järgi käskmenetluses Süüdistatav J.D elukoht: XXXXXXX XX-X, isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud kahel korral: 1) 25.11.2004. a Tartu Maakohtu poolt
424 alusel 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 2) 08.02.2007. a Tartu Maakohtu poolt
424 järgi 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega,
65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mis asendati 960 tunni üldkasuliku tööna; lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1 aastaks ja 2 kuuks; väärteokorras varem karistatud neljal korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.D
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni.
lg-te 1, 3 alusel tuleb J.D rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 750 (seitsesada viiskümmend) krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sisse nõuda J.D-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 20 (kakskümmend) krooni ja 90 (üheksakümmend) senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „J.D, 1-08-2221, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „J.D, 1-08-2221, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu J.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 08.02.2007. a kohtuotsusega, mis on 23.02.2007 ARK Tartu Büroo poolt pööratud täitmisele, kriminaalasjas nr 1-07-487 karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks ja kaheks kuuks, juhtis 12.01.2008 kella 14.53 ajal Tartu linnas Lehola tänaval mootorsõidukit Alfa Romeo (registreerimismärk XXX XXX), jättes sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud kohustuse. Sellega pani J.D toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb J.D süüditunnistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7 500 krooni ulatuses. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise objektiivne koosseis eeldab jõustunud kohtuotsuse olemasolu, millega on isikule mõistetud karistus. Samuti peab see kohtuotsus olema täitmisele pööratud ja isik peab talle mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kriminaalasjas nr 1-07-487 tehtud Tartu Maakohtu 08.02.2007. a otsus (tlk 4-6) kohaselt mõisteti J.D-le
lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 2 kuuks. Kohtuotsus jõustus 16.-02.2007.a. ARK-i Tartu Büroo väljastatud teatisega (tlk 19) on tõendatud, et J.D-lt on juhtimisõigus ära võetud 2 ajavahemikuks 16.02.2007–15.04.2008 ning sissekanne liiklusregistrisse on tehtud 23.02.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, ning et teda tuleb selle eest karistada.
näeb täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.D tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud vastavalt
§-des 57 ja 58, ei esine. Karistusregistri teatisest (tlk 15) on näha, et J.D on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral ja väärteokorras karistatud neljal korral, kusjuures väärteokorras mõistetud karistused on J.D ära täitnud. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on J.D puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades aga seda, et J.D on süüdi mõistetud kahel korral
alusel, kusjuures viimane
järgi kvalifitseeritavad kuritegu on toime pandud katseajal, juhtis mootorsõidukit teadlikult juhtimisõigust omamata tuleb mõista karistus tunduvalt üle sanktsiooni alammäära. Kohus asub seisukohale, et J.D-le tuleb mõista rahaline prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 150 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd J.D tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2007. a tuludeklaratsiooni kohaselt oli 11 938 krooni (tlk 10), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on J.D-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 7 500 krooni. 3
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb J.D-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 750 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6 525 krooni, ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 20.90 krooni. KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.