipu, mis on pildistatud erinevate vaatenurkade alt ja erineva valgustusega. Kahest fotost nähtub J.T tegutsemine aia juures. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 15.04.2016 väärteo otsus, mille kohaselt karistati J.T
Rikkumine seisnes selles, et 27.02.2016 kell 12:50 J.T kahjustas Xxxxile kuuluva maja aeda olevat väravamootorit koos selle mehaanikaga kui väravat kätega lükkas, millega tekitas varalise kahju summas 502.50 eurot. Menetlusaluse isikuna J.T väärteoprotokollis nr AB1440999 märkis, et „ Lisa 1 aed asub tema kinnistul ja vastavalt seadusele peab seda hooldama. Tegi plaani ja värviproove“. Väärteoprotokollile lisatud Lisa 1 kohaselt puitaed asub osaliselt Keskküla tänav T7 katastriüksusel. Väravatest kuni aiapost 2’ni asub puitaed täielikult Keskküla tänav T7 katastriüksusel. J.T poolt 28.09.2016 kohtutäiturile tehtud avaldus koos fotodega, millest selgub menetlusaluse isiku positsioon seoses tekkinud konfliktiga, loetletud pretensioonid Xxxxi suhtes. Tallinna Linnavalitsuse 2.detsember 2015 korraldus nr 1793-k, mille kohaselt Keskküla tänav T4, T5 ja T7 sihtotstarve on transpordimaa 100%. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt 18.08.2016 naine Ingrid nägi magamistoa aknast, et naaber J.T on sprayvärviga nende aia taga ja joonistab seal midagi maa peale. Läks sinna ja palus ära minna ning J.T läks ära. Nägi kahte heleda sprayvärviga triipu maas. Järgmine päev märkas, et lisaks nendele triipudele on tõmmatud ka neoonvärviga triibud aia peale – üks värava peale ja üks aia peale. Pühapäeval need neoontriibud olid juba pruuni värviga üle plätserdatud ja ka vundament. Otsis videomaterjali välja ja tegi politseisse avalduse. Teoga on tekitatud kahju, sest aia peal on räiged kriipsud ja aed ei ole enam endine. Aed oli ehitatud enne 2007 aastat, aga seaduslik alus antud ehitisele tekkis 2007 aastal, millal võtsid kogu maja vastu. J.T oli arendaja, kes teostas ka maamõõtmise töid – lõi raudtorud maa sisse, mis olid aluseks võetud maa mõõtmisel. Kui ta ehitas aeda, siis mingeid pretensioone selle paiknemise kohta ei olnud. Praegu aed on ideaalses seisundid ja kasutamiskõlblik, aga vajab ülevärvimist. Enne konflikti hooldas maatükki kuni asfaltteeni ja ei teadnud, et see maa, mis on sihtotstarbe kohaselt transpordimaa, kuulub J.T-le. Kui servituut oli kohtu poolt juba määratud, J.T üritas sissesõidu teed 3000 euro eest maha müüa. J.T poolt esitatud esimesel fotol on Ingridi sünnipäeval toimunud kokkutulek, teisel fotol mootorratastega on tema perekond (perekonnas on 4 mootorrattast). Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt 18.08.2016 läks magamistuppa ja aknast nägi, et J.T on jälle autovärava taga, midagi kohmib seal. Palus, et abikaasa läheks ütleks, et ta seal aia taga ei 3 kohmiks. Selgus, et J.T neoonsprayga kivi peale triibud teinud. Järgmine päev nägi, et triibud olid ka aia peale tehtud. Kui tuli Võrumaalt tagasi, siis nägi, et on juba pruuni värviga neoonroosa üle tehtud, mis paistis sealt veel läbi. Tegi politseile avalduse seoses sellega, et naaber värvis nende aia ära. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt VTMS § 31 lg 2 ja § 123 lg 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9). VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kaebuse esitaja süü on kinnitamist leidnud väärteoasjas olemasolevate tõenditega nende kogumis. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Signe Kaselo tegi 19. jaanuaril 2017.a otsuse väärteoasjas nr 2317,16,008613, mille kohaselt menetlusalune isik J.T värvis 18.augustil 2016.a kella 18:13 ajal Tallinnas aadressil Keskküla 56 neoonpunase sprayvärviga kinnistut ümbritsevale puitlippidest aiale vertikaalsed triibud, millega rikkus võõra asja ning põhjustas varalist kahju. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku J.T poolt väärteo toimepanemise tõendatuks üldmenetluse otsuse protokollis esitatud tõenditega, milleks on tunnistajate ülekuulamise protokollid ja avaldus, millele on lisatud videosalvestised ja fotod. Riigikohus otsuses nr 3-1-1-16-12 leidis, et asja rikkumist on võimalik lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile või asitõendi vaatlusprotokollile tõendada ka tunnistaja ütlustega. Seega vaidlust ei ole selles, et J.T 18.augustil 2016.a kella 18:13 ajal joonistas kaks triipu, mis olid hiljem pruuni värviga üle värvitud. Harju Maakohtu 11.07.2016 määrusest nr 2-15-12993 nähtub, et Xxxx on kinnisasja Keskküla 56, Tallinn omanik. Väärteoprotokollis üheks tõendiks on märgitud Marko Xxxxi nimele 07.09.2016 koostatud Xxxxhinnapakkumine nr 16215-1, mille kohaselt 1,35m kõrgune värvitud puiduga aia remont (olemasoleva aia puhastamine aia immutamine ja 2 korda värvimine, aia demontaaž ja uuesti paigaldamine) maksab 1884 eurot (koos km-ga). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J.T tegevus põhjustas varalist kahju, mille korvamiseks tuleb teostada remonditöid. Kohus ei lahenda käesolevas lahendis küsimust, kas kahju korvamine just nimelt selles hinnapakkumises esitatud kujul ja summas on põhjendatud ja ratsionaalne. Kuid esitatud hinnapakkumise alusel on tuvastatud, et tegemist ei ole olulise kahjuga
VTMS § 7 kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Menetlusalune isik tunnistab aia värvimist, kuid põhjendab oma käitumist sellega, et tema on samuti aia kaasomanik, kuna aed vastavalt AÕS § 151 lg 1 asub kahe kinnisasja piiri peal. Samuti Lisa 1 4 (Keskküla tänav T7 ja Keskküla tn 56 vahelise piirdeaia mõõdistus – teostas Xxxx) punkti 3 ls 2 kohaselt „väravatest kuni aiapost 2’ni asub puitaed täielikult Keskküla tänav T7 katastriüksusel“ ning sellele tuginedes J.T 18.08.2016 leidis, et ta võib aeda värvida. Vaidlust ei ole selles, et neoonvärviga värvitud aed oli ehitatud Xxxxi poolt 2007 aastal ning J.T ehitamist aktsepteeris, ehk lubas aeda ehitada. Üle piiri ehitamisel reguleerib selle ehitise talumise või kõrvaldamise nõuet AÕS §
lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.
lg 1 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asi või õigus, mille kahjustamisel
§§-de 203 ja 204 sätestatud väärtegude toimepanemisel ei põhjustanud olulist kahju.
sätestab vastutuse asja rikkumise või hävitamise eest ning subjektiivsest küljest eeldab koosseisu asjaolude, sealhulgas tagajärgede suhtes vähemalt kaudset tahtlust.
Võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest
Nagu selgub väärteoasja materjalidest, 18.08.2016 J.T oli varasemast ajast konflikt Xxxxiga. Xxxxi 25.08.2016 teatisest tuleneb, et J.T õhtusel ajal värvis Xxxxile kuuluvat aeda. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud see, et menetlusaluse isiku J.T tegevuse tagajärjel sai kannatada Xxxxile kuuluv aed ning kaebaja rikkus võõra asja (tekitas aiale kahjustused) 5 vähemalt kaudse tahtlusega. Tulenevalt eeltoodust ei saa olla enam vaidlust selles, et Xxxx on Tallinnas, Keskküla 56 asuva kinnisvara ja selle ümbritseva aia omanik. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Nimetatud sätetest on Riigikohus varasemas praktikas järeldanud, et igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-11, p 19). Käesoleval juhul Xxxx on kahju saaja ning temal peaks olema õigus nõuda tema valduses olevale varale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitajalt. Vastavalt VTMS § 69 lg-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. Asjas koostatud otsuses sisaldub teokirjeldus „J.T 18.08.2016 kell 18:13 Tallinnas, Keskküla tn 56 värvis neoonpunase spray-värviga aadressil Keskküla 56, Tallinn asuvat kinnistut ümbritsevale puitlippidest aiale vertikaalsed triibud, millega rikkus võõra asja ning põhjustas varalist kahju. Antud teoga J.T pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise asja vastu“. Otsuse teokirjelduses on kirjeldatud kahju tekitamisega seonduvad faktilised asjaolud, millest võib järeldada, et aia puitlipid said kahjustada J.T tegevuse tõttu. On ühiselt arusaadav, et J.T värvis puitlipid selliselt, et tekkisid otsuses kirjeldatud kahjustused, kuna väidetavalt ta teostas mõõtmis- ja värviproovi töid. Värvitööde teostamise viis (värvimine sprayga) ja vahend (neoonroosa värv) ilmselgelt kahjustas teisele isikule kuuluvat asja (aeda), mis on lubamatu. Pole arusaadav, miks selliseid töid J.T teostas vahendiga, mis ei ole selleks ettenähtud – markeerida on näiteks võimalik hariliku pliiatsiga või maalriteibiga. Tööde teostamise viis kinnitab, et selle eesmärgiks oli teisele isikule kuuluva vara kahjustamine, mitte remondi- või parandustööde teostamine. On selge, millel rajaneb kohtuvälise menetleja veendumus, et varalise kahju tekitaja on J.T – turvakaamerate videosalvestistel on ilusti näha, kuidas menetlusalune isik enesekindlalt ja sihipäraselt kahjustab naabritele kuuluvat vara. Kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et naabrite J.T ja Xxxxi vahel on konflikt, naabrite vahelisi probleeme on lahendatud tsiviilkohtumenetluses ja väärteomenetluses. Kohus on arvamusel, et kui J.T oli arendaja ja kunagi müüs krundi Xxxxile, ei anna see asjaolu õigust ammu müüdud vara üle kontrolli teostada. Asja kahjustamisteo toimepanemise hetkel peab isikul olema vähemalt kaudne tahtlus võõra vara kahjustamise või rikkumise suhtes. Antud asjas tuvastatud asjaolude pinnalt on võimalik järeldada, et J.T tegevuses esines tahtlus asja rikkumise osas.
lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesoleval juhul on ära näidatud, millest lähtuvalt pidas J.T võimalikuks seda, et tema tegevus võib tekitada aiale kahjustusi. Kohus on tuvastanud, et kaebaja hakkas oma äranägemise järgi värvitöid teostama – algselt tegi triipu maa peal ja peale seda hakkas joonistama võõra aia peal. Videolt nähtuv vahemaa mõõdistamine triipude vahel samuti viitab eesmärgitule tegevusele. Tahtlust kinnitab ka hilisem (20.08.2016) toimunud katse maskeerida triibud pruuni värviga. See tähendab, et J.T oli teadlik, et justnimelt tema poolt toimunud aia värvimine tekitas võõra isiku varale silmnähtavaid kahjustusi triibuna ülevalt alla (foto väärteotoimikus lk 20). Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07). Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja kohus nõustub sellega. Sellest tulenevalt on J.T tegevuse subjektiivse küljena leidnud tõendamist vähemalt kaudne tahtlus
Menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, seega maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-13). Seega on kohtu pädevuses hinnata menetlusaluse isiku poolt vastulauses ja kaebuses 6 esitatud seisukohti ning otsustada, kas tema tegu on väärtegu ning kas selle toimepanemine on tõendatud. Kohus ei nõustu kaebuses väljendatuga, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses ei ole arvestatut vastulauset, millega on rikutud VTMS § 74 lg 1 p 8. Kohtuväline menetleja otsusest nähtub, et menetleja tutvus menetlusaluse isiku vastulausega ja andis otsuses sellele hinnangu: varalise kahju tekitamist menetlusaluse isiku poolt ei saa lugeda õigustatuks. PS § 32 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühe omand on puutumatu. PS § 32 kaitsealasse kuulub põhiõiguse kandjale kuuluv asi, st kehaline ese kui selline ja asjaõiguslik omandiõigus, st omaniku täielik õiguslik võim asja üle. Kohtuväline menetleja jättis õigustatult vastulauses esitatuga arvestamata, sest kui J.T soovis markeerida endale kuuluva maatüki piire, puudus tal seaduslik alus rikkuda Xxxxile kuuluvat aeda.
lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ette ekslikult asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Niisuguse eksimuse korral on isiku tegu küll tahtlik, kuid selle õigusvastasus on välistatud. Kohus on seisukohal, et on üldteada asjaolu, et teise isiku poolt ehitatud ehitis (maja, kuur, garaaž ja s.h ka aed) kuulub isikule, kes seda ehitas või selle õiguspäraselt omandas (PS § 32, AÕS § 68). Seda eriti veel olukorras, kui J.T ise müüs seda kinnistu Xxxxile ja oli otseselt seotud kruntide piiride märgistamisega.
Kuna J.T oli 15.04.2016 juba karistatud
lg 1 järgi rahatrahviga, siis tema puhul on tegemist isikuga, kes teab, et võõra asja kahjustamise eest on ette nähtud kriminaalvastutus. Näiteks vallasasja kuulumine teisele isikule on
Seetõttu ei saa vallasasja omandiõiguses eksimisel tulla kõne alla eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
lg 1 mõttes, vaid võimalik on kaaluda koosseisueksimust
J.T värvides oma naabrile kuuluvat aeda kindlalt teadis, et see aed kuulub Xxxxile ning J.T ei ole seda ehitanud või muul viisil omandanud, mistõttu koosseisueksimus praeguses asjas on välistatud. Sellist teadmist kinnitab ka J.T käitumine – videosalvestisest näha, et Xxxx tuleb majast välja ning J.T lõpetab oma tegevuse ja lahkub. Kui aed oleks J.T omandis, siis teda ei oleks võimalik temale kuuluva asja juurest kuidagi ära saata. Arvestades, et J.T ei eksinud vara rikkudes ühegi asjaolu osas, pole alust kohaldada
Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik J.T, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka 7 eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13, p 19). Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati J.T
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
lg 1 alusel ettenähtud sanktsiooni miinimummäärale lähedases suuruses, mille suurus vastab kaebaja süü raskusastmele ning on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes J.T süü ulatusest ning arvestades ka seda, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtu arvates alust J.T-le määratud karistust vähendada, kuna karistus on rikkumise kaalukust arvestades juba niigi minimaalne. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 1 märgitud väärteo toimepanemise eest on võimalik karistusena mõista kas rahatrahv või arest. Käesoleval juhul kaebuse esitaja pani toime varavastast rikkumist juba teist korda, milliste toimepanemise eest on ette nähtud kõige rangem karistus (arest). Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on J.T karistamise osas teinud õige otsuse, mille muutmiseks puudub alus. Kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 19.01.2017 otsus nr 2317,16,008613 - muutmata. VTMS § 23 kohaselt menetlusalusele isikule hüvitatakse tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetlus sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega puudub alus kaebuse esitaja poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.