järgi, tegi kindlaks: P.B süüdistatakse selles, et, olles karistatud Lääne PP 29.09.2004 otsusega LS § 74’19 alusel rahatrahviga 9300 EEK, millise trahvi tasus ära alles 03.05.2007, -juhtis 04.11.2007 kella 21.05 paiku Pärnu maakonnas Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 119 kilomeetril mootorsõidukit Scania r. n. xxx xxx, olles joobeseisundis; -peale selle juhtis 26.11.2007 kella 23.25 paiku Ida-Virumaal, Aseri alevikus, Kesk tänaval mootorsõidukit Opel Ascona r. n. xxx xxx, olles joobeseisundis. Sel moel pani P.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest s.o.
MS § 245-1 lg 1 p 3 nimetatud alusel, sest kohtunik ei nõustu esitatud süüdistusega, kuigi ei välista uue kokkuleppe sõlmimise võimalust.
kuriteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks on kahtlustatava erisubjekti staatuses viibimine. Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis vastutab isik kriminaalkorras üksnes siis, kui ta on varem karistatud sellise teo eest. Teisisõnu, tema karistatus ei pea olema kustunud ega kustutatud Karistusregistri seaduse § 25 ja 26 korras. Kohtunik lähtub sellest, et karistusandmete kehtivuse kohta otsustatakse mitte ainult Karistusregistri andmete põhjal, vaid siiski Karistusregistri seaduse sätteid järgides. Karistusregistri teatis näitab lk. 37-39, et P.B-le 29.09.2004 määratud karistus kehtib senini, karistusandmed ei ole arhiveeritud. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt
.
lg 1 p 3 sätestab, et otsuse täitmine aegub, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
-u § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 kohaselt, täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei ole sisse nõutud
TMS § 202 lg 2 sätestab, et võlgnik või kohtutäitur esitavad täitmiskohtunikule vastava avalduse rahatrahvi täitmise aegumiseks ja täitemenetluse lõpetamise aluseks on täitmisekohtuniku määrus. P.B suhtes 29.09.2004 tehtud kohtuvälise menetleja otsus LS § 74-19 järgi jõustus 15.10.2004. Vastavalt Karistusregistri seaduse §-le 26 lg. 5, juhul, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue süüteo, siis tähtaeg katkeb ja sel juhul arvestatakse 2 tähtaega viimase süüteo karistuse ärakandmisest. Kohus leiab, et kui isik ei täitnud karistust vabatahtlikult, siis igal juhul sundtäitmine ei saa kesta igavesti ja otsuste täitmise (sealhulgas ka sundtäitmise) aegumise tähtaeg möödub vastavalt
§-le 82 - 18 kuu möödumisel alates otsuse jõustumisest ja kohtutäituril on ausa menetlemise põhimõttest tulenev kohustus, aga võlgnikul on õigus esitada täitmiskohtunikule avalduse otsuse täitmise aegumiseks TMS § 202 lg 2 alusel. Otsuse täitmise aegumine on alus karistusandmete kustutamiseks Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 alusel. Asjaolu, et kohtutäitur jätab oma kohustuse täitmata ega esita kohtule vastavat taotlust TMS § 202 lg 2 alusel ega informeeri sellisest võimalusest võlgnikku, ei tähenda, et rahatrahvi sissenõudmine võib kesta edaspidigi. Järelikult, P.B suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma igal juhul mitte hiljem kui 14.04.2006 (15.10.2004 pluss 18 kuud) tingimusel, et puuduvad
Arutatavat juhtumit võiks puudutada
lg 2 p 1 näidatud alus: aegumine peatub ajaks, kui isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et rahatrahvi mittetasumine või selle tasumine osaliselt või kohtutäituri kaudu ei tähenda veel tasumisest kõrvalehoidumist. Sellele on selgelt osutanud ka Riigikohus oma lahendis 3-3-1-5-04, 16.02.2004 R. A. haldusasjas. Sellest tulenevalt asjaolu, et P.B-le 29.09.2004 määratud trahvi sissenõudmine jätkus ebaseaduslikult ehk pärast
3 sätestatud tähtaja möödumist, ei anna alust otsuse täitmise aegumise tähtaja peatumiseks. Samuti arutatavat juhtumit võib puudutada
lg 2 p 2 näidatud alus: otsuse täitmise tähtaja aegumine peatub
Karistusregistri teatisest nähtub, et P.B oli karistatud Viljandi Maakohtu poolt 20.06.2005 kohtuotsusega
lg 1 ja 348 alusel ja karistuseks mõisteti lõplikult 5 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga. See tähendab, et enne 29.09.2004 tehtud kohtuvälise menetleja otsusest tulenevate karistusandmete kustumist, mis võiks saabuda 14.04.2006, ilmnes asjaolu, mis on 29.09.2004 otsuse täitmise tähtaja aegumise peatamise aluseks – katseaja määramine. Kui katseaeg algas 20.06.2005 ehk kohtuotsuse tegemise kuupäevast, siis 29.09.2004 otsuse täitmise tähtaja aegumise kulgemine peatub 18 kuuks alates 20.06.2005, ning 29.09.2004 otsuse täitmise tähtaja aegumise kulgemine jätkub alates 19.12.2006 ( 20.06.2005 pluss 18 kuud katseaega). Alates 15.10.2004 ( mil jõustus kohtuvälise menetleja 29.09.2004 otsus) kuni 19.06.2005 ( kaasa arvates) möödus 8 kuud 5 päeva, siis aegumine peatus alates 20.06.2005 kuni 19.12.2006, järelikult alates 20.12.2006 pidi otsuse täitmise tähtaja aegumine kulgema veel 9 kuud 25 päeva ( aegumise tähtajaks on 18 kuud, möödunud on 8 kuud 5 päeva) ehk kuni 07.10.
§-ga 82 lg 2 p 2 ja KRegS §-ga 26 lg 5, sest P.B suhtes varem tehtud 29.09.2004 otsusest tulenev karistusandmete kustutamise tähtaeg oli peatunud ajavahemikuks 20.06.2005-19.12.2006 ehk kohtuotsuse alusel määratud katseajaks, ning katkenud 10.09.2007 uue väärteo toimepanemisega. Kohtunik jääb jätkuvalt seisukohale, et ka lihtmenetlustes tuleb tagada isikule kaitseõigus, mille lahutamatuks osaks on isiku informeeritus talle esitatud süüdistusest ja süüdistamise aluseks olevatest asjaoludest. P.B-le peab olema selge, et teda võetakse vastutusele korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, sest ta on varem samalaadse teo eest karistatud isik, ja tema karistatus on senini kehtiv mitte seetõttu, et ta maksis 29.09.2004 otsusega määratud trahvi alles 03.05.2007, nagu on märgitud tema süüdistuses, vaid seetõttu, et tema karistatus oli peatatud katseaja kehtivuse ajaks ja siis katkenud uue väärteo toimepanemisega ja see tuleneb konkreetsete seaduste sätetest. Kohtunik jääb oma varasemates lahendites väljendatud seisukohale, et iseenesest trahvi maksmine või mittemaksmine ei oma otsustavat rolli karistusandmete kehtimajäämisel või kustutamisel. Probleem on komplitseeritud ja seda tuleb lahendada iga kriminaalasja raames individuaalselt. Toimik tuleb tagastada prokuratuuri menetluse jätkamiseks. Menetlemise esitada P.B-le korralik süüdistus, arvestades käesoleva kohtumääruse sisu. Juhindudes KrMS § 245-1 lg 1 p 3 kohtunik M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalmenetlus 1-08-2678
Määruse ärakiri saata P.B-le ja kaitsja Arvo Suubanile teadmiseks. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik Inna Kirsipuu käigus tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.