KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2017.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4925 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi B.I kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.09.2017 otsusele nr 2303,17,001076 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: B.I (isikukood xxx, elukoht Xxxx Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: B.I kaebus rahuldada ja tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.09.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,17,001076 B.I-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas. Muus osas jätta 04.09.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,17,001076 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 04.09.2017 otsusega nr 2303,17,001076 karistati B.I LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 14.08.2017 koostatud väärteoprotokolli nr AB1497320 kohaselt 14.08.2017 kell 10:25 Tallinnas Lootsi 13, liikudes Petrooleumi tn suunas B.I juhtis mootorsõidukit Harley Davidson FLTRXS Road Glide Special reg.märk xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,66 +/0,05 mg/L, mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0067, taatlemistunnistus TTRC-17-
- Rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 18.09.2017 esitas B.I kohtule kaebuse, milles ta palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus, mis ei halvendaks tema olukorda. Arvestades toimepandud teo iseloomu, teo toimepanemise asukohta (sadama kinnine territoorium), karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, varasemate karistuste puudumist ning õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohtuvälise menetleja poolt karistus ülemäära range. Kaebaja ei ole oma käitumisega ega tegudega viidanud sellele, et ta on ühiskonnale ohtlik. B.I mõistab oma rikkumise tõsidust. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tutvunud B.I kaebusega ja väärteoasja materjalidega jäi väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ning palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud B.I kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. B.I teatas kohtule esitatud kaebuses, et ta ei soovi kohtust osa võtta. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on B.I poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (14.08.2017) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 14.08.2017 kell 10:39-10:42 B.I alkoholijoove (lõplik lugem 0,66 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,61 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (14.08.2017 kell 10:25) koos õiguste deklaratsiooniga, millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena B.I alkoholijoove (0,57 mg/l). - Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt 14.08.2017 kell 10:25 Tallinnas, Lootsi 13 juures ta peatas kontrolliks mootorsõidukit Harley Davidson FLTRXS Road Glide Special reg.märk xxxx, mis liikus Petrooleumi tn suunas. Sõiduk tuli kruiisilaevalt M/S Baltic Queen. Dokumendi kontrollimisel selgus, et sõidukit juhib EV kodanik B.I, ik. xxx. Isiku väljahingatavas õhus oli tunda alkoholi, kolleeg Riho Liiving kontrollis isiku alkoholijoovet indikaatorvahendiga ja selle näit oli 0,57 mg/L. Isik toimetatud Sadama 25 tõendusliku alkomeetri juurde (näit 0,61 mg/L). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati B.I sõiduki juhtimiselt 14.08.2017, sest ta juhtis mootorsõidukit Harley Davidson reg.märk xxxx ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Pädeva mõõtja Xxxxkoolituse tunnistus, et tema läbis 22.02.2011 pädeva mõõtja koolituse mahuga 8 auditoorset tundi, mis hõlmas Mõõteseadusest tulenevaid nõudeid, mis on vajalikud mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks. - Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-17/00061, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 EST Typ MKIII EST nr ARDM-0067 on taadeldud 05.05.2017 ning vastab kehtestatud nõuetele. - B.I kahetsuskiri, millest nähtuvalt menetlusalune isik väljendab siirast kahetsust enda tehtud teo osas. Tunnistab, et käitus lugupidamatult ja kahetsusväärselt, tegi sellest omad järeldused. Ekslikult arvas, et alkoholijoove puudub. Sai oma eksimusest aru ja lubab, et enam ei tekita oma tegudega sellist situatsiooni. Tunneb siirast häbi oma käitumise pärast. 2 - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt B.I kehtivaid karistusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning B.I süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik B.I juhtis mootorsõidukit Harley Davidson reg.märk xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. B.I käitumine sisaldab LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik B.I, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi
- lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13, p 19). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse üle LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab B.I isikule ja tema süü suurusele. Kaebajal tuvastatud alkoholisisaldus 0,61 mg/l on lähedane sätestatud rikkumise maksimaalsele määrale (0,74 mg/l). Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju 3 all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. B.I on kohtule esitatud kaebuses oma süüd tunnistanud, väljendas siirast kahetsust. KarS § 57 p 3 kohaselt kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida kaebuse esitaja on väljendanud. Iseenesest ei ole välistatud puhtsüdamliku kahetsuse avaldamine alles kohtule adresseeritud kahetsuskirjas. Seega kohus saab arvestada B.I karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad B.I kehtivad karistused. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik pidas võimalikuks oma keelatud seisundit, kuid kohusetundetuse tõttu ekslikult võis arvata, et laevalt väljasõit sadama territooriumile ei ole samastatav osalemisega liikluses. Arvestades B.I tuvastatud alkoholijoovet, karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, isiku varasemat karistamatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, nõustub kohus B.I-le karistuseks määratud rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, ehk 900 eurot. Käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada menetlusaluse isiku puhul rahatrahviga, mis on üle keskmise määra. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13 p 9). Kohtuväline menetleja põhjendab karistuse liigi valikut sellega, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule endale, kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses veenvalt põhjendanud seda, kuidas B.I oma käitumisega ohustas ennast või teisi liiklejaid. Kaebuse esitaja juhtis mootorrattast sadama kinnisel territooriumil, kus kehtivad liikumiskiiruse piirangud ning väljasõit laevalt toimub sadamatöötajate kontrolli all. B.I liikus mootorrattaga üksinda, seega ei ohustanud kaasliiklejate elu, tervist või vara. Samuti kohtuväline menetleja põhjendab lisakaristuse kohaldamist piirmäära olulise ületamisega ja hoolimatu suhtumisega oma teosse. Selline piirmäära oluline ületamine, võib ka esmakordse rikkumise puhul olla asjaoluks, mis muudab samalaadse korduva rikkumise toimepanemise võimaluse suuremaks. Kuid esmakordse rikkumise puhul peavad esinema ka täiendad liiklusnõuete rikkumised või isikut iseloomustavad asjaolud, nt hoolimatu suhtumine oma teosse, mis muudavad süüteo korduvuse võimaluse tavapärasest suuremaks. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kaebuse esitaja lisaks lubatud piirmäära olulisele ületamisele on samaaegselt toime pannud ka teise ohtliku liiklusalase väärteo. Puutuvalt kaebuse esitaja suhtumisse oma teosse nähtub, et kaebuse esitaja on teo toimepanemise järgselt avaldanud kahetsust. Tema suhtumist teosse näitavad teo asjaolud – täitis laevatöötaja korraldust sadama kinnisel territooriumil. Selline suhtumine näitab seda, et enne liikuma hakkamist kaebuse esitaja hindas nii liikluse intensiivsust. See kuidagi ei kinnita, et B.I suhtus hoolimatu oma teosse. Seega ei ole Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-122-13 tulenevad tingimused lisakaristuse kohaldamise osas täidetud. Lähtudes eeltoodust kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas, s.t tuleb tühistada määratud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 6 kuuks. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut 4 edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ta ei ole kunagi lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.09.2017 otsuse nr 2303,17,001076 määratud lisakaristuse osas. kohtunik / / 5