Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 29.01.2018 otsusega nr 2316,17,008227 karistati R.V
S § 63 lg 1 alusel (hõlmab
600 eurot ja
30.12.2017 (õige koostamise kuupäev 31.12.2017) koostatud väärteoprotokolli nr AB1541436 (2316,17,008227) kohaselt 30.12.2017 kell 23:24, Sõle tänaval, Tallinnas, Harjumaal, Punangu tn ja Ehte tn vahel, liikudes Ehte tn suunas R.V juhtis mootorsõidukit BMW X6 reg.nr. xxxx kiirusega 74+/-3 km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,46mg ± 0,05 mg/l kohta. Mõõdetud seadmega Dräger Alcotest 7110, nr ARDF-0051. Rikkus
lg 3 ja § 15 lg 1 p 2 nõudeid, millega pani toime
Kaebuse sisu 06.02.2018 esitas R.V kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles ta palub mitte kohaldada tema suhtes
lg 3 p 1 sätestatud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning selle asemel suurendada
Kaebuse esitaja tunnistab, et 30.12.2017 kell 23:24 juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks paneb teda sundolukorda, sest igapäevane tööülesannete täitmine eeldab pidevat mootorsõiduki kasutamist, tal tuleb taksoteenust kasutada, mille tõttu väheneb tema igakuine sissetulek, mis omakorda muudab raskeks peamiste rahaliste kohustuste täitmise ning halvendab majanduslikku olukorda. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Ka varasem kohtupraktika viitab sellele, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega ja R.V-le määratud lisakaristuse tühistamisega. Kokkuvõtvalt kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud R.V kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on R.V poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Tunnistaja Evert Laul ütluste kohaselt 30.12.2017 teostas liiklusjärelevalvet Tallinnas, Sõle tänaval koos patrullpolitseinik Viktor Eksiga. Kella 23:24 mõõtis Viktor Sõle tänaval sõitva sõiduauto BMW X6 (valget värvi) sõidukiiruseks 74+/-3 km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21km/h. Kiirus mõõdetud mõõteseadmega LaserCam 4 nr LEO
Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik R.V, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 63 lg 1 alusel. Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et R.V poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi.
lg 2 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi kohtuväline menetleja määras põhikaristusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot ja
Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristus on 3 määratud
Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendav asjaolu süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü (nulla poena sine culpa). Positiivne karistusõigus ei määratle karistuse mõistmise iseseisva alusena süüdistatava isikut, mistõttu karistuse mõistmisel tuleb süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi selgelt ja ühemõtteliselt alati eristada (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab R.V isikule ja tema süü suurusele (alkoholisisaldus 0,41 mg/l on alla keskmise, mis on 0,5mg/l). Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Kaebuse esitaja ületas ka samaaegselt lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra, mis on
R.V on kohtueelses menetluses ja kohtule esitatud kaebuses oma süüd tunnistanud. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 p 3). Puhtsüdamlikku kahetsuse olemasolu on kontrollitav ja see tuleneb asja materjalidest, süüdistatav on talle ette heidetud tegu omaks võtnud ning ei ole vaidlustanud süüteo toimepanemist. Kohus arvestab kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mida kaebuse esitaja on väljendanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad R.V kehtivad karistused. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik oma keelatud seisundist (puhkas sõprade juures, kus tarbis alkoholi), kuid ei astunud samme selleks, et oma seisundit kontrollida ja loobuda väärteo toimepanemisest. Arvestades R.V tuvastatud alkoholijoovet, karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, isiku varasemat karistamatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, nõustub kohus R.V-le karistuseks määratud rahatrahviga suurusega. Arvestades R.V süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab ka kohus, et R.V süü ei ole siiski keskmisest suurem. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9). 4 Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada
lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas, s.t tuleb tühistada määratud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. R.V ei ole varem mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud, seega ei saa väita, et varasemalt määratud karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ta ei ole lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Lähtudes eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. R.V tuvastatud joove 0,41 mg/l toob kaasa rikkumise kvalifitseerimise
lg 2 järgi, kuid seda arvestades nõustuski kohus määratud põhikaristusega, mis on keskmises sanktsioonimääras. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas esile toonud asjaolu, et R.V puhul kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Lisakaristuse määramisel kohtuväline menetleja lähtus üldpreventiivsetest kaalutlustest, kuid pidi lähtuma ka eripreventiivsetest asjaoludest. R.V rikkumisena on tuvastatud mootorsõiduki juhtimine joobes olekus, kuid isikut ei ole varem karistatud. Seega mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul R.V süü suurust.
lg 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui R.V praeguses asjas (kiiruse ületamine kuni 40 km/t ja joobeseisund kuni 0,74mg/l). Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud lisakaristus ei vasta toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning määratud põhikaristus on piisavalt range motiveerimaks R.V hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodu alusel kohus tühistab R.V-le määratud lisakaristuse ja jätab lisakaristuse kohaldamata. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada R.V hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.01.2018 otsuse nr 2316,17,008227 määratud lisakaristuse osas. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.