← Eesti

1-11-4293/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Tallinna Ringkonnakohus 24.01.

  1. a, Tallinn 1-11-4293 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Julia Katškovskaja Kea Lemming Kohtuistungi aeg ja koht 17.01.2012.a., Tallinn XX süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ja § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi lühimenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellant Harju Maakohtu 09.05.2011.a. otsus süüdistatav Prokurör Günter Koovit XX ik. XXXXXXXXXXX, emakeel: vene keel (valdab eesti keelt), Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral. Viibis eelvangistuses alates 27.05.2010 a. kuni 29.05.2010 a., 23.06.2010 a. kuni 24.06.2010 a., viibib vahi all alates 28.10.2010 a. Süüdistatav vandeadvokaat Juho-Enn Aule Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 09.05.
  2. a otsus osas, millega XX mõisteti KarS § 199 lg 2 punktide 7, 8, 9 järgi süüdi 14 episoodis. Teha selles osas uus otsus, millega mõista XX süüdi 12 episoodis. Maakohtu otsuse põhiosast jätta välja leheküljel 3 (toimiku kd III; tl 311) nimetatud XX poolt 21.09.2010-23.09.
  3. a toime pandud vargus XXX asuvatest keldriboksidest ja 07.05.
  4. a XX poolt toime pandud Toyota Celica (reg.nr YYY YYY) vargus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1

(4)Apellatsioon rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluses XX kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega tunnistati XX süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi neljateistkümnes varguses ja kolmes sissemurdmises. Talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  4. oktoober
  5. a ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 5 päeva karistusaja hulka. XX-lt mõisteti välja järgmised tsiviilhagid: SD kasuks 2371 eurot ja 35 senti, MP kasuks 910 eurot ja 23 senti, KT kasuks 197 eurot ja 78 senti, Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse kasuks 330 eurot ja 68 senti, S OÜ kasuks 4832 eurot ja 64 senti, R OÜ kasuks 290 eurot, KH kasuks 309 eurot ja 52 senti, samuti solidaarselt L.H-ga O ja MF kasuks kokku 254 eurot ja 85 senti. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi ka L.H ning KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi Olga Morozova. XX tunnistati süüdi selles, et ööl vastu
  6. maid 2010 varastas ta grupis koos menetluse käigus tuvastamata isikuga Tallinnas haagisesse sissemurdmise teel 7 jalgratast koos lisavarustusega ja digitaalfotokaamera; ööl vastu
  7. juunit 2010 tungis ta Tallinnas, VVV maja hoovi ja varastas sealt motorolleri; ööl vastu
  8. juunit 2010 varastas ta Tallinnas, AAA maja trepikojast motorolleri, kiivri ja jalgrattakiivri;
  9. septembril 2010 varastas ta Tallinnas, RRR maja hoovis sõiduautolt Suzuki Grand Vitara tagavararatta katte; ööl vastu
  10. septembrit 2010 varastas ta samast kohast sama sõiduauto tagavararatta koos katte ülejäänud osaga; ööl vastu
  11. septembrit 2010 tungis ta pagasiluugi aknaklaasi lõhkumise teel samasse autosse, kust üritas varastada autos olnud basskõlarit; ajavahemikul
  12. –
  13. september 2010 tungis ta ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas, XXX asuvatesse keldriboksidesse nr 1 ja 6 ja varastas sealt mootorsae, elektritrelli ja hoidisepurke; ajavahemikul
  14. –
  15. mai 2010 varastas ta Tallinnas TTT maja juurest sõiduauto Toyota Celica; ajavahemikul
  16. –
  17. september 2010 tungis ta ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas, SSS asuvasse korterisse ja varastas sealt roostevaba metallvalamu, veearvesti ja veekraani;
  18. oktoobril 2010 varastas ta Tallinnas, MMM asuvast aiaga piiratud hoovist paadimootori, autorehve, alumiiniumvelgesid, survepesuri, erinevaid tööriistu ja muid esemeid;
  19. mail 2010 tungis ta koos L.H-ga Tallinnas, LLL asuvasse korterisse, kust varastasid DVD-mängija, videomagnetofoni, 7 mobiiltelefoni laadijat, laste hoiukarbi koos müntidega, sülearvuti koos laadijaga, parfüüme ja DVD-plaate. Lisaks varguste toimepanemisele tunnistati XX süüdi ka ebaseaduslikes sissetungimistes ühiselt ja kooskõlastatult O. Morozovaga Tallinnas, SSS asuvasse korterisse kokku kolmel korral, s.o
  20. ja
  21. septembril ning
  22. oktoobril
  23. 2
(4)
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid XX ja L.H. 2.
  2. XX leidis, et ta tunnistati 12 varguse asemel ekslikult süüdi 14 varguses, kuna kohus on kahte vargust (kriminaalasjad nr 10230116715 ja nr 10230107356) arvestanud tema süüditunnistamisel ja karistamisel topelt. Apellant taotles selles osas maakohtu otsuse parandamist ja karistuse vähendamist, samuti ei nõustunud ta mõnede tsiviilhagidega. 3.2 L.H taotles talle mõistetud karistuse vähendamist kahe päeva võrra, väites, et tema kinnipidamise aeg (2 päeva) on jäänud karistusest alusetult maha arvamata.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a määrusega jäeti mõlemad apellatsioonid KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kui ilmselgelt põhjendamatud läbi vaatamata.
  6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse XX kaitsja vandeadvokaat JuhoEnn Aule. Kaitsja leidis kaebuses, et ringkonnakohtu määrus on põhjendamatu ja süüdistatava apellatsiooni oleks pidanud kohtulikult arutama, sest maakohus on XX kahe kuriteo – auto vargus TTT juurest ja vargus XXX keldriboksidest – toimepanemises süüdi tunnistanud ja karistanud topelt.
  7. Riigikohus rahuldas
  8. novembri
  9. a määrusega määruskaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu
  10. juuni
  11. a määruse osas, millega jäeti XX apellatsioon läbi vaatamata, ja saatis kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus nõustus kaitsjaga selles, et ringkonnakohus ei olnud õigustatud jätma apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Süüdistatav taotles apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist selles osas, milles teda kahe varguse eest topelt süüdi tunnistati ja karistati. Harju Maakohtu
  12. mai
  13. a otsusest nähtub, et XX on selle sama otsusega kahe varguse toimepanemises topelt süüdi tunnistatud ja karistatud. Nimelt märkis maakohus otsuses üheselt, et XX tunnistatakse süüdi 14 varguses ja et teda nende varguste toimepanemise eest ka karistatakse. XX poolt toimepandud kuritegudena on otsuses loetletud 14 vargust, kusjuures kaks nendest – Toyota Celica vargus
  14. mail 2010 ja vargus Tallinnas, XXX asuvatest keldriboksidest
  15. –
  16. septembril 2010 – sisalduvad loetelus kahel korral, kordudes identsetena maakohtu otsuse lehekülgedel 2 ja
  17. Riigikohus lisas, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esines kõnealune eksimus juba süüdistusaktis. Seega on XX maakohtu otsusega kahes varguses korduvalt süüdi tunnistatud ja nende varguste eest ka korduvalt karistatud. Kriminaalkolleegium leidis, et tegemist on PS § 23 lg 3 ja KarS § 2 lg 3 sätestatud ne bis in idempõhimõtte rikkumise ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega.
  18. Ringkonnakohtu istungil jäi XX varguste episoodide osas esitatud apellatsioonide juurde, paludes karistust vähendada 5 kuu võrra. Talt välja mõistetud tsiviilhagide kohta kinnitas XX aga, et neid ei soovi enam vaidlustada. Kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör nõustus sellega, et kahe episoodi osas on XX topelt süüdi mõistetud, kuid palus maakohtu poolt mõistetud karistus jätta muutmata.
  19. Vaidlust ei ole selles, et kahte varguse episoodi - Toyota Celica vargust
  20. mail 2010 ja vargust Tallinnas, XXX asuvatest keldriboksidest
  21. –
  22. septembril 2010 - on nii süüdistusaktis kui kohtuotsuses nimetatud kaks korda. Vastavalt sellele süüdistati teda 14 varguse episoodis (prokuröri kõne kohtuvaidlustes – kd III; tl 301 pöördel) ning maakohus mõistis ta kogu süüdistuse ulatuses Kuigi XX on süüdi mitte 14, vaid 12 varguse toimepanemises, leiab kohtukolleegium, et maakohtu mõistetud karistuse tühistamiseks ja uue, kergema karistuse mõistmiseks ei ole alust. Harju Maakohus 3
(4)karistas XX varguste eest 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 199 lg 2 näeb ette kuni 5-aastase vangistuse, seega on maakohus mõistnud karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtukolleegium leiab, et alla sanktsiooni keskmist määra jäävat karistust enam kui 10 varguse episoodi eest ei saa mingil juhul pidada liiga rangeks karistuseks, kui ei esine mingeid erandlikke asjaolusid. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole, see-eest esineb mitmeid asjaolusid, millest tulenevalt tuleb XX süüd lugeda pigem suureks – oma tegudega täitis ta mitte ühe, vaid mitu KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kvalifitseerivat tunnust (XX mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi), vargustega tekitatud kahju oli märkimisväärne. Asjaolu, et osa kannatanuid ei olnud tsiviilhagi esitanud ja osa varastatud asjadest tagastati, ei mõjuta kuidagi XX süüd. Valdav osa vargusi olid lõpule viidud. Seoses XX kohtuistungil esitatud väitega, et ta teab isikuid, kellel on olnud sama palju episoode ja kellele on mõistetud kergem karistus, märgib ringkonnakohus, et igas kriminaalasjas mõistetakse karistus konkreetseid tegusid ja süüdistatava isikut arvestades; karistuse mõistmisel ei ole konkreetset valemit, mis annaks alust eeldada, et sama episoodide hulga puhul mõistetakse igal juhul sama suur karistus. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks lisada, et Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu praktikas on viimastel aastatel korduvalt karistatud isikuid kahe poevarguse episoodigi eest, kui tegemist on süstemaatiliste vargustega, 8-kuulise kuni 1-aastase vangistusega. Nagu öeldud, leiab ringkonnakohus, et kui varguse episoode on üle 10, siis on episoodide arvust tulenev süü suurus juba selline, et reeglina ei ole alust mõista karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Ka prokurör taotles maakohtus XX karistamist varguste eest 3aastase vangistusega. Seoses mõistetud karistusega väärib tähelepanu seegi, et ka liitkaristuse mõistmisel on maakohus valinud XX jaoks soodsaima variandi, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 punktile 4 tuleb maakohtu otsus tühistada XX süüditunnistamises 14 varguse episoodis, ja teha uus otsus, millega mõista ta KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi 12 varguse episoodis. Määratlemaks ära langevaid episoode, jätta maakohtu otsuse põhiosast leheküljelt 3 (toimiku kd III; tl 311) välja 21.09.2010-23.09.2010. a aset leidnud vargus XXX asuvatest keldriboksidest ja 07.05.2010. a toimunud Toyota Celica (reg.nr YYY YYY) vargus. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kuna ringkonnakohus jättis XX-le mõistetud karistuse muutmata, rahuldas ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt. XX riigi õigusabi korras kaitsnud vandeadvokaat Juho Aule on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks 38.40 euro ulatuses, ringkonnakohus rahuldas nimetatud taotluse. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni osaliselt, jääb kaitsjale makstav tasu KrMS § 185 lg 1 kohaselt riigi kanda. Sten Lind Pavel Gontšarov 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.