Obsah (13)

§ 262§ 121§ 43§ 71§ 152§ 124§ 178§ 158§ 104§ 108§ 109§ 101§ 27

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1043 Määruse kuupäev ja koht 22. november 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Kohtla-Järve linna kaebus Jevgeni Solovjovi avali

) § 262 lg 2 alusel.

1. Tartu Halduskohtusse saabus 30.07.2018 Jevgeni Solovjovi avaldus kaebuse tagastamiseks või menetlemise korral lõpetamiseks, menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid. Jevgeni Solovjov põhjendab, et kohtueelse kahju hüvitamise ettepaneku tegemise ja kohtusse pöördumise õigus oli üksnes Jevgeni Solovjovi ametisse nimetanud isikul, s.o linnavolikogul. Seevastu ettepaneku kahju hüvitamiseks esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus ja kohtusse pöördus linn linnavalitsuse kaudu. Kaebuse esitamise tähtajaks oli 30 päeva, mida arvestatakse hetkest, mil oleks vastustaja pidanud kohtueelsele ettepanekule vastama ja selle alusel kahju hüvitama. Kaebaja esitas Jevgeni Solovjovile ettepaneku 31.05.2017, andes tähtajaks 30.08.
2. Kuna Jevgeni Solovjov kahju ei hüvitanud, tulnuks halduskohtusse pöörduda hiljemalt 30.09.
3. Kahju hüvitamise ettepaneku sai kaebaja esitada kolme aasta jooksul alates kahju tekkimisest. Kahju tekkis kaebuse ja jõustunud kohtuotsuste kohaselt aastatel
4. Seega möödus kolm aastat hiljemalt aastal
5. Kaebaja oleks pidanud vastustajale esitama kohtueelse ettepaneku kolme kuu jooksul arvestades ajast, mil kaebaja sai teada või pidi kahjust teada saama. Selleks oli hiljemalt aasta 2015 (kohtulahendi tegemine kahju olemasolu kohta). Kohtla-Järve Linnavolikogu vabastas Jevgeni Solovjovi linnapea ametist 08.09.
6. Isegi, kui lähtuda sellest kuupäevast, siis möödus tähtaeg 08.12.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.08.2016 määrusega nr 3-7-1-1-457 jõustusid maakohtu ja ringkonnakohtu otsused. Järelikult oleks kaebaja pidanud esitama kahju hüvitamise ettepaneku hiljemalt 29.11.
8. Kohtla-Järve Linnavolikogu arutas veel 25.11.2015 umbusaldusavaldust Jevgeni Solovjovi vastu seoses tema kriminaalkohtu otsuse tegemisega. Süüdistuse esitamist, sh seoses kahju tekitamisega linnale, kajastati pressis laialdaselt.
9. Tartu Halduskohus 03.10.2018 määruses jättis Kohtla-Järve linna kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus põhjendas, et vaidluse all on, kas kohustuslik kohtueelne menetlus läbiti nõuetekohaselt ning kas kaebuse esitas halduskohtusse selleks pädev isik, mistõttu annab kohus kaebajale võimaluse esitada täiendav seisukoht eeltoodu osas. Samuti, kaebust ei saa pidada tähtaegselt esitatuks. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Jevgeni Solovjovile ettepaneku kahju hüvitamiseks 31.05.2017 ning Jevgeni Solovjovil oli võimalik kahju hüvitada kuni 29.08.2017, kuid Jevgeni Solovjov ei teinud seda ega vastanud kaebaja ettepanekule tähtaegselt. Seega lõppes kohtueelne menetlus eelnimetatud kuupäeval. Kaebuse esitamise 30päevane tähtaeg hakkas kulgema 30.08.2017 ning möödus 28.09.
10. Kaebus esitati halduskohtule aga alles 28.05.2018, s.o kaheksa kuud pärast tähtaega. Isegi kui lugeda kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks Jevgeni Solovjovi esindaja Andres Simsoni 13.12.2017 vastust Kohtla-Järve linna pretensioonile, ei oleks kaebus esitatud tähtaega järgides, vaid ligikaudu neljakuulise hilinemisega. Eeltoodust lähtudes on kaebajal võimalus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Lisaks andis kohus kaebajale võimaluse esitada seisukoht Jevgeni Solovjovi menetluskulude põhjendatuse kohta.
11. Kaebaja esitas kohtule 25.10.2018 avalduse, milles palub ennistada Jevgeni Solovjovi vastu hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg, võtta kaebus menetlusse ning jätta kohaldamata ning tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 262

lg 2 osas, milles see sätestab, et kaebuse eraisiku vastu võib esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates. Kohtla-Järve linnal ei ole vastuväiteid Jevgeni Solovjovi menetluskulude osas. Kaebaja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et vaidlus puudub selles, et asja lahendamiseks on seadusega ettenähtud kohtueelne menetlus. Kahju hüvitamise nõude esitamisel endise linnapea vastu puudus kohustus järgida kohtueelse menetluse korda, sest sellist korda ei ole kunagi linnapea või vallavanema suhtes olemas olnud. Kaebuse esitas kohtule pädev isik KohtlaJärve linn. Kohtla-Järve Linnavolikogul puudub linnapea vastu hüvitusnõude esitamise õigus.

1. Jevgeni Solovjovi esindaja vandeadvokaat Leon Glikman esitas kohtule 31.10.2018 taotluse, milles soovis võimalust vastata Kohtla-Järve linna 25.10.2018 avaldusele.
2. Kohus vastas Jevgeni Solovjovile 01.11.2018, et ei pea vajalikuks täiendava vastuse esitamist, hoidmaks kokku menetlusosaliste ja kohtu ressurssi ning aega. Kohus kinnitas, et ei tee Jevgeni Solovjovi huve eelduslikult riivavaid otsustusi teda ära kuulamata. Kui kohus peab seda hiljem vajalikuks, antakse talle vastuse esitamiseks täiendav tähtaeg.
3. Tartu Halduskohtusse saabus 01.11.2018 Jevgeni Solovjovi vastuväide kaebaja 25.10.2018 avaldusele, põhjendades, et tal on õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele.
4. Tartu Halduskohtusse saabus 09.11.2018 Jevgeni Solovjovi terviklik menetluskulude nimekiri ning täiendavad kuludokumendid. Jevgeni Solovjovi menetluskulud on kokku 4320 eurot, s.o kulu summas 3283,20 eurot seisuga 30.07.2018 ning kaebaja täiendavad menetluskulud summas 496,80 eurot ja 540 eurot seisuga 09.11.
5. Samuti palub Jevgeni Solovjov kaebajalt välja mõista Jevgeni Solovjovile välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus hindab esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja otsustab kaebuse tagastamise (I), käsitleb kaebaja taotlust jätta osaliselt

§ 262

lg 2 kohaldamata ning tunnistada säte Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks (II) ning viimaks hindab menetluskulusid (III). I 16.

§ 262

lg 3 sätestab, et kui asja lahendamiseks on seadusega ette nähtud kohtueelne menetlus ning kaebaja on nõuetekohaselt esitanud nõude kohtueelses menetluses, võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 125 kohaselt kahju hüvitamisel kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadust. Teo toimepanemise ajal, s.o kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduses (ATS v.r) reguleeris kahju hüvitamise korda § 89 2, mille lgte 14 kohaselt: 1) Kahju hüvitamiseks teeb ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest. 2) Ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik nõude aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta jooksul kahju tekitamisest arvates. 3) Ettepanekule vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt kaks nädalat. 4) Kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus. Taotlus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates.
2. ATS v.r § 6 lg-st 1 lähtudes oli Jevgeni Solovjov linnapeana ametnik, kuna ta oli ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale valitud isik. Jevgeni Solovjov valiti Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt esmakordselt Kohtla-Järve linnapeaks 23.11.2005 ning uuesti 02.11.
3. Jevgeni Solovjovi ametniku staatust kinnitab ka kuni 31.03.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 20.02.1996 määrus nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine“. Seega kehtivad Jevgeni Solovjovi suhtes ATS v.r §-d 89 1 ja 892, mis reguleerivad ametniku varalist vastutust ja kahju hüvitamist ning selle korda.
4. Kuna ATS v.r §-d 891 ja § 892 reguleerivad ka linnapea varalist vastutust, tuleb ATS v.r § 892 lgt 1 mõista selliselt, et kohtueelses menetluses võib ettepaneku kahju hüvitamiseks teha lisaks ametisse nimetamise õigust omavale isikule ka ametisse valimise õigust omav isik, s.t isik, kellel on volitus teha otsuseid, mis puudutavad konkreetse ametniku teenistussuhet. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 15 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse linnapea valimine. Seega tuleb Kohtla-Järve Linnavolikogu pidada ATS v.r § 892 lgs 1 sätestatud Jevgeni Solovjovi ametisse nimetamise õigust omavaks isikuks, kellel on eeltoodust tulenevalt ka ainupädevus kahju hüvitamise ettepaneku esitamiseks.
5. KOKS § 22 lg 1 p 37 kinnitab Kohtla-Järve Linnavolikogu ainupädevust antud küsimuses. Ka Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2016 määruse nr 116 „Kohtla-Järve linna esindamise kord“ § 4 lg 1 p 1 kohaselt esindab linnavolikogu linna kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel. Sama korra § 8 lg 2 kohaselt esindab linnavolikogu kohtus linnavolikogu esimehe poolt volitatud isik, kellega sõlmib õigusabi lepingud linnavolikogu kantselei juhataja.
6. Jevgeni Solovjovile tegi ettepaneku kahju hüvitamiseks 31.05.2018 selleks pädevust mitteomav Kohtla-Järve Linnavalitsus, keda esindas linnapea Ljudmilla Jantšenko. Samuti on eeltoodust lähtudes ka kaebus kohtule esitatud selleks pädevust mitteomava isiku poolt.
7. Kaebaja ületas ettepaneku tegemisel ka ATS v.r § 89 2 lg-s 2 sätestatud tähtaegu. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Jevgeni Solovjov pani talle etteheidetavad KohtlaJärve linnale kahju tekitanud teod toime 2006-
8. aastal. Seega möödus kolm aastat kahju tekitamisest
9. aastal. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja väidet, et ta sai Jevgeni Solovjovi tekitatud kahjust teada alles 29.08.2016, arvestades, et Jevgeni Solovjov vahistati 24.11.2009, Viru Ringkonnaprokuratuur koostas Jevgeni Solovjovi vastu süüdistusakti 31.12.2012, Viru Maakohus tunnistas 28.10.2015 otsuses nr 1-12-12478 Jevgeni Solovjovi talle etteheidetud süütegudes süüdi, 25.11.2015 esitati Kohtla-Järve Linnavolikogu liikmete poolt avaldus umbusalduse avaldamiseks Kohtla-Järve linnapeale Jevgeni Solovjovile, Jevgeni Solovjovi tegevus on saanud laialdast meediakajastust jne. Kohtla-Järve Linnavolikogu pidi eelnevast teadlik olema. Isegi kui pidada kahjust teadasaamise ajaks 29.08.2016, on kaebaja ületanud kolmekuulist ettepaneku esitamise tähtaega, esitades ettepaneku kahju hüvitamiseks alles 31.05.
11. Kuna kaebaja ei ole lähtunud

§ 262

lg-st 3 ja ATS §-st 89 2 tulenevast kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast, esineb alus kaebuse tagastamiseks. 24. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lg 1 p 4 alusel Kohtla-Järve linna kaebuse Jevgeni Solovjovi avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 210 200,51 eurot. 25. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 26. Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud ning Kohtla-Järve Linnavalitsus oleks nõude esitamiseks pädevust omav isik, siis ei saaks kaebust pidada tähtaegselt esitatuks, arvestades Tartu Halduskohtu 03.10.2018 määruse põhjendusi. Samuti ei nähtu kaebaja 25.10.2018 avaldusest asjaolusid, mis põhjendaksid kaebetähtaja ületamist mõjuval põhjusel

§ 71lg 1 mõttes.

Seega jääks kaebetähtaeg ennistamata ja haldusasja menetlus tuleks

§ 152

lg 1 p 2 ja

§ 124lg 2 alusel lõpetada.

1. Kuna Kohtla-Järve linn ei ole kahju hüvitamise nõude esitamisel järginud selleks ettenähtud korda, ei saa kohus sisuliselt hinnata, kas ja millises ulatuses Jevgeni Solovjov Kohtla-Järve linnale varalist kahju tekitas. II
2. Kohtla-Järve linn on esitanud kohtule taotluse jätta osaliselt

§ 262

lg 2 kohaldamata ning tunnistada säte Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks. 29.

§ 178

lg-st 3 ja

§ 158

lg-st 4 tulenevalt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. 30. Kuna

§ 262

lg 2 ei ole haldusasja lahendamisel asjasse puutuv säte, mis kuuluks kohaldamisele või mõjutaks kohtulahendi resolutsiooni sisu, ei ole selline taotlus lubatav ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. III 31.

§ 104

lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab Kohtla-Järve linna kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, siis kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv summas 750 eurot tagastamisele. 32.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja kulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Seega jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud ning ta on kohustatud kandma ka Jevgeni Solovjovi kulud.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 33. Kohtu hinnangul on põhjendatud Kohtla-Järve linnalt välja mõista Jevgeni Solovjovi 30.07.2018 avalduses kirjeldatud menetluskulud, s.o

§ 101

lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 tulenev menetlusosalise esindaja kulu summas 3283,20 eurot. Välja toodud menetluskulud on seotud KohtlaJärve linna kaebusele ja 18.06.2018 avaldusele vastamisega, töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga, arvestades ka faktiliste asjaolude mahukust, ning kohus ei pea kaebaja esindaja tunnitasu käesolevas asjas ülemääraseks. Samuti ei ole menetluskuludele esitanud vastuväiteid kaebaja.

1. Jevgeni Solovjovi 09.11.2018 avalduses kirjeldatud menetluskulude, mis on seotud Tartu Halduskohtu 03.10.2018 määruse ja Kohtla-Järve linna 25.10.2018 avaldusega tutvumise ning viimati nimetatud avaldusele vastamisega, väljamõistmine summas 1036,80 eurot ei ole aga põhjendatud. Tartu Halduskohtu 03.10.2018 määrus oli täitmiseks suunatud kaebajale ning sellega ei kaasnenud Jevgeni Solovjovile mingeid kohustusi. Kohtla-Järve linn esitas määrusele vastuse 25.10.
2. Jevgeni Solovjovi esindaja esitas Kohtla-Järve linna 25.10.2018 avaldusele kohtule vastuse, kuigi kohus selgitas, et ei pea seda vajalikuks, hoidmaks kokku menetlusosaliste ja kohtu ressurssi ning aega. Menetlusosalisel on

§ 27

lg 1 p-st 7 tulenevalt õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele, kuid kohus kinnitas Jevgeni Solovjovile, et ei tee tema huve riivavaid otsustusi teda ära kuulamata ning et annab talle vajadusel vastamiseks täiendava tähtaja. Seega esitas Jevgeni Solovjovi esindaja 01.11.2018 vastuse kaebaja 25.10.2018 avaldusele, kuigi kohus oli selgelt väljendanud, et selleks puudub vajadus. Tegemist ei ole vajalike ega põhjendatud menetluskuludega, mis tuleks kaebajalt Jevgeni Solovjovi kasuks välja mõista. 35. Jevgeni Solovjovi taotlus kohustada Kohtla-Järve linna tasuma välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses ei ole põhjendatud, kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist ette.

§ 108lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-des 173 ja 175 sätestatut, kuid puudub alus kohaldada TsMS § 177 lg-t 4, mis vastava võimaluse tsiviilkohtumenetluses ette näeb. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019 a. määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019 a. määrus Resolutsioon

1. Jätta Kohtla-Järve linna määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.11.
2. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi käesolevas määruses märgitud ulatuses.
3. Mõista Kohtla-Järve linnalt Jevgeni Solovjovi kasuks välja ringkonnakohtu määruskaebemenetluses kantud menetluskulud summas 700 eurot.
4. Muus osas jätta menetlusosaliste poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.