Obsah (4)

§ 48§ 39§ 51§ 2

Väärteoasi 4-17-4881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruaril 2018. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Andrus Miilaste Väärteoasja numbe

(LS) § 48 lg 1; § 39 lg 2 p 9 nõudeid, pannes seega toime teo, mis kvalifitseeriti LS § 259 lg 2 p 3 järgi.01.09.2017 tehtud kohtuvälise menetleja otsusega määrati J.U-le (J.U) karistuseks LS § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahv 35 trahviühikut, s.o. 140 eurot.

1. Menetlusalune isik J.U on 16.09.2017 on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 01.09.2017 otsusele väärteoasjas nr 2780,17,004846 .Kohus on 03.
2. 2017 a. kõrvaldatud puudustega kaebuse menetlusse võtnud. Kaebuses palub J.U tühistada väärteootsus täies ulatuses. Kaebuse esitaja on leidnud, et vajadusel tuleks alustada väärteomenetlust mootorsõiduki Honda Jazz juhi suhtes. Kohtule on esitanud kaebuse lisadena otsus, Kroonuaia tänava kaart (regio väljavõte), skeem ja faktiline põhjendus (tl. 18-23). Kaebuse esitaja on kaebuse faktilistes põhjendustes leidnud, et kuna Kroonuaia sillapealne kõnnitee on küllaltki kitsas, lähenes ta ristmikule sõidutee parempoolse ääre kaudu. Fooris põles punane tuli ja 2 autot olid tema ees ootamas rohelist foorituld. Foori rohelise tulega suundusid tema ees olevad autod üle ristmiku, lähenes veidi ristmikule ja tegi ettevalmistusi vasakpöörde sooritamiseks. Veendus, et tema taga ei ole näha ühtegi lähenevat autot ja näitas vasaku käega suunda enne ümberreastumist oma sõidusuuna vasakusse serva, olles sisuliselt juba ümberreastunud. Kiirus võis olla 30 km/h. Kaebuse esitaja leiab, et tema järgis LE 39 lg1 nõudeid. Kaebus esitaja leiab, et autode nähtavus on silla kumera ehituse tõttu piiratud 50 meetriga ja teiselt poolt silda sõitvad autosid ta ei näinud. Tagant lähenevad autod enam huvi ei pakkunud ,sest kogu tähelepanu oli vastassuunal kuhu ta oli pööret sooritamas. Sillal ja Kroonuaia tänaval eraldab sõidusuundi pidev telgjoon. Tema jalgratturina jälgis, et vastassuunavööndisse ei ilmuks mõni vastassuunas liikuv sõiduk, millele põles samuti roheline ja seetõttu ei saanud ta jälgida milliseid manöövreid sooritab tema taga sõitev Honda Jazz. Kaebuse esitaja leiab, et igal juhul ei oleks tohtinud keset teed ristmikule sõitva jalgratturi nägemine jätta kahtlust sellest, et tegemist oli poolelioleva vasakpöördega. Kaebuse esitaja leiab, et Honda Jazz juht pidanuks mitte kiirustama ja pidurdama enda ees jalgratturit nähes ja mitte rikkuma sillal ja ristmikul kehtivat liikluskorraldust so kaldudes jõnksuga vastassuunavööndise. Kaebuse esitaja leiab, et Honda Jazz juht eiras LS § 16 lg2, § 51 lg3, p3,§ 51 lg 4, §52 lg1p1, §35 lg1 ja § 33 lg1 nõudeid. (tl. 20-21). Kaebuse täienduses
4. 2018.a ei nõustu J.U tunnistajate poolt antud ütlustega.
5. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja leiab, et J.U (J.U) süüline käitumine LS § 48 lg 1; § 39 lg 2 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud. Tegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik eiras

(LS) §-de 48 lg 1 ja 39 lg 2 p 2 nõudeid, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et antud liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi menetlusalune isik J.U, kes enne vasakpööret ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale ja alustas vasakpööret eelnevalt vasaksuunamärguandeks käega suunamärguannet andmata sõidutee parema ääre lähedalt, veendumata enda tegevuse

4. ohutuses. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada J.U LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 140 eurot. Lähtudes V™S § 132 p 1 jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuistungil on üle kuulatud menetlusosalised ja tunnistajad. Kohus on joonistanud ristmiku skeemi ja palunud kaebuse esitajal ja tunnistajatel määratleda sõidukite asukohad skeemil so ristmikul. Kohus leiab, et tunnistaja T.R.ütlustega on tõendatud, et just Jalgrattur tuli suure kaarega ja tahtis ristmikul vasakpööret teha. Tunnistaja selgitab, et see proua, kes oli autoga, tegi samuti suure kaare, oli juba vastassuunavööndis telgjoone lähedal, kui nad põrkasid kokku. Honda Jazz oli see auto, millega jalgrattur kokku põrkas. Kokkupõrge toimus telgjoone lähedal. Auto tegi suure kaare, et jalgratturist mööda saada, aga ei jõudnud. Tunnistaja jalgratturi suuna näitamist ei näidanud. Jalgrattur alustas pööret parempoolsest sõidutee äärest. Kui oleks telgjoone juurest tulnud, siis ta ei oleks teda näinud, ta oleks juba ära keeranud. Autojuhil ei olnud lubatust suurem kiirus. Tunnistaja nägi ristmikul kokkupõrke momenti. Jalgrattur tuli suure hooga ja auto tegi suure kaare, et otsasõitu vältida. Jalgrattur peale kokkupõrget kukkus, jäi auto kõrvale. Auto, et mitte sõita Botaanikaaia eest ristmikul olevasse piirdesse, tegi suure kaare. Jalgrattur läks hooga vastu auto parempoolset külge. Jalgratas peale kokkupõrget kõver ei olnud. Tegemist oli võidusõiduratta tüüpi rattaga. Tunnistaja on leidnud, et proua, kes juhtis Honda Jazzi, tegi kõik mis võimalik, et jalgratturile mitte otsa sõita. Tunnistaja on leidnud, et vasakpööret tehakse telgjoone lähedalt ja seda jalgratta juht ei teinud. Auto tegi haagi, sest kui oleks otse sõitnud, oleks piirdeaeda sõitnud ja sealt kivimüüri. Kohus leiab, et tunnistaja T.R.ütlused haakuvad tunnistaja F.P. kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistaja F.P. selgitab, et tuli Kroonuaia silla pealt, tema ees oli kaks autot ja rohelisega asuti ületama ristmikku. Sõidutee parempoolsel äärel märkas tunnistaja oma auto kõrval jalgratast, kes hakkas parempoolsest äärest tegema vasakpööret Jalgrattur ei näidanud käega suunda. Tunnistaja juhitud auto kiirus ei olnud suur, 30-40 km/h , alles olid hakanud liikuma sillalt. Tunnistaja suund oli otse üle silla ja järsku jalgratas keeras vasakule talle ette, kuigipalju sai ta rooli pöörata vasakule. Jalgrattur keeras tema autole külge, autole tulid mõlk ja jutid peale. Tunnistaja selgitab, et jalgrattur ei olnud pöördel telgjoone lähedal. Enne kokkupõrget nägi ta jalgratturit paremal, aga ei tulnud selle peale, et rattur talle ette keerab. Mingit märguannet pööramiseks jalgrattur ei andnud. Jalgrattur hakkas parempoolsest äärest tegema vasakpööret. Tunnistajal õnnestus kuigipalju rooli vasakule võtta ja see oli automaatne reaktsioon, et otsasõitu vältida. Tunnistaja ei teadnud, et jalgrattur tahab paremalt vasakule keerata. Tunnistaja A.S. kohtuistungil antud ütlustes nähtub, et tema oma sõidukiga sõitis Kroonuaia sillal Honda Jazzi taga. Tunnistaja arvates oli rattur kusagil ees. Rohelise tule süttimisel ta jalgratturit ei näinud. Nägi, kuidas eessõitev auto tegi jõnksu, et ratturist mööda saada. Tunnistaja ei näinud ratturit manöövri tegemise ajal. Menetlusalune isik ise on esitanud skeemi (tl. 28). Istungil on ta leidnud, et tema ees oli kaks seisvat autot ja rohelise tule ajal veendudes ohutuses, näitas ta suunda ja alustas sõitu tee parempoolselt äärelt ristmiku vasakpoolsesse äärde. Istungil on menetlusalune isik leidnud, et tema mälu lõppeb ristmikul. Ta kuulis mingit surinat, hakkas pead keerama, et vaadata, mis toimub ja rohkem ei mäleta. Kohus leiab, et kahe auto pikkus on ca 9 meetrit, millele lisandub teel pikivahe. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt oli ta sõidutee parempoolsel äärel ja alustas sealt liikumist ja 3 sekundiga oli ristmikul. Isik ise on möönnud, et päris tee telgjoonel ta ei olnud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ajahinnang ei vasta õnnetuse tehioludele. Tee parempoolselt äärest sõidu ohutuses veendumine, käega märguande andmine ja ristmikule väljasõit kahe sõitu alustava auto järel, ristmikul vasakpöörde sooritamiseks väidetavalt vasakusse teeäärde sõit ja vastassuuna liikumise jälgimine (võimalik seisak ristmikul ja märguanne enne vasakpööret) võtab jalgratturil rohkem aega kui 3 sekundit. Tunnistaja R. kes oli ristmiku vastas kõnniteel, nägi, et jalgrattur sooritas ristmikul vasakpööret suure kaarega tee parempoolsest servast. Sama on kinnitanud ka Honda Jazz juht F.P. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et jalgrattur ei sooritanud pööret tee telgjoonelt vasakule ja tema märguanded sõidusuuna muutmiseks polnud tunnistajatele nähtavad. Kohus leiab, et

§ 48

lg 1 järgi enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.

§ 39

lg 2 p 2 järgi juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, kelle sõiduki suuna- või stopptuled on rikkis või sõitmisel töötavate ohutuledega, peab andma märku käega järgmiselt: vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgas ülespoole. Kaebuse esitaja on leidnud, et selline teguviis, kus jalgrattur annab hoiatusmärguannet ega hoia juhtrauast kinni, on väga ohtlik.

§ 39

lg 1 sätestab, et käega suunamärguande andmist võib lõpetada vahetult enne sõidu/manöövri alustamist. Kohus nõustub kohtuväline menetleja seisukohaga, et jalgratturi kohustus ongi käega suunamärguannet anda, et teistel liiklejatel oleks selge arusaam jalgratturi edasistest kavatsustest liikluses. Jalgrattur peab arvestama asjaoluga, et kui ta annab käega suunamärguannet, tuleb temal juhtida jalgratast ühe käega juhtrauast kinni hoides. 8. Kaebus esitaja on leidnud, et mootorsõiduki Honda Jazz juhil ei olnud õigust möödasõidu sooritamiseks, eirates

§ 51

lg 3 p 3 sätet: enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Samuti ei rakendanud juht LS § 51 lg 4 nõuet, mille kohaselt „Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada" - ehk ei olnud ka juba möödasõitu alustanud sõidukil veel hilja pidurdada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul ei olnud tegemist möödasõiduga.

§ 2

p 44 sätestab, et möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Kuna mootorsõiduki juht liikus enda sõidurajal otse suunal, ei olnud tal vajadust möödasõiduks vastassuuna vööndi kaudu. Manööver, mida juht teostas märgates tekkivat ohtu jalgratturi ootamatu sõidu näol sõidutee parema ääre lähedalt, on ümberpõige.

§ 2

p 101 sätestab, et ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.

§ 2

p 37 sätestab, et manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Mootorsõiduki juht ei soovinud jalgratturiga kokkupõrget ja märgates ohtu, üritas mootorsõidukijuht ümber põigata jalgratturist, suundudes selleks isegi vastassuunavööndisse. Seega ei saa mootorsõidukile inkrimineerida menetlusaluse isiku poolt välja toodud ülal nimetatud

sätteid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi menetlusalune isik J.U, kes enne vasakpööret ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale ja alustas vasakpööret eelnevalt vasaksuunamärguandeks käega suunamärguannet andmata sõidutee parema ääre lähedalt, veendumata enda tegevuse ohutuses. Kohtu seisukoht karistuse ja menetluskulude osas 9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. J.U puhul ei ole karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Väljakujunenud praktika kohaselt lähtub kohus sanktsiooni keskmisest määrast. Maksimaalne sanktsiooni määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja, määrates karistuse 35 trahviühiku ulatuses, on kohaldanud J.U-le karistust alla karistusmäära keskmise. Arvestades, et J.U ei ole varem väärteokorras karistatud, s.h samalaadse rikkumise toimepanemise eest ning asjaolu, et kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks kohaldada karistust 35 trahviühiku ulatuses, ei ole mõistetud karistuse muutmiseks alust. Määratud karistus vastab nii süü suurusele ja toimepandu raskusele. Käesoleval juhul tegi kohus kindlaks, et väärteomenetlus ei kuulu J.U suhtes lõpetamisele, kuna süükspandava väärteo toimepanemine J.U poolt on tõendatud. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik