1-07-11110\9

(07231401133)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Anna Ivanova Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi O.K süüdistuses KarS §-de 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav O.K - isikukood XXX, kodakondsuseta; keskharidusega, viimane elukoht: XXX; töötas Maapri Projekt OÜ-s ning juhutöödel; varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud rahatrahviga; tõkend - vahi all pidamine alates 12.02.2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada O.K KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (1 kuu ja 10 päeva) võrra ning kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusest lugeda katuks eelvangistusaeg (12.02.- 27.02.2008.a.) s.o. 16 päeva vangistust ja tõkend – vahi all pidamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. KarS § 73 alusel ei pöörata karistust – 2 kuud ja 4 päeva vangistust täitmisele kui O.K 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 2 Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta O.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.
2. Välja mõista O.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number „1-07-11110)“) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 2 364 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend neli) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ülalmärgitud arvele. Kui need rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.. SÜÜDISTUS. O.K süüdistatakse selles, et tema, olles 20.09.2006.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 11 400 krooni, 31.08.2006.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (rahatrahv tasutud 29.01.2007.a.) ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas - 17.06.2007.a. kella 02.25 ajal Tallinnas Pärnu mnt maja nr. 552 juures juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga 834 TCI ja - 17.06.2007.a. kella 04.45 ajal Tallinnas Kentmanni ja Sakala tn ristmikul juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga 834 TCI. Sellega pani O.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. O.K jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning kahetses toimepandut, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja V. Viilol leidis, et süüdistus on põhjendatud ja O.K käitumine kvalifitseeritud. õigesti KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. O.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - 20.09.2006.a. otsusega väärteoasjas, mille kohaselt karistati O.K mootorsõiduki juhtimise eest 31.08.2006.a. joobeseisundis rahatrahviga 11 400 krooni (tl. 6); sama kinnitab 3 ka karistusregistri väljavõte ja andmed liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 18, 19). Joobeseisundis juhtimise eest määratud trahvi tasus O.K 29.01.2007.a.; seega uuesti joobeseisundis mootorsõidukit juhtides oli karistatus eelmise teo eest kustumata; -väärteoprotokollidest AB 855876 (tl. 7) ja AB 898307 (tl. 13) ning protokollidest alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisega (tl. 8, 15) nähtub, et O.K on 17.06.2007.a. kell 02.25 ja kell 05.05 tuvastatud joove, esimesel juhul 0,83 mg/l ja mõni tund hiljem 1,17 mg/l väljahingatavas õhus. Joobe sellise tuvastamisega oli ta nõus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud; - tunnistaja O L ütlustega, millest nähtub, et O.K kinnipidamisel 17.06.2007.a. kella 04.45 ajal ja juht joobes ja lubadeta (tl. 14); -kahtlustatava O.K enda ütlustega kohtueelses menetluses ( tl. 9, 16, 22 - 23), kus ta kinnitab alkoholi tarbimist enne rooli istumist. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et O.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust või O.K süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole. O.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Igale kuriteole peab järgnema ka karistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus O.K süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.K puudus enne vahistamist kindel elu- ja töökoht, kuid ta on töövõimeline isik ning vabanedes soovib ta uuesti tööle asuda. Kriminaalkorras on ta varem karistamata. Varasem rahatrahv joobes juhtimise eest pole talle aga vajalikku mõju avaldanud ning uue samalaadse süüteo pani ta ühel ööl toime lausa kahel korra. Tema edasiseks mõjutamiseks peab kohus põhjendatuks karistada teda mitte enam rahalise karistusega, vaid vangistusega. Süüdimõistva otsusega kaasnevad ka nenetluskulud ning ülalpidamist peab ta andma ka oma alaealisele lapsele. Süüdlase sikut arvestades on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid, s.o. mõista vangistus O.K-le tingimisi, sest reaalselt on ta vangistust kandnud juba 16 päeva. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks O.K-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks. Seda tingib nii toimepandud teo ohtlikkus (keskmises joobes mootorsõiduki juhtimine kahel korral) kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus leiab, et isik, kes ei suuda järgida Liikluseeskirja nõudeid ja oma käitumistega paneb suurde ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad, väärib kindlasti lisakaristuse kohaldamist. Kohus leiab, et mõistetav lisakaristus võib olla alla sanktsiooni keskmist määra, mitte aga alammäära lähedane. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. 4 KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
3. Kohtunik