lg 1 järgi üldmenetluses Ainar Kolk Mare Lust Prokurör Kannatanute esindaja Süüdistatav Kaitsja NV, isikukood: xxx; elukoht: xxxx, Harjumaa; kodakondsus: EV; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; õppeasutus: xxx üliõpilane; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral (täidetud);. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.08.2009.a. Mart Missik RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada NV KarS §
KarS § 117 lg 1 järgi , KarS § 63 lg 1 alusel karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et NV´le mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 6 (kuus) kuud, millise kandmise alguseks lugeda 29.03.2011.a. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust- 1 (üks) aasta vangistust- ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. Vahistada NV kohtusaalist. 1 Rahuldada KR´i tsiviilhagi osaliselt ja mõista NV´lt KR´i kasuks välja 2009,56 eurot. KK tsiviilhagi rahuldada osaliselt. NV´lt välja mõista KK´i ja TRR´i ülalpidamiseks KK´a kasuks elatis perioodi 13.06.2010.a-30.06.2010.a, so 18 päeva, eest kummalegi lapsele 120,06 eurot s.t kokku 240,12 eurot. Välja mõista NV´lt KK´i ülalpidamiseks KK´a kasuks kahjuna igakuine elatis 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni KK´i täisealiseks saamiseni või kuni KK täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Välja mõista NV´lt TRR´i ülalpidamiseks Küllik´i Rand´i kasuks kahjuna igakuine elatis 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni TRR´i täisealiseks saamiseni või kuni TRR täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista NV´lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot; - ekspertiisikulu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 434,60 eurot (6800 krooni); - määratud kaitsjale advokaat A.Küünemäe´le makstud tasu 53,69 eurot (840 krooni). NV´lt välja mõista kannatanu KK´a kasuks kannatanu esindajale Viruvärava Advokaadibüroo vandeadvokaat Mare Lust´i kaitsetegevuse eest makstud tasu summas 1126,94 eurot. Asitõendid: - 1 CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Jakk, teksapüksid, kingad, sokid, aluspüksid tagastada kannatanutele KR´ile ja KK´ale pärast kohtuotsuse jõustumist; - riietelt võetud DNA-proovid hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-14803, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 29.03.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada 2 apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU NV’d süüdistatakse selles, et 18. augustil 2009.a kella 17.30 paiku xxx xxx maja taha jääval parkimisplatsil tõukas RR’i tekkinud omavahelise tüli käigus esmalt kätega rinnapiirkonda ja seejärel lõi temale käega ja jalaga lõua-kaela piirkonda, mille tulemusena RR kaotas tasakaalu ning kukkus selili asfaldile – süüdistusakti kohaselt pani NV sellega toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna RR just NV eespoolkirjeldatud käitumise tagajärjel kukkus pea kuklapiirkonnaga vastu asfalti, kaotas teadvuse ja toimetati Mustamäe Haiglasse, kus ta suri teadvusele tulemata 26. augustil 2009.a kella 07 paiku, siis põhjustas NV ettevaatamatusest ka RR surma. Vastavalt eksperdiarvamusele oli RR surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma kuklaluu parema tiiva murru, peaajukelmetealuste verevalumite ja peaaju põrutusega ning see vigastus võis olla tekitatud RR kukkumisel laiale kõvale pinnale, näiteks teekattele, põrandale või muule taolisele tema enese kasvu kõrguselt, võimalik, et ründega seotud lisajõu toimel. Kuna NV ohvri surma ei soovinud ega ka möönnud, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, siis pani NV süüdistusakti kohaselt toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK NV tunnistas end kohtus KarS §
KarS § 117 lg 1 järgi inkrimineeritavates kuritegudes täielikult süüdi, vastates küsimustele selgitas, et viibis 18.08.2009.a kella 17.30 ajal xxx parklas. Sõitis sinna Tallinnast, juhtides sõidukit xxx ja teel xxtema poolt ühest sõidukist möödasõidul näidati talle sõiduki xxx juhi poolt keskmist sõrme. Ta otsustas järgi uurida, mis põhjusel. Sõitis xxx järele. Temaga oli veel autos RS. xxx juht parkis auto parkimiskohale ja süüdistatav tema taha. Tema ja RS tulid autost välja, et üle küsida keskmise sõrme näitamise põhjust. xxx juht väitis, et NV tegi vale möödasõidu ja et ta näitab seda, kellele tahab. xxx juhi hääletoon tõusis ja ta tegi süüdistatava meelest ähvardava liigutuse, liigutades keha ettepoole. Seejärel võttis süüdistatav Xxxi juhi riietest õla piirkonnast kahe käega kinni, tõukas teda. Xxxi juht tõmbas end lahti, tekkis tõuklemine. Xxxi juht lõi süüdistatavale jalaga sääre piirkonda ja süüdistatav lõi jalaga Xxxi juhti kintsu piirkonda, käega lõua piirkonda. Süüdistatava käsi tabas meest lõua piirkonda vasakule poole ja mees kukkus. Jalaga süüdistatav kaela piirkonda ei löönud. Mees kukkus püstloodis asfaldile selili. Süüdistatav on tegelenud tai poksiga. Süüdistatav hakkas RS auto poole kõndima, tahtis koos RS ära sõita. Siis üks naine karjus, et vaadake, mis tegite ja kutsuge kiirabi. RS helistas kiirabisse. Süüdistatav püüdis kannatanut aidata, esmaabi anda. Süüdistataval endal sai käel nimetissõrme nukk kannatada, väike marrastus oli. Kannatanu oli temast pisut lühem, prillidega, kehaehituselt pigem kõhnem. Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu KR selgitas, et NV´d ei tunne, RR oli ta noorem vend. RR oli kannatanu sõnul rahulik inimene, täpne igas asjas, töötas edukalt panganduses, oli vaikne ja mittekonfliktne inimene. Varem RR konflikti sattunud ei olnud. 3 Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu KK selgitas, et NV´d ei tunne, RR oli elukaaslane ja kahe ühise lapse isa. RR oli tark, laia silmaringiga, rahulik, korralik. Ta ei sattunud konfliktsetesse olukordadesse, püüdis konfliktid lahendada sõnadega. Juhtumi päeval lõpetas RR töö kell 17.00 ja oli teel koju. RR pidi pere auto peale võtma ja sünnipäevale sõitma. Kannatanu oli lapsed juba riidesse pannud. Kannatanu ootas kuni 17.50-ni ja helistas, siis vastas juba kiirabi. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja ML selgitas, et NV´d ei tunne, ka ei tundnud RRi. Tunnistaja viibis 18.08.2009.a kella 17.30 ajal xx vallamaja juures. Kui tunnistaja väljus parklas oma autost, sõitis üks Xxx xx tema kõrvale. Sinna sõitis ka xxx, kus oli 2 inimest. Nad parkisid nii, et Xxx xxx ei saanud lahkuda, parkisid selle taha. Sõidukist väljusid 2 noormeest ja Xxxist üks noormees ja neil tekkis sõnelus. xxx olnud noormehed küsisid Xxx xxx juhilt, et, miks ees oled ja miks sõrme näitasid. Xxxi juht ütles vastu, et nad tuigerdasid tal ees. Kui tunnistaja autosse istus, nägi ta, kuidas Xxxi juht tõugati vastu autot ja tunnistaja tuli autost uuesti välja, palus neil lõpetada. Tunnistaja läks uuesti autosse. Tüli jätkus, üks xxx olnutest lõi jalaga Xxxit. xxx juht ja Xxxi juht tõukasid teineteist kätega. Pikem noormees, st süüdistatav, lõi jalaga Xxxi juhti. Löök tabas kaela piirkonda, lõua alla. Löögi tagajärjel Xxxi juht kukkus vastu asfaltteed, jäi lamama. Löögi teinud noormees istus koos kaassõitjaga autosse, auto hakkas liikuma, nad soovisid ära sõita. Tunnistaja tõmbas auto ukse lahti ja keelas seda teha. Noormehed tulid autost välja, helistasid kiirabisse. Xxxi juht oli tasakaalukas, rahulik, tema pärast oleks võinud löömine ära jääda. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja TS selgitas, et NV´d ei tunne. 18.08.2009.a kella 17.30 ajal viibis tunnistaja xx vallamaja parklas autos, kuna naine pidi xx vallamajja minema. Tunnistaja nägi, et üks punane auto parkis kõrvale ja sinna sõitis ka teine auto, milline parkis esimese auto kinni s.t. esimene punane auto ei saanud tagurpidi välja sõita. Autodest väljusid noormehed. Vestlus läks valjemaks, tunnistaja pööras pead ja nägi ühte poissi rusikat hoidmas. Seejärel tuli tunnistaja naine vallamajast välja ja rohkem sündmusi tunnistaja ei näinud. Siis märkas, et üks mees, kes väljus esialgu esimesest autost, oli pikali ja kaks poissi tema juures. Helistati kiirabisse. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja RJ selgitas, et NV´d ei tunne. 18.08.2009.a kella 17.30 ajal viibis tunnistaja xxx vallavalitsuse hoones. Tulles teiselt korruselt alla, nägi aknast, et kolm poissi tõuklevad. Kui tunnistaja hoonest väljus, olid noorukid eemaldunud. Tunnistaja hakkas ära sõitma, kuulis ühe naise hüüdeid ja nägi maas lamavat meest. Kuna tunnistaja oli käinud elustamiskursustel, siis läks ta autost välja ja üritas esmaabi osutada, lamajat ümber pöörates nägi ta kuklas marrastust. Saabunud kiirabi päris juhtunu kohta ja süüdistatav selgitas, et lõi lamajat. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja KL selgitas, et NV´d tunneb, kuna käisid ühes koolis. 18.08.2009.a kella 17.30 ajal viibis tunnistaja postkontori taga xxx aadressil xx. Tunnistaja nägi, et parklasse sõitsid punased autod, millest üks oli xxx, teist ei mäleta. Esimene auto parkis õigesti ja xxx tema taha risti. Esimene auto ei oleks saanud ära sõita. xxx tuli välja 2 inimest ja esimesest autost üks ja vaidlesid midagi omavahel. Esimese punase auto juht oli näpuga vehkinud ja sel teemal vaidlesid. Nägi, kuidas NV vehkis kätega. Esimese auto juht oli lõpuks pikali maas, kuid tunnistaja ei näinud, mis juhtus, sest vaatas eemal töökaaslasega pilte. Maha kukkumist pani tähele seoses sellega, et käis kõva pauk ja nägi, et esimese auto juht lebas maas. Teised noormehed istusid autosse, aga üks naine keelas neil ära sõita. 4 Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja JR selgitas, et NV´d ei tunne. 18.08.2009.a kella 17.30 ajal viibis tunnistaja postkontori taga ukse peal ja tegi koos KL suitsu. Tunnistaja nägi, et 2 punast autot, xxx ja Xxx sõitsid maja taha. Esimesena sõitis Xxx ja parkis end parklasse ja xxx selle auto taha. Xxxist väljus üks inimene ja xxx 2 inimest ja hakkasid sõnelema. xxx juht rääkis, et Xxxi juht oli väidetavalt xxx juhile keskmist sõrme näidanud. Tunnistaja vaatas koos KL fotoaparaadist pilte ja seetõttu tunnistaja ei jälginud sündmust. Mingi hetk tekkis tõuklemine, rüseluses oli aktiivsem xxx juht. Vehkis aktiivsemalt, käte ja hiljem jalaga. Vii mase jalalöögiga sai Xxxi juht pihta ja kukkus. Jalg tabas üles kaela-lõua piirkonda. Jalaga löömise tagajärjel kukkus Xxxi juht pikali asfaldile ja jäi lamama. ja xxx viibinud hakkasid ära sõitma, kuid neid hüüti tagasi ja siis kutsuti kiirabi. Kui tunnistaja nägi jalaga löömist, siis mõtles, et lõi jalaga kõrgele, et kuidas on võimalik nii kõrgele lüüa. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja IA selgitas, et tunneb NV´d. Tunnistaja töötab xxx turvateenistuses. Sündmust pealt ei näinud, viibis mujal. Tuli sündmuskohale ja nägi üht meest lamamas. Küsis NV käest, mis juhtus ja ta ütles, et ei löönud, inimene käitus ähvardavalt, taganes ja kukkus keset platsi pikali. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja RS selgitas, et tunneb NV´d, tegemist on tema parima sõbraga. Toimunud sündmuse kohta selgitas tunnistaja, et Xxxis olnud mees näitas neile sõidu ajal keskmist sõrme. NV juhitud xxx sõitis autoga Xxxile järele ja parkisid Xxxi taha. Nad tahtsid küsida, miks Xxxi juht keskmist sõrme näitas. Toimus sõnelus ja siis tegi mees kehaga ähvardava liigutuse, kallutas keha järsult ettepoole. NV ehmatas ja tõukas kahe käega õlgadest mehe eemale ja mees tõukas vastu. Siis tuli löök – NV lõi teda rusikaga ja riivas lõua otsa. Jalaga löömist ei näinud. Mees astus tagasi ja kukkus pikali. Siis helistas tunnistaja ühe naise palvel kiirabisse. Ära sõita nad ei üritanud. Tunnistaja tunneb NV´d 5-6 aastat. NV tegeles 5 aastat tagasi tai poksiga. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: 1) Põhja Politseiprefektuuri poolt sündmuskohast koostatud fototabelit (tl 20-21); 2) NV isiku läbivaatuse protokolli (tl 22-23); 3) NV karistusandmeid (tl 28-29); 4) Eksperdiarvamust surnu ekspertiisiaktis nr 460 (tl 37-47); 5) Asitõendi vaatlusprotokolli ja tehnilise uuringu protokolli koos fototabeliga (tl 60-69); 6) KR´i hagiavaldust koos lisadega (matusekulusid tõendavad dokumente) (tl 84-91); 7) KK´a hagiavaldust koos lisadega (tl 104-110); 8) Tallinna Pensioniameti otsust nr. KT0223 (tl 118-119); 9) Väljavõtteid KK´a ja RR´i sissetulekute kohta 2008-2010.a (tl 147-152); 10) xxx Gümnaasiumi iseloomustust 17.09.2009.a, tõendit NV maksustatava tulu kohta ja teatist NV keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 97-99); 11) AB Kasak & Missik 14.01.2010.a kaaskirja, www.eesti.ee 28.12.2009.a väljatrükki, äriregistri 01.12.2010.a väljatrükki, 01.12.2010.a kinnistusraamatu väljatrükki, NV õppelaenulepingut ja õppelaenu käenduslepingut, www.e-register.ee 03.01.2010.a väljatrükki, www.eesti.ee 22.12.2009.a väljatrükki, Akadeemia Nord 05.01.2010.a tõendit, kinnisturaamatu 13.01.2010.a väljatrükki (tl 122-139). Kirjalike tõenditena avaldati ka kannatanute esindaja taotlusel tunnistaja JR ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks toimiku lehekülg 16, 9-11 rida, mille kohaselt JR meelest osalesid kõik kolm sõneluses, kuid hiljem kakluses-rüseluses osales ainult xxx juht; 5 kannatanute esindaja taotlusel tunnistaja RS ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks toimiku lehekülg 13 lõpust kuni lk 14 1. rida, mille kohaselt RS tunnistas, et tulid Tallinnast koos NV´ga temale kuuluva punast värvi xxx-ga. Tegid möödasõitu ühest nende ees liikuvast punast värvi Xxx xxx ning märkasid möödasõidul, kuidas autojuht näitas neile keskmist sõrme. Autojuht oli meesterahvas, keda nad ei tundnud. Neil tekkis huvi, miks ta neile niimoodi sõrme näitas ja otsustasid tema järel sõita ja vaadata, kuhu ta läheb. Punane Xxx xxx peatus xxx instituudi juures, kus asub vallamaja. Läksid N autost välja. Xxxi juht tuli samuti autost välja. Tunnistaja jäi eemale seisma; kannatanute esindaja taotlusel tunnistaja RS ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks toimiku lehekülg 14 4-5. rida, mille kohaselt tundus, et vaidlus vaibus maha, kuid siis tegi Xxx´i juht järsu liigutuse end ülakehaga ettepoole kallutades, kuid kätega ei löönud, seisis tunnistaja meelest kohapeal ega liikunud. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud, süü temale inkrimineeritavates kuritegudes on tõendamist leidnud, prokurör taotles tunnistada NV süüdi KarS §
S § 63 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 73 lg 2 kohaselt pöörata kohe täitmisele 6 kuud, ülejäänud jätta KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata 4-aastase katseajaga. Prokurör pidas põhjendatuks kannatanutele tsiviilhagide hüvitamist. Asitõendid palus prokurör tagastada ja DNA proovid hävitada. Raskendavad, kergendavad asjaolud puuduvad. NV kaitsja leidis, et NV on end KarS §
Süüdistatav kinnitab, et lõi kannatanut käega, eesmärgiga eemale lükata. Käelöök oli see, mis vahetult järgnes ja oli see, mille tagajärjel RR kukkus. Ei saa välistada, et ähvardava liigutuse tegi kannatanu ning süüdistataval võis tekkida hädakaitseseisund. NV sellist tagajärge ei soovinud. Juhul kui kohus mõistab NV süüdi, siis tuleb arvestada isiku omadusi. NV õpib ülikoolis, omab vaid ühte väärteokaristust, juhtunu tekitas süüdistatavas üleelamise ja ta kahetseb tegu. Kaitsja palus kohtul NV´le vabadusekaotuslikku karistust mitte määrata, siis saaks tsiviilhagisid hakata hüvitama. Kannatanu esindaja leidis, et kannatanud on siiani seisukohal, et toime pandi tapmine, kuna isik oli tegelenud tai boksiga ja teadis, kuidas lüüa. Ta palus rahuldada täies ulatuses kõik tsiviilhagid. Kannatanu KR peab põhjendatuks süüdistatavale reaalse vabaduskaotusliku karistuse, mitte tingimisi karistuse määramist. Kannatanu KK´a hinnangul peaks süüdistatavale mõistetav karistus olema võimalikult range, sest ühiskond võidaks kui selline isik nagu süüdistatav eemaldataks ühiskonnast. Süüdistatav ei ole kannatanu käest vabandust palunud. Süüdistatav väitis, et kahetseb, kuid jalaga ta ei löönud RR ning väitis, et nõustub tasuma tsiviilhagi laste ülalpidamiseks kokku 400 EUR igakuiselt. KOHTU JÄRELDUSED 6 Kohus, oma siseveendumuse kohaselt, leiab ndeid nende kogumis ja Süüdistatav küll tunnistab end süüdi KarS § 121, § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, kuid faktiliselt ei ole tegemist süü täies ulatuses omaksvõtuga, kuna süüdistatav kinnitab, et ta tõukas RR´i kätega rinna piirkonda ja lõi käega lõua-kaela piirkonda, mille tulemusena RR ehk ka kukkus, kuid, et ta ei ole RR jalaga lõua-kaela piirkonda löönud. Ka väitis ta, et osaliselt tegutses ta end kaitstes, kuna RR tegi tema suunas ähvardava liigutuse, kallutas keha ettepoole. RR rinna piirkonda -kaela piirkonda. Rindu tõukamist on kinnitanud süüdistatav NV ise, tõuklemist nägid pealt ja kinnitasid kohtus tunnistajad ML, JR ning samuti aknast nägi rindu tõuklemist noorukite vahel ka tunnistaja RJ. Käega lõuakaela piirkonda löömist kinnitab ka süüdistatav ise, seda on kinnitanud ka tunnistaja RS ning samuti nähtub surnu ekspertiisiaktis esitatud ekspertiisiaktis esitatud arvamuse punktist 5, et kannatanul tuvastati huule limaskesta põrutuse haavu, mistõttu on süüdistuse antud osa vaieldamatult tõendatud. RR jalaga -kae Süüdistatava NV ütlustesse RR jalaga kehavigastuste tekitamise asjaolude ja tema kukkumise asjaolude kohta on kohtul põhjust suhtuda kriitiliselt ja neid tõendina mitte arvestada, kui ebausaldusväärseid. Ilmselgelt üritab NV oma ütlustega kaitsta end süüdistuse vastu ja end õigustada. On ülioluline, et antud sündmust nägi kogu ulatuses pealt tunnistaja ML, kes ei tundnud eelnevalt ei NV´d ega ka mitte RR´i, seega puudub tal igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks. Tema ütlustest nähtuvalt oli konflikti initsiaatoriks NV, kelle juhitud sõiduk „parkis kinni“ RR sõiduki selliselt, et see ei oleks saanud lahkuda ning kes hakkas nõudma vastust küsimusele, miks RR talle oli keskmist sõrme näidanud. xxx olnud noormehed tulid tüli norima (t.l. 24 pö). Ta nägi, kuidas üks xxx olnud noormeestest lõi RR´i sõidukit ja tõukas RR ning siis tekkis tõuklemine, mille käigus NV lõi RR jalaga lõua-kaela piirkonda, mille tagajärjel RR kukkus selili asfaldile, käis kõva pauk ja kukkumise järgselt jäi RR liikumatult lamama. Xxx noormehed üritasid autoga lahkuda (kohtutoimiku lk 25 ). Antud tunnistaja ütlused on usaldusväärsed mitte vaid põhjusel, et tal ei ole alust ebaobjektiivsuseks, vaid ka seetõttu, et need riimuvad teiste usaldusväärsete tõenditega. Nii on antud ütlused kooskõlas sündmust osaliselt pealt näinud tunnistajate TS ütlustega selle kohta, et NV poolt juhtud sõiduk parkis end RR sõiduki taha risti, ta ei oleks saanud soovi korral lahkuda, ka kuulis ta noormeeste vahelist sõnelust, tunnistaja RJ nägi aknast tõuklemist. Ka nägid eelnimetatud tunnistajad RR asfaldil lamamas ja tunnistaja RJ kinnitas et NV väitis kiirabi töötajatele, et tema lõi RR. Samuti on tunnistaja ML ütlused kooskõlas sündmuskoha vahetus läheduses viibinud isikute, tunnistajate KL ja JR ütlustega. Tunnistaja KL nägi NV kätega vehkimas, ka kuulis ta hiljem kõva pauku ja nägi RR lamamas. Tunnistaja JR kinnitas, et toimus rüselus, millises oli aktiivsem NV, kes vehkis kätega ja lõi jalaga RR kaela-lõua piirkonda, mille tagajärjel RR kukkus ja jäi lamama. Tunnistaja imestas, kuidas NV suutis jalaga nii kõrgele lüüa. 7 Seega on jalaga süüdistatava poolt RR kaela-lõua piirkonda löömist ja vahetult sellele järgnenud RR asfaldile kukkumist pealt näinud kaks objektiivset tunnistajat – ML ja JR, RR . Sellistes ütlustes puudub alus kahelda. tavat ega RR iseks neil puudub. Antud ütlused on kooskõlas ka surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis esitatud ekspertarvamusega (tl 37-40) selle kohta, et RR surma põhjuseks oli punkti 1 kohaselt pea kinnine tömp trauma kuklaluu parema tiiva murru, peaajukelmetealuste verevalumite ja peaaju põrutusega. Punkti 2 järgi oli sedastatud vigastus eluohtlik ning võib olla tekitatud eelandmetes viidatud ajal ja viisil, milleks võib olla kannatanu kukkumine laiale kõvale pinnale – näiteks teekattele, põrandale või muule taolisele tema enese kasvu kõrguselt, võimalik, et ründega seotud lisajõu toimel. Tulenevalt punktist 3 ei saa välistada sedastatud ajukolju tagumise osa, milleks on kuklaluu parem tiib, vigastamist antud piirkonda tabanud kõva laiapinnalise tömbi esemega sooritatud löögi tulemusena. Punkti 4 kohaselt on kiirabikaardi sissekannete alusel sedastatud põrutushaava kukla piirkonnas. Kohus leiab, et eelrefereeritud tunnist a poolt RR ja Kaitsja . Nagu - st RR surm. ekspertiisiaktis esitatud ekspertarvamusest s nende lokalisatsiooni hinnata. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks temale seni tundmatu RR surma soovinud või möönnud selle saabumist, kuid ta oleks seda pidanud ette nägema, kuna ta enda sõnade kohaselt oli tegelenud ühe võitluskunsti liigiga, pidi ta ette nägema löögi tugevust ja selle võimalikke tagajärgi – kukkumist ning ka ette nägema konflikti asukohast – asfaldiplats – tekkida võivaid kukkumise tagajärgi peaga sellele seismiskõrguselt kukkumisel lisajõu toimel. Kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks NV pidanud RR surma võimalikkust ette nägema (RKKK 3-1-1-31-97; 3-1-1-1-98; 3-1-1-70-02). Tagajärjena realiseerunud oht pidi olema NV äratuntav, surm põhjustati tema hooletusest. Süüdistatava poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad teod pandi toime otsese tahtlusega, kuna tunnistajate ML, TSi, KL´i, JR´a ütlustest nähtuvalt sõitis just NV RR autole ette parkides selliselt, et ta ei oleks saanud lahkuda ning tunnistaja ML ütlusest nähtuvalt oli P.A agressiivseks pooleks, xxx istunud noormehed tulid konkreetselt tüli norima ja alustasid konflikti lüües jalaga RR autot ja hiljem tõukasid teda. Tunnistaja ML kinnitas, et RR oli rahulik, tema pärast oleks see konflikt küll olemata olnud (kohtutoimiku lk 24 pö, 25 pö). Ka tunnistaja JR ütlustest nähtus, et aktiivsem tõusetunud konfliktis oli xxx juht, seega NV. Kuna NV järgnes RR juhitud sõidukile, väitis, et R. Rand oli teda solvanud keskmist näppu näidates ja talle järgnedes parkis ta kinni ja soovis temalt selgitust, on tunnistaja ML ütlustest nähtuv ja eluliselt usutav, et tema alustas füüsilist konflikti ning RR lüües tegutses ta otsese tahtlusega KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo osas. Süüdistava tegevusele kogumis on antud õige juriidiline hinnang, kuna tema poolt teise isiku tervise kahjustamine ei toonud endaga kaasa ühtegi KarS § 118 p 1-6 toodud tagajärge, tuleb 8 tema tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi, millisega põhjustati ettevaatamatuse tõttu isiku surm, seega ka KarS § 117 lg 1 järgi (RKKK 3-1-1-57-10). Kaitsja on viidanud NVl hädakaitseseisundi olemasolule. Kohtul puudub alus tunnistajate ML ja JR ütlustes kahelda. Mõlemad antud tunnistajatest kinnitasid, et konflikt tekkis ning aktiivsem selles konfliktis oli NV, kumbki tunnistaja ei näinud, et RR oleks mingit vägivalda tarvitanud. Tunnistaja ML, kes vahetult sündmusi pealt nägi kinnitas konkreetselt, et RR oli tasakaalukas ja rahulik ja tema pärast oleks füüsiline konflikt võinud olemata olla, just NV ja temaga kaasasolev nooruk hakkasid tüli norima. Ka kannatanud KR ja KK kinnitasid, et RR ei olnud loomult konfliktne inimene, vaid oli tasakaalukas ja vaikse loomuga, milline kirjeldus kattub sündmuskohal viibinud ML poolt antud RR iseloomustusega (kohtutoimik t.l.24 pö, 25 pö). Tunnistaja ML kinnitas, et xxx olnud noormeestest keegi lõi jalaga RR autot ja tõukas ka RR, mistõttu ei ole välistatud, et kaitsja poolt välja toodud ja NV tuvastatud 0,6 cm põrutushaav (t.l. 22) võib pärineda sellisest tegevusest, ka ei ole välistatud, et R.R vastas tema tõukamisele vastutõukamisega ning kuna konflikt oli algselt autode vahetus läheduses, võis ka selle käigus selline vigastus tekkida, kuid kohtul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et R. R oma tegevusega oleks tekitanud süüdistataval hädakaitseseisundi ning süüdistatava järgnev rünne oleks olnud põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav NV ja tunnistaja R.S on need, kes kinnitasid, et RR kallutas keha ette, mis tundus NV´le ähvardav. Isiku ette suunas kummardumine ei ole tegevus, milline asetaks vastaspoole hädakaitseseisundisse ja tingiks füüsilise ründe. Nii süüdistatav NV ise kui ka tunnistajad ML, TS kinnitasid, et R.R oli kõhn mees, kes iseenesest ei omanud füüsilist üleolekut N. V osas, ka oli ta üksi, N. V viibis sündmuskohal koos sõbraga, ka puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks nn järsul ettekummardamisel hoidnud käes mingeid esemeid või teinud mingeidki löögiliigutusi. Kohus peab tõendite hindamise aspektist rõhutama järgnevat: k äesolevas kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud süüdistatava sõbra RS ütlusi konkreetse füüsilise kontakti ja järgneva tegevuse kohta ei saa kohus pidada usaldusväärseteks. Tegemist on isikuga, kes väidab end olevat süüdistatava parim sõber, seega on tal põhjus ebaobjektiivsuseks ja sooviks kaitsta sõpra, ka on tema ütlused selle kohta, et NV jalaga RRi ei löönud otseses vastuolus lööki pealt näinud tunnistajate ML ja JR´a ütlustega, kes nägid antud lööki vahetult pealt, samuti tema ütlused selle kohta, et RR´i kukkumise järgselt ei üritanud tema ja NV ära sõita, on otseses vastuolus tunnistajate ML ja JR´a sellekohaste ütlustega. Seega ei saa kohus antud tunnistaja ütlusi pidada usaldusväärseteks ega neid tõendina arvestada. Tunnistaja IA kinnitas kohtus, et tema ei näinud üldse konflikti pealt, saabus sündmuskohale siis, kui juba RR asfaldil lamas, seega ei oma ta sündmuste kohta mingeid teadmisi. Ka ei saa kohus pidada usaldusväärseks tema ütlusi selle kohta, et maas lamav RR oli turske kehaehitusega, kuna see on otseses vastuolus tunnistajate ML, TS ütlustega, ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis esitatud kirjelduse ja fototabeliga, ka tuleb arvestada asjaolu, et tunnistaja ei näinudki RR püstiasendis. Tunnistaja I.A ütlused selle kohta, et N. V oli talle väitnud, et kannatanu ise kukkus, ei ole tõendina arvestavad, kuna ei kujuta endast esmaallikast lähtuvat informatsiooni, tunnistaja ise sündmusi pealt ei näinud, sündmuskohal ei viibinud ning ka on tunnistaja ütlused selle kohta otseses vastuolus eelnevalt refereeritud ja kohtu poolt usaldusväärseks peetud tõenditega. 9 III Karistus statavat karistada. Kohus arvestab karistuse mõistmisel KarS § 56 sätteid, isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et NV on pannud toime teise astme kuriteod. Tahtliku kuriteoga põhjustati ettevaatamatuse tõttu teise isiku surm. NV’d on varem karistatud väärteo toimepanemise eest 1-l korral, tegemist on üliõpilasega, sissetulekuta isikuga. Väljastatud iseloomustus (tl 97) on positiivne. Karistust kergendava asjaoluna võib arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, millist isik kohtuistungi käigus avaldas. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et süü ülestunnistamine ei olnud faktiliselt täielik, isik õigustas end kohtuistungil. Samuti on oluline arvestada asjaolu, et tunnistaja ML ja tunnistaja J. R’a ütluste kohaselt üritas süüdistatav sündmuse järgselt sündmuskohalt lahkuda, ka ei võtnud ta kuni kohtumenetluseni ega ka kohtumenetluse ajal kontakti R. R´i omastega ega tundnud huvi kahju hüvitamise võimaluste kohta ega pole nende ees vabandanud. Süüdistatava kaitsja rõhus asjaolule, et konflikti tekitas R. R, kes liiklussituatsioonis NV keskmist sõrme näitas. Kohtu küsimustele vastates selgitas N. V, et R. R ei vaadanud seda näidates tema poole, seega ei ole üheselt selge, kellele oli vastav liigutus suunatud, ka ei ole teada, mis selle tingis, kuna N. V ei oska tõsikindlalt vastata, kas ta võis teha enne seda mingi ohtliku või keelatud manöövri. Kuna liikluses on juhtide vaheline suuline suhtlus välistatud või raskendatud (isikud asuvad suletud sõidukites, müraline taust), on liikluses selline käemärkide abil oma hukkamõistu väljendamine kellegi tegevuse osas levinud ning kuigi sellist tegevust („keskmise sõrme näitamist“) ei saa õigustada, ei saa selline käemärgiline suhtlus tingida vajadust konflikti jätkavaks aktiivsuseks ega vägivallaks. Kohus leiab, et antud asjaolu ei saa kergendada süüdistatava vastutust. Kohus peab igati põhjendatuks prokuröri poolt taotletud karistust. Isik on toime pannud teise astme kuriteod, põhjustades ettevaatamatuse tõttu isiku surma põhjustamisega, sellise tegevuse tagajärjel jäid kaks väikelast isata. Arvestades kõiki eelkäsitletud aspekte ja asjaolusid, on põhjendatud isiku karistamine sanktsiooni keskmises määras vangistusega, millisest koheselt tuleb ära kanda 6 kuud vangistust, kuna antud šokk-vangistus mõjub isikule oluliselt distsiplineerivamalt, sel juhul on ta vahetult kogenud, mida vangistus endast kujutab ning milliste tegelike vabaduspiirangutega on see seotud ning ilmselgelt annab võimaluse isiku väärtushinnangute kujundamiseks, omades samaaegselt ka üldpreventiivset eesmärki. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-21-05, punktis 9 leidnud, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega antakse tõsine hoiatus. Kohus peab antud juhul kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid aspekte silmas pidades just sellise karistuse kohaldamist igati põhistatuks. IV Tsiviilhagid I Kannatanu KR on esitanud tsiviilhagi (tl 84-91) 2456,94 euro (38 442,80 krooni) väljamõistmiseks seoses RR´i matuste korraldamisega. 10 Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu KR selgitas, et tsiviilhagi on seotud matusekuludega. Kõik matusekulude dokumendid on esitatud toimikusse. Ka selgitas ta, et ohvriabi seaduse järgi tasuti 7000 krooni matusekulusid RR´i emale, seda osa ei ole ta matusekulude taotlemisel matusekuludest maha arvestanud. Hüvitise väljamaksmise ajal s.o. 2009.a. kehtinud ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 esimese lause kohaselt läheb pärast ohvriabi seaduse lausel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tulenevalt OAS §-st 13 hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule summas 7000 krooni, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et KR´il tekkinud kahju ulatus on tõendatud hagile lisatud OÜ Tallinna Matusebüroo matuseteenuse pakkumise lisaga (tl 86), arve-saatelehtedega (tl 87-88), Haapsalu Kutsehariduskeskuse arvega nr 1715 (tl 89), sularaha arve-saatelehega (tl 90) ja kviitungite koopiatega (tl 91). Kuna aga kannatanu RR´i ütluste kohaselt sai RR´i ema matusetoetuseks 7000 krooni ja nimetatud summat tsiviilhagina esitatud matusekuludest maha ei ole arvanud, tuleb kohtul KR’i tsiviilhagi rahuldamisel arvestada Eesti Vabariigi poolt matusekuludena makstud 447,38 eurot (7000 krooniga), mis hüvitati kannatanute ütluste kohaselt RR´i emale ning see tsiviilhagis taotletud summast maha arvestada. Kohus leiab, et põhjendatud ja tõendatud on KR´ile seoses RR´i matustega 2009,56 euro (2456,94 eurot – EV-i poolt hüvitatud 447,38 eurot) väljamõistmine. II Kannatanu KK on esitanud tsiviilhagi (tl 104-110) igakuiselt mõlemale RRi alaealisele lapsele TRR´ile ja KK´ile elatise 351,51 euro (5500 krooni) väljamõistmiseks kuni nende ülalpidamiskohustuse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 16.detsembri 2009.a otsusega nr KT0223 hüvitati KK´ale ühekordse maksena 4179,69 eurot (65 398 krooni) ning alates 01.01.2010.a ohvri surmast tulenev kahju ülalpeetavale (st nii KK´ile kui TRR´ile) igakuiselt 996,70 eurot (15 595 krooni). Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu KK selgitas, et on esitanud tsiviilhagi RR´i lastele elatise nõudmiseks. Eesti Vabariik on maksnud kannatanule kuriteoohvrile makstavat toetust 150000 krooni. Töötab maavalitsuses töötasuga 318 eurot kuus. Vahetult enne RR´i surma elas kanntanu elukaaslase R. R koos ja RR´i töötasu oli 19500 krooni kuus. Kohus leiab, et kannatanul KK´al tekkis mõlemale RR´i lapsele igakuise elatise nõudeõigus pärast Eesti Vabariigi poolt OAS-i alusel mõistetava igakuise ülalpeetavale mõistetava kahju maksmise lõppemisest. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 16.12.2009.a otsusega nr KT0223 hüvitati KK´ale ühekordse maksena 4179,69 eurot (65 398 krooni) ning maksti alates 01.01.2010.a. ohvri surmast tulenev kahju ülalpeetavale (st nii KK´ile kui TRR´ile) igakuiselt 996,70 eurot (15 595 krooni). 16.12.2009.a kehtinud OAS § 15 alusel ei või OAS -i alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku olla suurem kui 150000 11 krooni s.o 9586,74 eurot. Kannatanu KK kinnitas 23.03.2011.a toimunud kohtuistungil, et sai Eesti Vabariigilt hüvitisena kokku 150000 krooni (kohtutoimiku lk 21). 65398 krooni s.o 417,69 eurot sai KK vastavalt otsusele ühekordse maksena ning ülejäänud summa 84602 krooni s.o 5407,05 eurot igakuiste osamaksetena (ühes kuus 15595 krooni s.o 996,70 eurot) alates 01.01.2010.a. Seega lõppes Eesti Vabariigi poolt KK´ale ülalpeetavatele ohvri surmast tuleneva kahju tasumine 12.06.2010.a. Seega tekkis KK’al RR´i poolt ülalpeetavatele KK´ile ja TRR´ile elatise NV´lt väljanõudmise õigus alates 13.06.2010.a. Nimetatud seisukohta kinnitab ka OAS § 31 lg 1 esimese lausest tulenev, mille kohaselt läheb pärast ohvriabi seaduse lausel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega NV KK mak Süüdistatava ülalpidamiskohustus tuleb VÕS § 129 lõikest 3, mille kohaselt kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele andnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 97 punkti 1 ja 2 alusel on ülalpidamist saama õigustatud isikud alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kooskõlas PKS § 99 lõikega 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Tulenevalt 01.07.2009.a jõustunud töötasu alammäära kehtestamise määruse §-le 1 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Seega on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 139,01 eurot (2175 krooni). NV tunnistas 24.03.2010.a toimunud kohtuistungil, et kahe lapse peale kuus oleks . Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama NV poolt õigeksvõetud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud NV´lt elatise väljamõistmine kummalegi lapsele 200 eurot, kuna NV pidas seda summat kahele lapsele väljamõistmiseks põhjendatuks. Nimetatud summa kummalegi lapsele väljamõistmine on kooskõlas PKS §-ga 101 lõikega 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on 139,01 eurot, mis on väiksem NV poolt põhjendatuks peetud summast. Käesoleval juhul on kannatanut KKa´t esindanud menetluses vandeadvokaat ning kohtul puudub alus kahelda, et vandeadvokaadist esindajale on teada 12 ülalnimetatud õigusaktid, millest tuleneb elatist saama õigustatud isiku kohustus ülalpidamise ulatuse määramisel esitada tõendid ülalpidamist õigustatud isiku vajadusest. Käesoleval juhul ei ole kannatanu esindaja esitanud mitte ühtegi tõendit kannatanu laste vajaduste kohta. Seega puudub kohtul alus NV´lt mõlema lapse jaoks suurema elatise väljamõistmise õigus kui NV poolt põhjendatuks peetud summa kokku 400 eurot kuus. Seega tuleb NV´lt KK´i ülalpidamiseks KK´a kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni KK´i täisealiseks saamiseni või kuni KK täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. TRR´i ülalpidamiseks tuleb KR´i kasuks NV´lt välja mõista igakuine elatis 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni TRR´i täisealiseks saamiseni või kuni TRR täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuivõrd NV´lt tekkis kahjuna ülalpidamiskohustuse väljamõistmisõigus alates 13.06.2010.a, siis arvutab kohus järgnevalt välja poole kuu kahjuna elatise s.t perioodi 13.06.-30.06.2010.a eest. 13.06.2010.a - 30.06.2010.a kokku 18 päeva eest tuleb mõista NV´lt KK´i ja TRR´i ülalpidamiseks KK´a kasuks elatis kummalegi lapsele 120,06 eurot s.t kokku 240,12 eurot (NV´lt väljamõistetav ülalpidamiskulu 200 eurot : 30 kalendripäevaga = 6,67 eurot päevas; 6,67 eurot päevas x 18 päeva = 120,06 eurot; 2 lapse eest 2 x 120,06 eurot = 240,12 eurot). Kohus leiab, et kahjuna igakuise elatise väljamõistmisel ei tule kohtul arvestada asjaoluga, et mõlemale lapsele on nende ülalpidamiseks määratud Eesti Vabariigi poolt toitjakaotuspension kummalegi 97,98 eurot (1533 krooni) kuus TRR´i puhul kuni 31.01.2025.a (tl 106) ja KK´i puhul kuni 31.01.2024.a (tl 107). Kohus leiab, et nimetatud summa ei kuulu NV´lt väljamõistetavast ülalpidamiskulust maha arvestamisele, kuna riikliku pensionikindlustuse seaduse § 48 ei näe ette võimalust käesoleval juhul pensionisummade tagasinõudmiseks. V Kohtukulud Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu. NV kuulub süüdimõistmisele KarS §
lõike 1 alusel II astme kuriteos Arvestades eelpool märgitut tuleb NV´lt välja mõista järgmised menetluskulud: sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot, kuna tegemist on II astme kuritegude ga; määratud kaitsjale makstud tasu summas 53,69 eurot ja ekspertiisikulu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 434,60 eurot (6800 krooni). Samuti tuleb NV´lt välja mõista kannatanu KK´a kasuks tema poolt valitud esindajale, Viruvärava Advokaadibüroo vandeadvokaat Mare Lust´ile, kannatanu esindamise eest makstud tasu. Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks arvestades kuritegude laadi, tagajärge ja menetluse ajalist kestvust tasu maksmist summas 1126,94 eurot. VI Asitõendid 1 CD plaat – tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Jakk, teksapüksid, kingad, sokid, aluspüksid tagastada kannatanutele KR´ile ja KK´ale pärast 13 kohtuotsuse jõustumist, kuna mõlemad kannatanud soovisid esemete tagastamist. Riietelt võetud DNA-proovid tuleb lähtudes KrMS § 126 lg 3 p-st 4 hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Merle Parts Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.