Väärteoasi 4-17-4926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.08.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2302,17,008703 N.E karistamises LS § 223 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik N.E, isikukood xxx, elukoht xxxx, epost: xxxx. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta N.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.08.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2302,17,008703 tema karistamises LS§ 223 lg 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Mõistetud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses ehk 120 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.08.2017.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,17,008703 kohaselt menetlusalune isik 14.04.2017.a kell 18.54 Lootsi tn 13 juures, Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud manöövrit sooritades ohutut külgvahet ning põrkas kokku temast vasakul sõitnud sõidukiga MAN. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Sia Unicredit Leasing’uule ja xxxx. Sellega rikkus N.E LS § 46 lg 3 ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu: Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. N.E leiab, sõiduk xxxx (ehk tema juhitud sõiduk) oli vahetult enne parempööret veoautost (reg.nr xxxx) eespool. Veoautost vasakule jäänud piirdeaed oli 2,5 m kaugusel ning see on piisav vahemaa, et sooritada parempööre suurema pöörderaadiusega, et suurendada külgvahet. Enne manöövrit paremale ei liikunud sõidukid xxxx ja xxxx, vaid ootasid võimalust parempöördeks. Sõiduki xxxx juhil ei olnud võimalik hoiduda rohkem paremale, sest paremal liikus kolonn autosid. Parempööret sooritades ei saanud menetlusalune isik vähendada külgvahet vasakul asuva sõidukiga, sest paremale keerates eemaldus sõidukist Man xxxx, selle tegevusega suurendas ise külgvahet. Väärteomenetleja ei tutvustanud talle 04.08.2017 toimunud ülekuulamisel kõiki sündmuskohal tehtud fotosid. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja, tutvunud N.E kaebusega ja väärteoasjas materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega. Väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestisest (14juulil7_D_cargo_valja_eest_18531854) ja sündmuskoha skeemist (tl 2) nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus anda teed temast vasakul liikunud sõidukitele Selle kohustuse pani märk „anna teed". Anna teed märgi alt liiguvad sõidukid kahes reas ja peavad sadamast välja sõitmiseks sooritama parem pöörde samas kui peateel liiguvad sõidukid otse. 18.53.49 nähtub videosalvestiselt, et sõidukid MB E200 ja MAN seisavad kõrvuti ja ootavad võimalust, et sõita sadama territooriumilt välja. Sõidukil MB (kaebaja juhitud sõiduk) on paremal ruumi vähemalt 4 auto laiuse jagu, kuid veoauto MAN kõrval seisab vasakul suur, haagisega veoauto, mis tähendab, et veoautol MAN puudub võimalus võtta rohkem vasakule. 18.53.52 nähtub videost, et sõiduk MAN alustab liikumist esimesena, millele järel alustab sõiduauto MB 18.53.56 samuti liikumist ja sõidab veoautole MAN esimese parempoolse nurga alla. On üldteada asjaolu, et veoauto parempoolse esinurga juurde tekib pime nurk, mille tõttu on veoauto juhi nägemine selles piirkonnas kas raskendatud või siis lausa võimatu. See aga tähendab, et sõiduauto juht peab seda asjaolu oma sõidutrajektoori valikul arvestama. 2 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on veoauto sõitnud omas reas õigesti, kuid sõiduauto on selgelt kaldunud veoauto sõidu trajektoorile ja ei ole hoidnud piisavat külgvahet, mille tõttu toimus ka sõidukite vaheline kokkupõrge. Liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult N.E, kui ta oleks olnud liikluses hoolsam ja tähelepanelikum ning oleks sõites hoidnud ohutut külgvahet sõidukiga MAN. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuse esitanud isikule inkrimineeritav rikkumine leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti ja kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel. Kuna liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis, siis peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja peab mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Seadusandja on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot) või aresti ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni kuue kuuni. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja seda, et menetlusalust isikut on varasemalt ühe korra väärteokorras karistatud. Otsuse tegija on seetõttu määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, N.E kaebus ei kuulu rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Vaidlust ei ole selles, et N.E juhtis 14.07.2017 kell 18:54 mootorsõidukit MB xxxx ning põrkas kokku sõidukiga MAN xxxx. Kaebaja ei nõustu, et tema oli see, kes ei hoidnud piisavat külgvahet ning põhjustas liiklusõnnetuse, vaid leiab, et kolonni suundunud sõiduk xxxx ei veendunud manöövri ohutuses, ühtlasi puudus õnnetuspaigas teekatte märgistus (menetlusaluse isiku 14.07.2017 ja 04.08.2017 ülekuulamise protokollid). Tunnistaja Xxxx on andnud ütlusi, et sõitis veoautoga MAN, et pääseda sadama väravast välja, järsku kuulis paremalt poolt raginat ning sinna oli tekkinud sõiduauto Mercedes (tunnistaja 14.07.2017 ülekuulamise protokoll). Kohtul tuvastada, kas kaebaja on käitunud korrektselt, järgides liiklusseaduses sätestatud nõudeid. 3 Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tutvus väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestisega, millest nähtub, et N.E oli kohustus tulenevalt „anna teed“ märgist anda teed temast vasakul liikunud sõidukitele. Märgi „anna teed“ alt aga liiguvad sõidukid kahes reas ning sadamast välja sõitmiseks tuleb sooritada parempööre. Kl 18.53.49 nähtub, et kaebaja juhitud MB E200 ja teine avariis osalenud sõiduk – MAN – on kõrvuti ja ootavad võimalust, et väljuda sadama territooriumilt. Ühtlasi on videost näha, et kaebaja sõidukil on paremal pool rohkem ruumi, veoauto MANist vasakul on suur haagisega veoauto, mis tähendab, et veoautol MAN puudus võimalus hoida veel rohkem vasakule. Kl 18.53.52 nähtub videost, et sõiduk MAN alustab liikumist esimesena, millele järel alustab sõiduauto MB 18.53.56 samuti liikumist ja sõidab veoautole MAN esimese parempoolse nurga alla. Ühtlasi oli nii videosalvestiselt kui ka väärteoasja materjali juurde lisatud sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemist ja fototabelist näha, et veoauto juhile jäi temast vasakule piirdeaed, küll aega oli piisava külgvahe hoidmise võimalus kaebaja juhitud sõidukil. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et on üldteada, et suurte veoautode parempoolse esinurga juurde tekib pime nurk, mille tõttu on veoauto juhi nägemine selles piirkonnas kas raskendatud või siis lausa võimatu. See tähendab, et sõiduauto juht peab nimetatud asjaolu oma sõidutrajektoori valikul arvestama. Kaebaja juhitud sõiduauto on kaldunud veoauto sõidu trajektoorile ning ei hoidnud kohtu hinnangul piisavat külgvahet, mille tõttu toimus ka kokkupõrge. Kohtu hinnangul oleks liiklusõnnetust saanud ära hoida N.E, kui ta oleks olnud liikluses hoolsam ja tähelepanelikum ning oleks sõites hoidnud ohutut külgvahet sõidukiga MAN. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud LS §223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad alused. Kohtu hinnangul on määratud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses ehk 120 eurot proportsionaalne rikkumisega. Karistuse mõistmise üks eesmärk on ka ära hoida menetlusalust isikut edaspidi toime panemast mistahes liiklusalased ja teisi õigusrikkumisi, seega peab olema karistus proportsionaalne võrreldes rikkumisega. Teiseks karistuse mõistmise eesmärgiks on ühiskonna kaitsmise huvid. Õigusalastesse rikkumistesse ei saa suhtuda kergekäeliselt, kuivõrd selliselt saaks kahjustuda ühiskonna õiglustunne. Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-
- Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.