← Eesti

1-14-4269/27

Obsah (4)§ 76§ 275§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märtsil 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4269 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta Konstantin Maslov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja 27.05.2014 otsusega tunnistati Konstantin Maslov süüdi

§ 275

järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Konstantin Maslovile mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.12.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 12 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 13.12.2012. Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja 27.05.2014 otsus jõustus 17.06.2014. 1

(5)Viru Vangla esitas 06.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Maslov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Karistuse kandmise algus 13.12.2012 ja lõpp 04.07.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.04.
  2. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.03.
  3. Konstantin Maslov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Konstantin Maslovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused Konstantin Maslovil puuduvad. Vanglakaristust kannab teist korda. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud (nendest on kaks kehtivad karistused). Viimane kuritegu on toime pandud vanglas, milleks on võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Varasem kuritegu (mõrv) on toime pandud alkoholijoobes. Ülejäänud kuriteod on toime pandud kaines olekus. On toime pannud nii varavastaseid, avaliku korra vastaseid, üldohtlikke kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Kuritegude laad ja toimepanemise muster on erinevad. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogramme erinevatel teemadel, on osalenud riigikeele B2 taseme kursustel, on omandanud keevitaja eriala. Alates 13.08.2018 töötab AS Eesti Vanglatööstuses metallitsehhis. Konstantin Maslov elas enne vangistust koos ema, õe ja vennaga kahetoalises erastatud korteris. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda korterisse, mis asub aadressil: x, Narva linn, mille omanik kinnipeetava õde T M . Korter vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele ning kinnipeetava ema A M ja õde T M andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamist. Isik on omandanud põhihariduse ning alustas Narva Kutseõppekeskuses autotehniku ja mehhatrooniku erialal kutsehariduse omandamist, mis jäi pooleli. Osales vanglas kutseõppes abikoka erialal, kuid julgeoleku kaalutlustel ei saanud ta enam koolis käia.
  4. aastal lõpetas vanglas keevitaja eriala. Vangistuse jooksul on läbinud edukalt riigikeele kursused kuni B1 tasemeni. Alates oktoober 2018 õpib riigikeele B2 taseme kursustel. Enne vangistust Konstantin Maslov ei töötanud. Kinnipeetaval on seisuga 26.02.2019 tasumata rahalisi nõudeid summas 12 859, 20 eurot, vabanemisfondis on hoiustatud 1 263,25 eurot. Kinnipeetav on väga motiveeritud vanglas töötama ning tema sõnul pole temal vahet, kuhu ta tööle määratakse. Käesolevalt töötab AS Eesti vanglatööstusest metallitsehhis. Ema ja õde nõuskinnipeetavat esialgu materiaalselt toetama. Käesoleval hetkel Konstantin Maslovil puudub võimaliku ennetähtaegsevabanemise korral töökoht. Lähedasteks on ema, vend ja õde. Suhtlusringkonda moodustasid probleemse käitumisega isikud. Alates
  5. aastast on sugulastega suhted paranenud ning suhtleb oma lähedastega nii telefoni teel kui kirjade teel. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Alkoholisõltuvust isikul ei ole diagnoositud, kuid vangistuste vahel tarvitas alkohol tihti. Esimest korda proovis alkoholi 12.aastaselt. Varasema kuriteo (mõrv) pani toime alkoholijoobes. 2
(5)Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetava tervis korras. Kroonilisi haigusi ei põe, psühhiaatrilisi probleeme ei ole. Kinnipeetav on töövõimeline. Lapsepõlvekäitumine oli väga problemaatiline. Kinnipeetav on impulsiivne, kuna tegutseb läbimõtlematult ning hiljem kahetseb oma tegusid. Konfliktide lahendamiseks võib kasutada vägivalda. Probleemide lahendamiseks valib kiireid lahendusi. Oma tegude kahjust nii endale kui ka teistele ei mõtle. Isikul on puudulik empaatiavõime. Isiku sõnul pole tal tulevikuks plaanid valmis, kuna karistusaja lõpp on alles 2025. aastal. Vanglas on eesmärkideks tõotamine ja riigikeele kursustel osalemine. Kahetseb ainult tapmise toimepanemist. Teistesse kuritegudesse suhtub rahulikult ning ei näe selles midagi halba. Praegune kuritegu on seotud võimuesindaja solvamise tema ametikohustuste täitmisega. Olles kriminaalhooldusel, pani katseajal toime uue kuriteo. Praegusel ajal suhtub ametiisikutesse positiivse hoiakuga ning on muutunud rahulikuks. Ohustatud on ühiskond tervikuna isik. Oht seisneb tervisekahjustuse tekitamises (seal hulgas ka tapmises), materiaalse kahju tekitamises kui ka vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tegevuseta, tal on materiaalne ebastabiilsus, alkoholi tarvitamine ning kriminaalse taustaga tuttavate või/ja sõpradega suhtlemine. Viru Vangla, arvestades Konstantin Maslovi ohtlikkuse taset, ei toeta Konstantin Maslovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Konstantin Maslov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Konstantin Maslovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni s.o kuni 04.07.2025 tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Konstantin Maslovile järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 aasta alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Elukoht, kuhu soovib Konstantin Maslov elama asuda, vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning süüdimõistetu ema ja õde on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kohtuistung 19.03.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama ema korteris ning asub kohe tööle. Tema ema käes on olemas garantiikiri, et teda võetakse vabaduses tööle. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Konstantin Maslovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Konstantin Maslov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. 3

(5)

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on puuduvad distsiplinaarkaristused. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on 2 kehtivat kriminaalkaristatust. Esimesel korral karistati kinnipeetavat mõrva ja varguste toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Ta on vangistuse karistuse kandmise kestel kriminaalkorras karistatud, nimelt võimuesindaja solvamise eest kinnipidamisasutuses. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Konstantin Maslov käitumisele paremat mõju. Süüdimõistetul on põhiharidus ja on keevitaja eriala. Samal ajal peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Tal puudub isikut tõendav dokument. Isikul on tasumata võlgasid 12 859 eurot ja 20 senti. Ta ei ole kuskil varem töötanud, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Konstantin Maslov on omandanud eriala ja on läbinud riigikeele kursused. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme erinevatel teemadel. Hetkel ta töötab vanglas. Maslovi sõnade kohaselt, töökoht on talle garanteeritud ka vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxxx, Narva linn. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub Konstantin Maslov õele. Õde ja korteris elav ema on nõus, et Konstantin Maslov vanglast vabanemisel tema juurde elama asub. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik ema ja õe näol. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja suhtumist karistuse täitmisele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuriteo eest (mõrv), leiab kohus, et vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Isegi kinnipidamises viibimine ei suuda teda õiguskuulekale käitumisele suunata (pani uue süüteo toime juba kinnipidamisasutuses). Seepärast ei ole kohus veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht takistab tal kuidagi uute kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning ka kodust lahkumata ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu 4

(5)seda kinnipidamise puhul. Seda enam, isikul on suured võlad ja puudub töökoht, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Peale selle, Maslovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras karistanud ja vanglas uue süüteo toimepandud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli väga ohtlik. Mõrva pani ta toime katseaja jooksul. Ka kinnipidamisasutuses toimepandud süüteo tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Konstantin Maslovi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, toetav lähivõrgustik, keevitaja eriala olemasolu, vanglas erinevates sotsiaalprogrammides osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, uue süüteo toimepanemine kinnipidamisasutuses). Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Konstantin Maslovi Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja 27.05.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.