lg 2 , 50 lg 3, 87 lg 1,3, 148 lg 1,2, liiklusõnnetuse plaan-skeem ei vasta tegelikkusele, Dmitri Narolin ei tutvustanud teda kõiki asja materjalidega ja kohaldas seadusandlust valikuselt, millega rikkus tema õigust õiglasele erapooletule asja läbivaatamisele vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 6 lg 1. Kohtuistungi käigus toetas S.Z kaebust ja selgitas, et ta sõitis Hariduse tänavalt välja Kangelaste tänavale, et jõuda siis Tallinna maanteele lühema teega. Andis kõigile teed ja hakkas liikuma. Enne peateele väljasõitmist veendus selles, et ta ei takista kedagi ja hakkas liikuma. Ta ei jõudnud manöövrit lõpetada, sest tema ees ja ohutussaarte vahel jäi sõiduk seisma. Liikluseeskirjades on kirjas, § 50 lg 3 p 1, kui sa näed takistust, siis pea kinni. Ta nägi takistust ja jäi seisma. Seisis mõned sekundid. Mõne aja pärast hakkas tagant kuulma mingit müra. Väljus sõidukist, keeras end ringi ja sõidukist vasakul oli maas jalgratas ja meesterahvas. Ta pani avariituled tööle, tuli meesterahva juurde, aitas tal püsti tõusta. Meesterahval oli verine pea. Oleg S.Z läks enda sõiduautosse, võttis piiritusega salvrätikud, andis meesterahvale. Korduvalt tegi meestrahvale ettepaneku politsei väljakutsumise kohta, kiirabi kohta. Küsis temalt, kas tal on kaasas mingisugused dokumendid. Kuna dokumendid puudusid, palus temalt telefoninumbrit. Helistas tema telefoninumbrile tagasi, kontrollis , kas tegemist on õige numbriga. Vaatas oma sõiduki üle, oli 2 kriimustust, ehk kerge vigastus. S.Z-i jaoks oli selge, et meesterahvas oli liiklusõnnetuses süüdi. Ta küsis meesterahvalt veel kord, kas kutsuda politseid, kas tuleb meditsiinilist abi osutada. Meesterahvas nõustus, et võib lahkuda ilma politseid ja kiirabi kohale kutsumata. Meesterahval oli piisavalt võimalusi politseid või kiirabi kutsuda, kuid ta võttis jalgratta ja läks minema. S.Z jäi aga seisma 10-15 sekundit ja siis sõitis minema. Mõni aeg hiljem helistas meesterahvale tagasi, telefonikõnele vastas kiirabi meditsiini õde. S.Z on kindel, et süüdlaseks oli ikka jalgrattur. Tunnistaja M O andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ta ületas Kangelaste tänaval asuvat sõiduteed ülekäigurajal Kangelaste 7 hoone suunas. Läbides ülekäiguraja, märkas kõrvalt, et riivates sõiduauto külge põrkas jalgrattur sellega kokku. Sõiduautojuht peatus tegelikult pärast seda, sõites 2-3 meetrit ette. Kokkupõrge tulemusena kukus jalgrattur sõiduteele, ta lõi pea ära. Autojuht tuli jalgratturi juurde, osutas talle abi ja aitas teda sõiduteelt minekul rohelisele alale. Tunnistaja M O fikseeris sõiduauto numbri, helistas koheselt politseisse ja teatas liiklusavarii kohta. Jalgrattur sõitis äärmises vasakpoolses sõidureas. Ristmikul oli väga tihe liikumine, autojuht võis jalgratturit mitte näha, kuid autojuht peab igal juhul ristmikku ületades pöörama tähelepanu kõikidele liiklusosalejatele muuhulgas ka jalgratturile. Kukkumisel reageeris jalgrattur 1-2 minutit halvasti. Tundus, et ta oli algul täitsa teadvuseta olekus. Tunnistaja nägi, et autojuht osutas jalgratturile abi, aitas teda sõiduteelt rohelisele alale, rääkis temaga. Tunnistaja nägi seda umbes 5-7 minutit ja siis autojuht lahkus. Tunnistaja M S andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sõitis ta Pobeda poolt Tallinna maanteel asuva valgusfoori juurde ja sõitis siis Rakvere tänavale allapoole. Rattas oli nähtav, ees oli valge helkur, ratastel olid ka helkurid ja taga oli vilkuv helkur, seljas oli jope helkurribaga. Lähenedes valgusfoorile põles punane tuli. Ta jäi seisma äärmises paremapoolses reas, temast vasakul seisid 3
lg 1, 237 lg 1, 223 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuvälise menetleja 28.04.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,16,005825 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil on avaldanud: - väärteoprotokoll, et S.Z 26.12.2016.a kella 17.55 paiku, Narva linnas, Kangelaste ja Hariduse tn reguleerimata ristmikul juhtides mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga xxx, sõites kõrvalt teelt peateele ei täitnud liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid sellega, et ei andnud teed mööda peateed liikuvale jalgratturile M S , kellel oli sõidueesõigus, sõites talle oma mootorsõidukiga ristipidi ette, mille tagajärjel M S sõitis oma jalgrattaga vastu mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga xxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel jalgrattur M S sai tervisekahjustused. Liiklusõnnetuse põhjustaja S.Z peale liiklusõnnetust ei teavitanud liiklusõnnetusest häirekeskust ning lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud juhtunust politseisse, kui teatamine oli kohustuslik. (tl 1), - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 2-6), - mootorsõiduki vaatlusprotokoll(tl 7-10), 4
Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr 2330,16,005825 tuleb tühistada osaliselt ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Otsusel toodud väärteokirjelduse kohaselt arvatakse S.Z-ile süüks seda, et tema 26.12.2016.a kella 17.55 paiku, Narva linnas, Kangelaste ja Hariduse tn reguleerimata ristmikul juhtides mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga xxx, sõites kõrvalt teelt peateele ei täitnud liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid sellega, et ei andnud teed mööda peateed liikuvale jalgratturile M S kellel oli sõidueesõigus, sõites talle oma mootorsõidukiga ristipidi ette, mille tagajärjel M S sõitis oma jalgrattaga vastu mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga xxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel jalgrattur M S sai tervisekahjustused. Liiklusõnnetuse põhjustaja S.Z peale liiklusõnnetust ei teavitanud liiklusõnnetusest häirekeskust ning lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud juhtunust politseisse, kui teatamine oli kohustuslik. Rikkudes seega
lg 2, 57 lg 1, 56 lg 1, 169 lg 2 p 2, 169 lg 5, 169 lg 1 p 1 , 169 lg 6 sätteid ja pani toime
Kaebaja andis ütlusi, et enne peateele väljasõitmist ta veendus selles, et ta ei takista kedagi ja hakkas 5
lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.
lg 1 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.
lg 1 kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. See tähendab, et j uht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. Lisaks, enne manöövrit tuleb veenduda selle ohutuses. Kõrvalteelt peateele sõitev juht peab andma teed peateel liiklejale, sõltumata viimase sõidusuunast, ka siis, kui tegemist ei ole kahesuunalise peateega. Kui märk on "anna teed", siis tuleb teed anda, hoolimata sellest, et teine liikleja mingit eeskirja punkti rikub. Autojuht peab igal juhul ristmikku ületades pöörama tähelepanu kõikidele liiklusosalejatele muuhulgas ka jalgratturile. Ristmikul tuleb vaadata mõlemale poole, kuna mõni võib ekslikult ka teisest suunast tulla ja sellisel juhul autojuht on süüdi, kuna eiras „Anna teed“ märki. Teisisõnu, kui on märk " anna teed ", siis juht on kohustatud andma teed kõikidele liiklejatele. S.Z-i väited selle kohta, et jalgrattur ise rikkus liikluseeskirju, millega provotseeris liiklusavarii võivad küll leevendada autojuhi süüd, kuid karistusest need väited ei vabasta. Kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et S.Z sõites kõrvalt teelt peateele ei täitnud liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid sellega, et ei andnud teed mööda peateed liikuvale 7
lg 2 p 2 kohaselt kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. Liikluseeskiri §227 kohaselt kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Seaduse kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Käesolevas väärteoasjas eiras S.Z ülalviidatud liikluseeskirjade nõudeid. M S sõnul sõiduk, millega ta kokku põrkus, ei peatunud, jätkas liikumist. M S ei mäleta kuhu ta kukkus, sest oli tugev löök, lõhkus näo veriseks. Temal oli nägu üleni verine. Autojuht andis salvrätiku, küsis telefoninumbri ja sõitis minema. Mingit jutuajamine kiirabi või politsei väljakutsumisest ei olnud. Tunnistaja M O andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sõiduauto juht peatus pärast kokkupõrget , sõites 2-3 meetrit ette. Kokkupõrge tulemusena kukus jalgrattur sõiduteele, ta lõi pea ära. Kukkumisel reageeris jalgrattur 1-2 minutit halvasti. Tundus, et ta oli algul täitsa teadvuseta olekus. Tunnistaja nägi, et autojuht osutas jalgratturile abi ja siis lahkus. Seda, et liiklusõnnetuse tagajärjel jalgrattur M S sai tervisekahjustused tõendab teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 16). Samuti on tunnistaja M S ütlustega tõendatud, et S.Z liiklusõnnetusest i teatanud ning lahkus sündmuskohalt. Ta ütles, et mingit jutuajamist kiirabi või politsei väljakutsumisest ei olnud. Tunnistaja ütlustest selgub, et mingit kokkulepet neil ei olnud. S.Z on kindel, et temal ei olnud kohustus peale liiklusõnnetust teavitada liiklusõnnetusest häirekeskust ja teatada juhtunust politseisse, sest ta võttis jalgratturist kannatanult telefoninumbri. See asjaolu, et S.Z võttis jalgratturist kannatanult telefoninumbri ei asenda menetlusaluse isiku kohustus vastavalt
Liiklisseaduse §236 lg 1 näeb ette karistuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 8
lg 2 , 50 lg 3, 87 lg 1,3, 148 lg 1,2.
lg 2 kohaselt jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Seega, jalgratturil puudub kohustus sõita sõidutee parema ääre lähedal, kuna lõiges 2 nõue ei ole resolutiivne ja eksisteerib sõna „võib“. Kui jalgratturil on plaanis keerata vasakule, siis temal oli samuti lubatud sõita mitte sõidutee parema ääre lähedal. Antud konkreetsel juhul jalgratta asukoht ei ole niivõrd oluline, et see võiks muuta situatsiooni nii, et sellega saaks vältida mootorsõiduki juhiS.Z-i süüd, kuna jalgrattur liikus üksnes mööda peateed ja omas eesõigust liikluses ning mootorsõidukijuht liikus mööda kõrvalteed ja oli igal juhul kohustatud andma teed eesõigust omavale jalgratturile, kes liikus mööda peateed mootorsõiduki suhtes. Mootorsõiduk sõitis välja kõrvalteelt peateele. Väide sellest, et jalgrattur oletatavasti valis vale sõidukiiruse ei ole asjakohane, kuna jalgratturi kiirus ei olnud mõõdetud. Kuid lähtudes mootorsõiduki ja jalgratta seisundist võib järeldada, et jalgratta kiirus ei olnud suur ja eluliselt ei ole usutav, et jalgrattur sõidaks kiiremini maksimaalselt lubatud sõidukiirusest, mis antud teelõigul on 50 km/h. 9
Kuid mootorsõiduki juht sõites kõrvalteelt peateele välja oli kohustatud veenduma selles, et ta kedagi ei ohusta ja ei takista liiklust, mis antud juhul ei olnud tehtud mootorsõiduki juhi poolt. Vastasel juhul ei oleks liiklusõnnetus ilmselt juhtunud.
lg 1,2 kohaselt jalgratta juhiluba peab olema 10-15 aastasel isikul, antud juhul tegemist on 68- aastase isikuga. Peale selle, vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Kogutud toimiku materjalidega on S.Z-i poolt Liiklusseaduse
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et S.Z pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, KarS § 18 lg 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et tegu oli toime pandud vähemalt hooletusest. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Menetlusaluse isiku S.Z-i tegevuses karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 57, 58, ei ole. S.Z pani väärteo toime ettevaatamatusest, kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud tahtlus. S.Z esitas kohtule otsuse nr 1313720 ja töölepingu nr 2 (tl 4-6), et võib tal tekkida raskusi rahatrahvi tasumisega. Kohus on võtnud arvesse nii S.Z-i süü suurust, tema varasemat käitumist, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist. S.Z on varem kriminaallkorras ja väärteokorras karistamata. Tegemist on seadusekuuleka kodanikuga. Karistusregistri andmetel ei ole kaebuse esitajale kordagi süütegude eest karistust määratud. Peale selle võtab kohus arvesse S.Z-i vanust, tema palk xxx. S.Z on xxx ja tervisliku seisundi tõttu ei saa täistööajaga töötada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei saa väärteo tehiolusid ja S.Z-i isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära poolte 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.