, § 121, § 331 kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja 2 järgi K.B Ik: XXX, XXX, kriminaalkorras karistamata, XXX ,Tartu Maakohtu määrusega 27.12.2011 kohaldatud kautsjoni 2000 €; 09.01.2013 kohtumäärusega kuulutatud tagaotsitavaks ning kohaldatud vahistamist; 28.10. 2013 kohtumäärusega kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu; elukoht: XXX advokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.B
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista K.B-le karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K.B
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista K.B-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises Süüdi tunnistada K.B
ja mõista K.B-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista K.B-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.-28.12.2011, so 12 (kaksteist) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista K.B-le 1 (üks) aasta 1(üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus K.B suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.B ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • • elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 3101 järgi kohaldada ajutine lähenemiskeeld K.B suhtes 1 (üheks) aastaks, keelates tal lähenemise A.P. ( ik XXX) mitte lähemale kui 50 m, sh ka A.P. elukohale Tartu linnas XXX ja keelates K.B A.P. igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamis-vahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. A.P. juhuslikul kohtumisel on K.B kohustus A.P. kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Tõkend-elukohast lahkumise keeld - tühistub kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 135 lg. 6 alusel , seoses K.B poolt tõkendi –elukohast lahkumise keeld- nõuete rikkumisega, K.B tagaotsitavaks kuulutamisega kohtust kõrvalehoidmise tõttu, pöörata K.B eest tasutud kautsjon 2000 (kaks tuhat) € riigi tuludesse. Arvata kautsjonisummast maha K.B kriminaalmenetluse kulu 1864(üks tuhat, kaheksasada kuuskümmend neli) € ja 90 senti. Riigituludesse kanda kautsjonisumma 135(ükssada kolmkümmend viis) € ja 10 senti. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus Menetluspoolte vahel 29.10.2013 sõlmitud kokkulepe K.B süüdistatakse selles et tema: • 2011 suvel tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas Tartus XXX korteris lõi oma alaealist poega A.P. (IK XXX) püksirihmaga ühel korral vastu vasema käe küünarvarre piirkonda, millega tekitas A.P. füüsilist valu; • 2011 suvel tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas Tartus XXX korteris haaras alaealisel V.K. (IK XXX) ühe käega kaelast kinni, millega tekitas V.K. füüsilist valu; • 2011 septembris tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas Tartus XXX korteris lõi oma alaealist poega A.P. (IK XXX) püksirihmaga ühel korral vastu kätt ja korduvalt vastu A.P. keha, millega tekitas A.P. füüsilist valu; • 2011 septembris tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas Tartus XXX korteris lõi käega vastu alaealise V.K. (IK XXX) süles olnud sülearvutit nii, et sülearvuti kaanekinnitus vigastas V. K. vasakut kulmupiirkonda, millega tekitas V.K. füüsilist valu; • 08.10.2011 tuvastamata kellaajal oma elukohas Tartus XXX korteris lõi oma abikaasa A.P. (endise nimega J.P. ) ühel korral rusikaga vasema õlaliigese piirkonda, mille tagajärjel A.P. kukkus pikali. Seejärel K.B tõukas püsti tõusnud A.P. voodi peale pikali, lõi külili voodis lamavat A.P. ühel korral põlvega rindkere piirkonda, millega tekitas A.P. füüsilist valu ja vasema õlavarre ja rindkere verevalumid; • 16.10.2011 kella 10 paiku oma elukohas Tartus XXX korteris võttis oma abikaasal A.P. selja tagant riietest kinni, tõmbas voodi peale pikali ja tõmbas A.P. juustest, millega tekitas A.P. füüsilist valu; • 25.10.2011 kella 23.30 paiku oma elukohas Tartus XXX korteris võttis oma abikaasal A.P. hommikumantlist rinnaku piirkonnast kinni ja tõukas teda seljaga vastu seina, mille tõttu A.P. kukkus peaga vastu seina, millega tekitas A.P. füüsilist valu. • 19.11.2011 kella 19.30 paiku oma elukohas Tartus XXX korteri elutoas lükkas oma abikaasa A.P. vastu seina. Mõni hetk hiljem kööginurgas haaras K.B kinni oma abikaasa A.P. peast ja püüdis teda lüüa peaga vastu lauda, kuid kannatanu sai kõrvale põigata. Seejärel ründas K.B A.P. nii, et mõlemad kukkusid. Eelpoolkirjeldatud tegevusega tekitas K.B A.P. füüsilist valu; 3 • 16.12.2011 kella 17.15 paiku oma elukohas Tartus XXX korteris haaras jõuliselt kahe käega oma abikaasa A.P. enda haardesse. Seejärel K.B raputas kannatanut temast kahe käega kinni hoides ja tõukas teda nii, kannatanu kukkus pea ja seljaga vastu põrandat. Kannatanu võttis telefoni, helistas hädaabinumbrile 110, millise kõne ajal haaras K.B uuesti kannatanust kinni ja tõukas teda nii, et viimane kukkus pea ja selja piirkonnaga vastu põrandat. Eelpoolkirjeldatud tegevusega tekitas K.B A.P. füüsilist valu ja vasaku õlavarre piirkonna ja selja sakrumi piirkonna hematoomid. Sellega pani K.B toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse K.B selles, et tema: • 16.10.2011 kella 10 paiku oma elukohas Tartus XXX korteris ähvardas oma abikaasa A.P. tapmisega, mis seisnes selles, et ütles viimasele: “Sa oled nii ilus, ma ei anna sind kellelegi, pigem tapan ma su ära“. Arvestades K.B varasemat vägivaldsust A.P. suhtes, tunnetas kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele; • 17.10.2011 tuvastamata kellaajal oma elukohas Tartus XXX korteris ähvardas oma abikaasat A.P. tapmisega, mis seisnes selles, et ütles vimasele: “Sa oled lits. Mu sõbrad viivad su metsa, vägistavad su ära ja filmivad seda. Kui sa siit kohe ära ei lähe, tapan ma su siinsamas ära“. Arvestades K.B varasemat vägivaldsust A.P. suhtes, tunnetas kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele; • 11.11.2011 kell 13.39 helistas oma abikaasa A.P. telefoninumbrile XXX ja ähvardas teda tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega öeldes „Kui mind pannakse kinni, siis sind tapetakse ära, lüüakse mättasse, jäta see endale meelde“. Arvestades K.B varasemat vägivaldsust A.P. suhtes, tunnetas kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele; • 19.11.2011 tuvastamata kellaajal helistas oma abikaasa A.P. telefoninumbrile XXX ja ähvardas A.P. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega öeldes, et kui teda vangi pannakse, siis tema sõbrad löövad kannatanu mättasse. Arvestades K.B varasemat vägivaldsust A.P. suhtes, tunnetas kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani K.B toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Lisaks süüdistatakse K.B selles, et tema rikkus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.01.2012 määrusega nr 1-12-41 kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu, millega keelati K.B kriminaalmenetluse lõpuni lähenemine J. P. (praeguse nimega A.P. ) ja V.K. nende elukohas Tartus XXX , lähenemise kõnetamiskauguseni ja nendega igasugune suhtlemine, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet) kaudu sellega, et • viibis 10.01.2012 kella 15-15.30 ajal ning 16 ajal Tartus XXX korteris, sisenedes valduses oleva võtmega, olles V.K. läheduses; • võttis 16.01.2012 kella 11paiku kahel korral ühendust Tartus XXX korteri fonoluku kaudu V. K. 4 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. Sellega pani K.B toime
kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale ja lähenemiskeelu korduva rikkumise eest. Tsiviilhagi puudub Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav K.B-le 10 (kümme) kuud vangistust.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav K.B-le 3 (kolm) kuud vangistust.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav K.B-le 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista süüdistatav K.B-le lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.-28.12.2011, so 12 (kaksteist) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1(üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus K.B suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.B ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • • elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • KrMS § 3101 järgi kohaldada ajutine lähenemiskeeld K.B suhtes 1 (üheks) aastaks, keelates tal lähenemise A.P. ( ik XXX) mitte lähemale kui 50 m, sh ka A.P. elukohale Tartu linnas XXX ja keelates K.B A.P. igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamis-vahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. A.P. juhuslikul kohtumisel on K.B kohustus A.P. kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole 5 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kriminaalasi saadeti kohtusse menetlemiseks üldmenetluses. 28. 10.2013 korraldaval istungil taotles ringkonnaprokurör Raul Heido ja kaitsja Anu Pärtel asjas kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alustamist. 29.10.2013 kohtu korraldaval istungil esitas ringkonnaprokurör Raul Heido kohtule kriminaaltoimiku, kannatanute nõusolekud, samuti sõlmitud kokkuleppe. Kohus arutas süüdistust kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil andis ringkonnaprokurör Raul Heido ülevaate käesolevas kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppest, põhjendas karistuse valikut ning jäi kokkuleppe juurde. Ringkonnaprokurör taotles kautsjonisummast 2000 € eelnevalt sellest kõikide menetluskulude mahaarvamist ning ülejäänud summa riigi tuludesse kandmist. Süüdistatav K.B kinnitas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav , vastab tema tahtele ning ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Kaitsja Anu Pärtel kinnitas, et sõlmitud kokkuleppes on süüdistatav saanud väljendada oma tahet, kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kaitsja esitas kaitsjatasu taotluse , selgitades kaitsjatasu suurust. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav K.B väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 2 K.B tuleb süüdi tunnistada
Samuti tuleb kohaldada K.B-le lähenemiskeeldu A.P., et tagada kannatanu turvalisus. Tõkend –elukohast lahkumise keeld - tühistub kohtuotsuse jõustumisega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 €, kaitsjatasu kokku 614, 23 €, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 €, postikulu 5, 22 €, ekspertiisikulu 765 €. Kokku menetluskulu 1864, 90 €. Tartu Maakohtu 27.12.2011 määrusega on asendatud K.B-le vahistamine kautsjoniga summas 2000 €; kautsjonisuma on tasutud. KrMS § 135 lg. 6 alusel kanda kautsjonisumma pärast sellest kõikide menetluskulude mahaarvamist riigi tuludesse. Käesolevas asjas on menetluskulude kogusumma 1864, 90 €. Arvestada see summa kautsjonisummast 2000 € maha ning kanda riigi tuludesse ülejäänud kautsjonisumma 135, 1 €. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.