Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,010360 lisakaristuse osas ja jätta
lg 3 nõudeid, millega pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsusega karistati M.P
lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 eurot ja
lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsuse vaidlustas menetlusalune isik kaitsja kaudu 16.10.2017 Harju Maakohtule esitatud kaebusega, milles ta tunnistab sõiduki juhtimist joobeseisundis ning kahetseb juhtunut. Kaebuse esitaja palub tühistada lisakaristus, kuivõrd tema töökoht sõltub juhtimisõigusest. Ta on ainuke peres töötav isik. Lisaks sellele leiab menetlusalune isik, et lisakaristuse määramist ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud ega motiveerinud. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et alus karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vaidlus puudub selles, et M.P juhtis 17.09.2017 mootorsõidukit joobeseisundis – alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,49 mg/l. Sõiduki juhtimist kinnitab tunnistaja Xxxxütlused. Tunnistaja sõnul teostati 17.09.2017 politseioperatsiooni „kõik puhuvad“. M.P juhtis sõidukit MB C200 registreerimismärgiga xxxx Tallinn-RannamõisaKloogaranna tee 18. km suunaga Tallinn. Isiku kontrollimisel oli indikaatorvahendi tulem positiivne. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati 17.09.2017 M.P sõiduki juhtimiselt
Alkoholi tarvitamist kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Protokolli kohaselt kasutati 17.09.2017 kell 10.25 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT4, seerianumbriga ARDF-
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et M.P-le põhikaristusena rahatrahvi määramine üle sanktsiooni keskmise määra on põhjendatud. Tegemist on enimohtliku liiklusalase väärteoga ning arvestades süü suurust, alkoholipiirmäära ületamise ulatust, vastab rahatrahvi suurus eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamisele. Samas kohus ei nõustu M.P suhtes lisakaristuse kohaldamisega. Isik on varasemalt karistamata. Sellest tulenevalt ei ole alust järeldada, et isiku jaoks oleks tegemist harjumusteoga. M.P on tunnistanud oma süüd ja kahetseb, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Võttes arvesse, et põhikaristus ja lisakaristus koosmõjus ei tohi ületada isiku süü suurust, leiab kohus, et isikule määratud rahatrahvi suurus – 860 eurot, mis ületab isiku igakuise sissetuleku suurust (töölepingu järgi 625 eurot kuus) täidab eripreventiivset eesmärki ning mõjutab M.P edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Juhindudes Riigikohtu praktikast1 ei esine kohtu hinnangul M.P puhul selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et ta asub uuesti juhtima mootorsõidukit joobeseisundis. Ta on tööandjalt küsinud alternatiivset tööd ajaks, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud, millele sai eitava vastuse. Seega on isik teadvustanud endale, et ilma juhtimisõiguseta kaotab ta töö. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsuse väärteoasjas nr 2302,17,010360 lisakaristuse osas. Muus osas jääb otsus muutmata. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. M.P on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta M.P suhtes väärteomenetlust VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel, siis ei kuulu valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele. 1 RKKKo 3-1-1-122-13 p 11 3 (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.