lg 2 p 4,5, § 120 lg 1, § 121 lg 1, § 263 lg 1 p 1, § 320 lg 1 järgi; Renats Granovskis, ik 39412230014, Läti kodanik, emakeeleks vene keel, põhiharidusega, elukoht: XXX; ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 30.08.2017 otsusega
lg 2 p 1 järgi 3-aastase vangistusega,
lg 1, 3 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 kuud ning 2 aastat ja 4 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, kahtlustatavana kinnipeetud 27.11.2018, tõkend vahistamine alates 29.11.2018; 20.12.2018 kohtumäärusega asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega kestusega 6 kuud, vabanes 07.01.2019 - süüdistuses
lg 2 p 5 - § 22 lg 3 järgi; Ramzan Tšergizov, ik 39507010274, Eesti kodanik, emakeeleks vene keel, valdab eesti keelt, põhiharidusega, elukoht: XXX; ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 17.10.2014 otsusega
lg 2 p 1,2 järgi
lg 2 alusel liitkaristusega 5 aastat 10 kuud ja 29 päeva vangistust, 08.05.2017 kohtumäärusega vabastati Ramzan Tšergizov tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 17.10.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 02.03.2020, kandmata karistus on 2 aastat 9 kuud ja 7 päeva; kahtlustatavana kinnipeetud 27.11.2018, tõkend vahistamine alates 29.11.2018 - süüdistuses
Kuriteo asjaolud MIRZA GASSIMOV’it süüdistatakse selles, et tema, viibides 01.11.2017 kella 23.00 paiku Tallinnas Liivalaia 33 asuvas Olympic kasiinos, lõi C U käega vastu pead, seejärel tõukas kannatanut nii, et kannatanu kukkus ja surus jalaga maas olevat kannatanut oma keharaskusega, põhjustades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu ja tervisekahjustuse: parema põse paistetuse ja põse kohale hematoomi. Seega pani Mirza Gassimov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Samuti tema, kriminaalasjas nr 17231602538 tunnistajana ülekuulamistel 19.11.2017 ja 31.01.2018 andis teadvalt valeütlusi väites, et 19.11.2017, olles sõiduki Mercedes-Benz E320, Läti registreerimisnumbriga XXX, roolis ning ajal, kui antud sõiduk jäi seisma Tallinnas Tööstuse tänaval enne raudteeülessõitu Tööstuse 69a läheduses, lõi sõiduautos tema kõrval istuvat turvavööga kinnitatud N R mitu korda noaga ilma põhjuseta talle tundmatu meesterahvas, kes ronis ülakehaga läbi parema eesmise avatud autoakna salongi. Peale noaga löömist ründaja põgenes. Tunnistajana ülekuulamistel 19.11.2017 ja 31.01.2018 hoiatati Mirza Gassimovit vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, mida Mirza Gassimov kinnitas oma allkirjadega. Kriminaalasjas nr 17231602538 on tõendatud, et arvestades vigastuste paiknemist kannatanu vasaku käe välispinnal ja seljal vasakul pool, ei toimunud vigastuste tekitamine tunnistaja poolt kirjeldatud viisil ja N R vigastused põhjustas ründaja, kes asus sõiduauto tagaistmel. Seega pani Mirza Gassimov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluste andmise. Samuti tema, 20.05.2018 kella 01.30 paiku Tallinnas Narva mnt 114 juures tänaval umbes 50 meetrit valgusfoorist Oru peatuse suunas, s.o avalikus kohas, kasutas grupis koos tuvastamata meesterahvaga vägivalda. Nimelt liikus ta sõiduautoga Mercedes-Benz mööda Narva maanteed, peatus Narva mnt 114 juures, väljus koos teise meesterahvaga sõidukist, läks tema jaoks võõra A L juurde ja verbaalse konflikti käigus lõi teda ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel A L kukkus asfaldile maha ja tal hakkas ninast verd jooksma. Seejärel teine meesterahvas lõi A L vähemalt ühel korral jalaga näkku ning A L kaotas teadvuse. Rünnakule läks vahele A N, keda teine meesterahvas lõi käega näkku. Oma tegevusega põhjustas Mirza Gassimov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: kolju- ja näoluude hulgimurrud, ninaluude murru. Oma tegevusega häiris Mirza Gassimov kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, mida ilmestavad sündmust pealt näinud tunnistajate ütlused, kelle sõnul olid nad Mirza Gassimovi tegevusest häiritud. Eelkirjeldatud käitumisega rikkus Mirza Gassimov korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutas põhjendamatut vägivalda enda jaoks võõra isiku suhtes. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega pani Mirza Gassimov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o
Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Ramzan Tšergizovi’ga ning Renats Granovskise kaasabil, pani toime väljapressimise K Z suhtes. Nimelt nõudsid nad korduvalt ilma õigusliku aluseta kannatanult K Z varalise kasu üleandmist füüsilise ja psüühilise vägivallaga järgmiselt: 2018 jaanuaris kohtumisel K. Z nõudis M. Gassimov temalt raha maksmist summas 1500 eurot ettekäändel, et raha on vaja kompensatsiooniks A T, kelle pangakaarti K. Z koos R. Tšergizoviga kasutas järelmaksu võtmiseks. Kui K. Z maksiski M. Gassimovile nõutud summa, siis hakkas M. Gassimov K. Z alusetult nõudma välja mõeldud võla tasumist juba summas 5000 eurot. Tegelikkuses A T kompensatsiooni ei nõudnud, ei olnud kedagi nõuete esitamiseks volitanud ega saanud M. Gassimovilt summat, mille K. Z viimasele maksis. Alates
lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava teo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise grupi poolt, kasutades vägivalda ja piirates isiku vabadust. Samuti tema, alates 04.08.2018 korduvalt saatis oma mobiiltelefonilt numbriga XXX suhtlusportaali Viber kaudu K Z õele J K sõnumeid, et tema kannatlikkus hakkab lõpule jõudma ning 10.08.2018 kella 13.35 paiku saatis uuesti suhtlusportaali Viber kaudu teate: „Alates homsest päevast hakkavad kõik teie juures tasapisi võlgade järgi käima, hakkate nendega rääkima ja uskuge mind, keegi ei hakka teie perekonnaga rääkima nii, nagu mina olen seda teinud!“, mida J K tajus reaalselt tapmisega ähvardamisena ning tal oli alust karta selle ähvarduse täideviimist. Seega pani Mirza Gassimov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. RENATS GRANOVSKIS’t süüdistatakse selles, et tema, osutas tahtlikult Mirza Gassimov’i ja Ramzan Tšergisov’i tahtlikule õigusvastasele teole ehk väljapressimisele vaimset ja füüsilist kaasabi. Nimelt nõudsid Mirza Gassimov ja Ramzan Tšergizov korduvalt ilma õigusliku aluseta kannatanult K Z varalise kasu üleandmist füüsilise ja psüühilise vägivallaga ning Renats Granovskis osutas neile kaasabi järgmiselt: Alates
RAMZAN TŠERGIZOV’it süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Mirza Gassimovi ja Renats Granovskisega, pani toime väljapressimise K Z suhtes. Nimelt 4 nõudsid nad korduvalt ilma õigusliku aluseta kannatanult K Z varalise kasu üleandmist füüsilise ja psüühilise vägivallaga järgmiselt: 2018 jaanuaris kohtumisel K. Z nõudis M. Gassimov temalt raha maksmist summas 1500 eurot ettekäändel, et raha on vaja kompensatsiooniks A T , kelle pangakaarti K. Z koos R. Tšergizoviga kasutas järelmaksu võtmiseks. Kui K. Z maksiski M. Gassimovile nõutud summa, siis hakkas M. Gassimov K. Z alusetult nõudma välja mõeldud võla tasumist juba summas 5000 eurot. Tegelikkuses A T kompensatsiooni ei nõudnud, ei olnud kedagi nõuete esitamiseks volitanud ega saanud M. Gassimovilt summat, mille K. Z viimasele maksis. Alates
lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava teo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise grupi poolt, kasutades vägivalda ja piirates isiku vabadust. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatavate, nende kaitsjate Alik Karajevi (Mirza Gassimov), Andrus Repnau (Renats Granovskis) ning Valeriy Gimaev ja Stella Einla-Khomich (Ramzan Tšergizov) ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped, milliste sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatavad tunnistasid ennast süüdi ja kinnitasid, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsjad jäi samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. Süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Renats Granovskiselt ja Ramzan Tšergizovilt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Mirza Gassimovilt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 eurot, õigusabi kulud ja ekspertiisi teostamisega tekkinud kulud, millised vastavalt kokkuleppele on kajastatud kohtuotsuse resolutiivosas. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Mirza Gassimov
Süüdi tunnistada Mirza Gassimov
Süüdi tunnistada Mirza Gassimov
Süüdi tunnistada Mirza Gassimov
Süüdi tunnistada Mirza Gassimov
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Mirza Gassimovile vangistus 5 (viis) aastat.
lg 1,2,3 alusel jätta mõistetav karistus osaliselt täitmisele pööramata: koheselt tuleb Mirza Gassimovil ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud vangistust 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud jätta täitmisele pööramata, kui Mirza Gassimov ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt
lg 1 on Mirza Gassimov käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada Mirza Gassimovit heastama kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, arvates
lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse (vangistus 6 kuud) kandmise alguseks 27.11.2018.a. Süüdi tunnistada Renats Granovskis
lg 2 p 5 - § 22 lg 3 järgi ja mõista
lg 5 ja § 60 lg 1,2,3 alusel karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 30.08.2017 otsusega 1-17-6369 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 27.11.2018-07.01.2019 eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 11 päeva, kandmisele jääks vangistus 3 aastat 8 kuud ja 19 päeva.
lg 1, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Renats Granovskis ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt
lg 1 on Renats Granovskis käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 5, § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et Renats Granovskis allub elektroonilisele valvele, milleks ta on andnud oma nõusoleku.
Tulenevalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Renats Granovskise keha külge. Süüdi tunnistada Ramzan Tšergizov
lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.
lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 17.10.2014 otsusega 1-14-7353 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 9 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 5 alusel jätta mõistetav karistus osaliselt täimisele pööramata ning määrata, et mõistetavast karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 aastat vangistust ning ülejäänud, s.o 4 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust jätta
lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ramzan Tšergizov ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt
lg 1 on Ramzan Tšergizov käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 7 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 5, § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et Ramzan Tšergizov allub elektroonilisele valvele, milleks ta on andnud oma nõusoleku.
Tulenevalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Ramzan Tšergizovi keha külge. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, arvates
lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse (vangistus 2 aastat) kandmise alguseks 27.11.2018.a. VÕS § 1043 alusel tsiviilhagid rahuldada ja välja mõista Mirza Gassimovilt tekitatud kahju katteks: - K Z kasuks varaline kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb kanda V J arveldusarvele nr XXX AS SEB Pank; - A L kasuks mittevaraline kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb kanda A L arveldusarvele nr XXX AS Swedbank. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Mirza Gassimovilt menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 eurot, ekspertiisitasu kogusummas 1910 eurot ja kaitsjatasu summas 30 eurot. Ekspertiisitasu summas 2451 eurot jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Renats Granovskiselt menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Ramzan Tšergizovilt menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (Mirza Gassimovil tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 274 eurot, Renats Granovskisel ja Ramzan Tšergizovil tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 112 eurot) Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - 2 DVD-R plaati, 6 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; - K Z pluus (akt nr 2019-210), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel: 8 - Mirza Gassimovi elukohast läbiotsimisel äravõetud nuga (akt nr 2019-210), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 – konfiskeerida ja hävitada
lg 1 alusel; - Esmaabikomplekt (akt nr 2019-285), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 – tagastada seaduslikule valdajale S OÜ-le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.