MS § 238 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistati teda 1-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 kuu võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga arvestusega, et 1 päev on 2 tundi, s.t 60X2, kokku 120 tundi ÜKT-d.
lg 3 alusel ÜKT tööde tegemise ajaks määrati 1 aasta.
lg 4 ja § 75 lg 1 ja 2 alusel ÜKT tegemise alal peab M.A järgima kontrollnõudeid ja täitma kohustusi. Kriminaalhooldusametnik esitas 22.02.2008.a kohtule erakorralise ettekande, milles ta palub M.A suhtes karistus täitmisele pöörata, kuna M.A ei täitnud mõjuva põhjuseta 01.11.2007.a ja 13.12.2007.a ning 19.02.2008.a registreerimiskohustust, samuti on tegemata temale kohtu poolt määratud 120 tunnist üldkasulikust tööst 39 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune kohtuistungil tunnistas rikkumisi seoses tiheda töögraafikuga. Ta ei saa töötada ametlikult, kuna pass on kadunud. Prokurör palub mitte pöörata karistus täitmisele ja jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata, kuna süüdimõistetul on tegemata vaid 39 tundi ja ta lubas need ära teha. Palub pikendada ÜKT tegemise tähtaega 1 kuu võrra. Kaitsja on nõus prokuröri arvamusega ja palub mitte pöörata karistus täitmisele ning pikendada ÜKT tegemise tähtaega 2 kuu võrra. Karistusseadustiku § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhoolduse materjalidega leiab, et Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna üldkasuliku töö talituse kriminaalhooldusametniku taotlus M.A-le Harju Maakohtu 21.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata ning pikendada M.A üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 kuu võrra, s.o 14. aprillini 2008.a. Tähtaja pikendamine peaks hooldusalust korrale kutsuma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.