1-08-752\13

Ärakiri 1-08-752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Virge Jeeberg Prokurör Marelle Ulla Kaitsja Taotlus Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk taotlus pöörata M.V-le Pärnu Maakohtu 18.01.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotlus – pöörata M.V-le (isikukood xxx, elukoht *, *, *, emakeel * keel) Pärnu Maakohtu 18.01.2008.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse ) päeva täitmisele.
4. Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda M.V kinnipidamine 16.03.
6. M.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Asjaolud Pärnu Maakohtu 18.01.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-752 mõistis kohus M.V süüdi KarS § 424 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud, millest oli kantud eelvangistuses 3 päeva vangistust ja ärakandmata karistuseks määras kohus 1 kuu 27 päeva vangistust, milline asendati üldkasuliku tööga 114 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus M.V Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. Kohus määras üldkasuliku töö tegemise ajaks 4 kuud alates kohtuotsuse jõusutmisest. 1 Ärakiri 1-08-752 Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne 19.02.2008 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, taotledes M.V-le mõistetud karistuste täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldajal ei ole õnnestunud M.V-ga kohtuda. Ettekande hinnangul on tegemist pahatahtliku kõrvalehoidumisega kohtuotsuse täitmisest. Kutsele kriminaalhooldaja juurde ilmuda M.V ei reageerinud, kuigi ema väitel oli ta kutsest teadlik ja emale ütles, et käis kriminaalhooldaja juures. Ema andis ka M.V telefoni numbri, millele hooldaja 07-11.02.2008 korduvalt helistas, kuid telefoni ei võetud vastu. 11.02.2008 kui M.V järjekordselt kutsele ei ilmunud, õnnestus kriminaalhooldajal telefonitsi M.V kätte saada, kes teatas, et ta juba tuleb kriminaalhooldaja juurde. Päeva lõpuks ei olnud ta saabunud ja telefoni lülitas hooldaja helistamise peale lihtsalt kinni. 13.02.2008 õnnestus kriminaalhooldajal M.V-ga telefoni teel vestelda. Kriminaalhooldaja selgitas pikalt, millised on registreerimisele mitteilmumise tagajärjed, lepiti kokku uus registreerimise aeg 15.02.2008 kell 14.
7. Määratud ajal M.V ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Telefonile helistades lülitatakse see kinni. Ema andmetel töötab M.V kusagil Tallinnas, kriminaalhooldajale väitis ta aga, et teeb juhutöid Pärnus. Kriminaalhooldaja leiab, et tegemist on pahatahtliku kõrvalehoidumisega kohtuotsuse täitmisest ja kriminaalhooldaja palub pöörata karistuse täitmisele. Menetluse käik 03.03.2008 kohtumäärusega kuulutas kohus M.V tagaotsitavaks, kuna ta ei elanud oma alalises elukohas ja tema asukoht ei olnud teada. Sama määrusega määras kohus vahistada M.V tema tabamisel, kuna põhjendatud oli kahtlus, et M.V hoiab süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale. M.V tabati politsei poolt 16.03.2008 Tallinnas. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. M.V, kes kaitsja osavõttu ei soovinud, andis kohtuistungil ütlusi, et teab, et talle on kohtuotsusega mõistetud karistus, oli teadlik kontrollnõuetest ja sellest, et peab asuma üldkasulikku tööd tegema .Samuti olid talle teada tagajärjed, mis saabuvad, kui rikub kontrollnõudeid ja ei tee üldkasulikke tööd – tuleb vangi minna. Kontrollnõudeid seletas talle veel ka kriminaalhooldaja telefoni teel. Lubas minna kriminaalhooldaja juurde, kuid ei tea, miks seda ei teinud. Ei elanud kohtu määratud elukohas ja poel seal käinud peaaegu kuu aega. Läks Tallinnasse mitteametlikult tööle, üüris üürikorteri. Mõtles kohe peale kohtuotsust, et peab üldkasuliku töö ära tegema, kuid ise selleks midagi ette ei võtnud. Ega muud ei ole, kui tuleb minna karistust kandma. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et M.V vahistamine on põhjendatud. M.V oli teadlik, et ta on käitumiskontrollile allutatud, peab elama oma elukohas ja olema kriminaalhooldajale kättesaadav, kuid seda ta ei olnud. Samuti ei tulnud kohtusse, kuigi kohtukutse oli talle edastatud ja vahistamise alus KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 3 alusel oli olemas. Kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada ja pöörata karistus täitmisele. Reaalselt ei ole hooldaja saanud käitumiskontrolli teostada ja D.Kamarbik ei ole üldkasulikku tööd teostama asunud, sest ta ei ole kriminaalhooldaja juurde ilmunud. Seda saab lugeda pahatahtlikuks kõrvalehoidumiseks karistuse kandmisest. Seega tuleb vangistus täitmisele pöörata KarS §69 lg 6 alusel ja kandmata vangistus on 1 kuu 27 päeva, mille algust lugeda kinnipidamisest 16.03.
8. 2 Ärakiri 1-08-752 Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid. Kohus kohtuotsusega kohustaski M.V kontrollnõudeid järgima. M.V on rikkunud alljärgnevaid kontrollnõudeid – ei ela kohtu määratud alalises elukohas, ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Kuna M.V ei ole kriminaalhooldaja juurde ilmunudki, vaatamata korduvatele lubadustele, ei ole reaalselt olnud võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada. Kohus leiab, et tegemist on ükskõikse ja hoolimatu suhtumisega kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisse. Kuna M.V ei ole kriminaalhooldaja juurde ilmunud, pole olnud võimalik teda rakendada ka üldkasuliku töö tegemisele. M.V ütles, et oli ikka mõte üldkasulik töö ära teha, kuid tema käitumine näitab teistsugust tahtlust – ta on üldkasuliku töö teostamisest kõrvale hoidunud. . KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja M.V ´ule kohtuotsusega mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele ja M.V tuleb saata talle mõistetud ärakandmata 1 kuu 27 päevast vangistust kandma KarS § 69 lg 6 alusel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda M.V vahistamine 16.03.
9. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3