← Eesti

1-07-14805\4

Obsah (9)§ 257§ 424§ 121§ 64§ 65§ 199§ 74§ 69§ 66

Kriminaalasi nr 1-07-14805 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 03.märtsil 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Marju Persidskaja kaitsjad ad

§ 257

ja 121 järgi ja süüdistatav U.E, IK XXX, elukoht: XXXXXXX XXXX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses

§ 257ja 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus M.N süüdistatakse selles, et tema 24.aprillil 2005.a. ajavahemikul kell 21:00 kuni kell 23:00 Tartumaal Tartu vallas S. külas J.T. elukohas grupis koos U.E-ga teostas oma õigusi ebaseaduslikus korras, s.o nõudis V.H. U.E võlga 600 krooni tagasi maksmist, kasutades vägivalda, lõi kannatanut neljal korral jalaga kõhtu, tekitades V..H. füüsilist valu ning võttis, võla katteks, V.H. ära mobiiltelefoni Siemens MC 60 Sellega M.N pani toime

§ 257

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga. M.N süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on 22.septembril 2003.a. Tartu Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 27.märtsil 2006.a. kella 15.20 ajal Tartumaal Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 7,0 kilomeetril mootorsõidukit Opel Astra Caravan reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega M.N pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. U.E süüdistatakse selles, et tema 24.aprillil 2005.a. ajavahemikul kell 21:00 kuni kell 23:00 Tartumaal Tartu vallas S. külas J.T. elukohas grupis koos M.N-iga teostas oma õigusi ebaseaduslikus korras, so nõudis V.H. enda võla 600 krooni tagasi maksmist. Kusjuures M.N lõi kannatanut neljal korral jalaga kõhtu, tekitades V.H. füüsilist valu ning koos nõudsid võla tasumist ja võtsid võla katteks V.H. ära mobiiltelefoni Siemens MC 60. Sellega U.E pani toime

§ 257

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga. U.E süüdistatakse selles, et ta 14.mail 2006..a. kella 14.00 paiku isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus Tartumaal Tartu vallas S. külas P.O. elukohas lükkas P.O. pikali korteri põrandale ja lõi kannatanut kaks korda jalaga pea piirkonda, millega tekitas P.O. füüsilist valu ning parema kõrva rebendi. Sellega U.E pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimeses tervise kahjustamise ja löömise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.N-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 257

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda M.N-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 14.10.2004.a.

Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8 alusel mõistetud 9 kuu vangistuse võrra ja lugeda M.N-ile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada 1 aasta ja 2 kuud vangistust (s.o 420 päeva vangistust) üldkasuliku tööga 840 tundi.

§ 69lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha ära 2 aasta jooksul.

M.N-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.E-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära.

§ 257

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.E-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära.

§ 64

lg 1 alusel lugeda U.E-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, so 12 500 krooni riigituludesse. Vastavalt

§ 66

määrata, et rahalist karistust 250 päevamäära, so 12 500 krooni riigituludesse, tasub U.E kümnes võrdses osas, so 1250 krooni kaupa igakuiselt kümne kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepete sisu arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.N ja U.E tuleb süüdi tunnistada

§ 257ja 121 järgi ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. M.N-ilt ja U.E-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M.N

§ 424järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.N

§ vangistust. 257 järgi ja mõista karistuseks neli

(4)kuud

§ 64lg 1 alusel lugeda M.N-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks viis

(5)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada M.N-i karistust 14.oktoobri 2004.a.

Tartu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7, 8 alusel mõistetud üheksa

(9)kuu vangistuse võrra ja lugeda M.N-ile lõplikuks liitkaristuseks üks
(1)aasta kaks
(2)kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada M.N-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kaheksasada nelikümmend

(840)tundi üldkasulikku tööd, mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha kahe

(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab M.N järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata M.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. M.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada U.E

§ 121järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakssada

(200)päevamäära. Süüdi tunnistada U.E

§ 257järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakssada

(200)päevamäära.

§ 64lg 1 alusel lugeda U.E-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks rahaline karistus kakssada viiskümmend

(250)päevamäära, s.o kaksteist tuhat viissada (12 500) krooni riigituludesse.

§ 66alusel määrata, et rahalist karistust on U.E õigus tasuda igakuiselt üks tuhat kakssada viiskümmend

(1250)krooni kümne
(10)kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. U.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud mobiiltelefon Siemens MC60, mis on tagastatud omanikule V.H., vabastada asitõendi staatusest kohtotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse U.E-lt menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse
(1787)krooni 70 senti ja M.N-ilt menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse
(1787)krooni 70 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks
  1. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks
  2. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.