lg.2 p.1,3 ; § 199 lg.2 p.4 ja § 200 lg.2 p.7 järgi ning Roman Fedortšenko süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
lg.2 p.1,3 järgi ja karistati 35 päevase vangistusega,
lg.2 p.4 järgi ja karistati 30 päevase vangistusega.
MS § 238 lg.2 kohaselt mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 30 päeva vangistust, mis
otsusega mõistetud raskema karistusega- 45 päevase vangistusega. Veel tunnistati O.H süüdi
MS § 238 lg.2 kohaselt 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mida
aprilli 2007.a. otsuse järgi kandmata karistuse osa võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 a. 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
1 järgi loeti alates 25. augustist 2007.a. eelvangistuses viibitud aeg lõpliku karistuse aja hulka. Sama kohtuotsusega tunnistati Roman Fedotšenko süüdi
MS § 238 lg.2 kohaselt karistati 4 aasta pikkuse vangistusega.
augustist 2007.a. vahi all viibitud aeg mõistetud lõpliku karistuse aja hulka. Süüdistatavalt O.H-lt mõisteti välja kannatanu A.K tsiviilhagi katteks 22000 kr. ja U.R tsiviilhagi jäeti rahuldamata. O.H tunnistati süüdi:
lg.2 p.1, 3 järgi selle, et tema, 15.veebruaril 2003.a., X maja hoovis, grupis teise isikuga, ajutisel kasutas omavoliliselt kannatanu A.K sõiduautot Ford Taurus, sõites sellega 50 m., misjärel jättis kännu otsas peatunud auto maha;
veebruaril 2003.a., võõra vara omastamise eesmärgil, sõiduautost Ford Taurus ära kannatanule A.K-le kuuluva binokli, väärtusega 1000 kr. ja fotoaparaadi Olympus, väärtusega 6000 kr.. O.H ja R. Fedortšenko tunnistati süüdi
augustil 2007.a., Tallinnas, Ed. Vilde tee 101 asuva Szolnoki turu juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vägivalda kasutades, võtsid ära kannatanu U.R asjad. Süüdistatav R. Fedortšenko lõi kannatanu U.R rusikalöögiga pikal, misjärel süüdistatavad võtsid maaslamavalt kannatanult ära vöökoti, rahakoti koos selles olnud rahaga, mobiiltelefoni, kullast abilelusõrmuse, käekella, prillid, 17 võtit, mootorsõiduki juhiload, mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja kindlustuspoliisi, ID kaardi, põhjustades röövimisega kannatanule terviskahjustuse - haava suupiirkonnas - ja varalise kahju, kokku 5400 kr. suuruses summas. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava O.H apellatsiooni väidete kohaselt on maakohus kannatanu A.K tsiviilhagi katteks temalt ebaõigesti välja mõistnud 22 000 kr.. Maakohtu otsuse põhiosas on selgitatud, et süüdistatavalt O.H-lt tuleb kannatanu A.K kasuks välja mõista vaid 16 000 kr., kuna kannatanu kahju 6000 kr. suuruse summa osas tuleb jätta läbivaatamata. Apellandi väitel ei olnud ta süüdistatavaga R. Fedortšenkoga kokku leppinud kannatanu U.R suhtes vägivalla kasutamises. Süüdistatava R. Fedorentšenko poolt vägivalla kasutamine oli ootamatu, ettenägematu ja tema tahtlusest hõlmamata. Alles siis kui ta nägi kannatanut maas lamamas, otsustas ta viimaselt asjad ära võtta. Maakohtu otsuses sisalduv järeldus - grupis röövimise toimepanemise kohta - on oletuslik. Tema kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud ja seetõttu ei saa toimepandud kuritegu olla kvalifitseeritud röövimisena, vaid vargusena
Maakohus on põhjendamatult jätnud karistust kergendava asjaoluna arvestamata kannatanule U.R-le põhjustatud kahju vabatahtliku heastamise 500 kr. ulatuses. Apellant taotleb apellatsioonis esitatud nõudmiste rahuldamist, kohtupoolt kaitsja määramist ja enda ringkonnakohtusse kutsutmist. Süüdistatava R. Fedortšenko apellatsioonis väidetakse, et tema poolt toimepandud tegu tuleb kvalifitseerida
Röövimise süüdistuse rajas prokurör süüdistatava O.H kohtueelsel menetlusel antud ütlustele. Politseitöötaja mõjutusel andis süüdistatav O.H süüdistatavat R. Fedortšenkot rõõnavaid ütlusi. Kohtuistungil süüdistatav O.H selgitas, et tema ise võttis kannatanult kõik asjad ära. Samuti tunnistas apellant kohtus, et tema lõi kannatanut U.R näkku, kuna kannatanu teda solvas. Prokurör püüdis kohtule tunnistajate ütlustel põhinevalt tõestada, kes millised asjad kannatanult ära võttis, kuid midagi mõistlikku ei selgunud. Ükski tunnistaja ei saanud näha kas süüdistatavatel olid käes neile endile kuuluvad asjad või kannatanu omad. Tunnistaja P.L nägi kannatanult telefoni äravõtmist, kuid pole selge, kuidas ta sai aru, et see telefon oli kannatanu oma. Apellant võttis maast üles enda mobiiltelefoni ja pani oma taskusse. Telefon kukkus apellandil taskust välja siis kui ta kannatanut näkku lõi. Tunnistaja H.L ei näinud samuti, kes millised asjad ära võttis. Ütlusi andnud tunnistajatest pole keegi näinud, et apellant kannatanult asju ära võttis. Prokuröril puuduvad tõendid sellise süüdistuse esitamiseks, et apellant kannatanult asjad ära võttis. Süüdistuse tõendamiseks pidanuks prokurör läbi viima süüdistatavate tunnistajatele äratundmiseks esitamise ja ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks kahtlustatavaid vastastama. Samuti pole kannatanult küsitud, kus konkreetselt asus iga temalt ära võetud ese ja millal avastas ta asjade puudumise. Seetõttu taotletakse süüdistatava R. Fedortšenko poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist vägivallateona ja karistuse vähendamist. Apellant kahetseb vägivallateo toimepanemist. Advokaat K. Suvalov taotleb apellatsioonis süüdistatava R. Fedortšenko õigeksmõistmist
lg.2 p.7 järgses süüdistuses või temale selle kuriteo eest mõistetud karistuse vähendamist. Apellandi väitel pole tõendatud süüdistatava R. Fedortšenko poolt kannatanu asjade äravõtmine. Kannatanu U.R ütluste järgi asus kaelapaelaga mobiiltelefon tema vöökotis. Seetõttu pole tunnistaja P. Liiva ütlus selles, et süüdistatav R. Fedortšenko midagi kannatanult kaelast ära võttis, usaldusväärne. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav O.H, et tema võttis kannatanult kõik asjad ära. Kummutatud pole süüdistatava R. Fedortšenko ütlus selles, et kannatanut lüües kukkus ta taskust mobiiltelefon välja ja tunnistajad võisid näha selle maast ülesvõtmist. Pole tõendeid süüdistatavate eelnevast kokkuleppest kannatanu röövimiseks. Puudub süüdistatavate tegevuse kooskõlastatus. Ajal, mil süüdistatav R. Fedortšenko kannatanut lõi, seisis süüdistatav O.H eemal ja rääkis mobiiltelefoniga. Süüdistataval O.H tekkis mõte kannatanult U.R-lt õlleraha küsida. Kannatanu solvas R. Fedortšenkot ja seepeale viimane lõi kannatanut. Kohus pole tõendanud süüdistatavate kooskõlastatud tegevust ja funktsionaalset teovalitsemist. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et süüdistatava R. Fedortšuki süü röövimises on tõendatud, tuleks vähendada temale mõistetud karistust ja piirduda vahi all viibitud ajaga. Süüdistataval on olemas kindel töö- ja elukoht, ta on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus on need asjaolus jätnud karistust kergendavad asjaolud alusetult arvestamata. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad O.H, R. Fedortšenko ja kaitsja K. Suvalov toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses. Prokurör toetas süüdistatava O.H apellatsiooni osas, milles taotleti A.K tsiviilhagi katteks 16 000 kr. väljamõistmist ja tsiviilhagi 6000 kr. osas läbivaatamata jätmist. Muus osas prokurör taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist ja süüdistatava O.H apellatsiooni osalist rahuldamist ning süüdistatava R. Vedortšenko ja kaitsja K. Suvalova apellatsioonide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega peab vajalikuks märkida, et apellatsioonides korratakse sisult samu kaitseversioonide väiteid, millega süüdistatavad esimese astme kohtus tõrjusid süüdistust kannatanult U.R-lt asjade röövimises ning mis olid kummutatud maakohtu otsuse põhiosas esitatud ja kogumis hinnatud tõenditel tuginevate kohtu järeldustega. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatavate O.H, R. Fedortšenko ja advokaat K. Suvalova apellatsioonide väitega, nagu tuleks süüdistatavate poolt kannatanu U.R suhtes toimepandud kuritegu kvalifitseerida varguse ja vägivallateona, mitte aga grupis röövimise toimepanemisena. Röövimisena kvalifitseeritakse süütegu, mis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Rakendatud vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega ning olema asja kättesaamiseks vajalik vahend. Kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus pole kohtualused vaidlustanud seda, et süüdistatav R. Fedortšenko paiskas kannatanu U.R rusikalöögiga pikal, ning et süüdistatav O.H võttis vastupanuvõimetuna maas lamavalt kannatanult ära tema raha ja asjad. Süüdistatava R. Fedortšenko poolt kannatanult U. R-lt asjade äravõtmise on esimese astme kohus lugenud tõendatuks tunnistajate P.L, A.L, M.L ütlustega. Tunnistajad P.L ja A.L nägid kuidas mõlemad mehed ( süüdistatavad ) maas lamavalt kannatanult asju ära võtsid ning tunnistaja M.L nägi kannatanule kuulunud halli värvi vöökotti süüdistatava R. Fedortšenko käes. Süüdistatavate käitumisaktide sellise ajalise järjestuse juures pole ringkonnakohtul kahtlust, et süüdistatava R. Fedortšenko poolt kasutatud vägivald oli vajalik vahend kannatanu raha ja asjade hõivamiseks. Süüdistatavate R. Fedortšenko ja O.H osateod olid kausaalses seoses kannatanu U.R asjade äravõtmisega ning koos täitsid röövimisena kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kuriteo kaastäideviimise puhul pole nõutav, et iga kaastäideviija enda isikus peaks täitma kõik süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Süüdistatava R. Fedortšenko apellatsiooni väite, et tal polnud süüdistatavaga O.H-ga eelnevat kokkulepet kannatanu U.R röövimiseks, ei sea kahtluse alla röövimise toimepanemist grupis.
kahe ) isiku ühine kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Teo kooskõlastatus ei avaldu mitte ainuüksi eelnevas suulises kokkuleppes, vaid ka kaastäideviijate tegude ajalises ja eesmärgipärases seotuses ning rollide jaotuses vägivallaga kannatanu vastupanu mahasurumisel ja võõra vara hõivamisel. Röövimisena kvalifitseeritud kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, s.t kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastav asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et nad said aru, et kannatanu oli rusikalöögi järel vastupanuvõimetu ning seetõttu on temalt võimalik raha ning asjad ära võtta, mida süüdistatavad ka tegid. Süüdistatavate R. Fedortšenko ja O.H teod asetuvad lühikesse ajaintervalli ning kulgesid vastavalt rollijaotusele, et vägivalla abil ja omastamise eesmärgi ära võtta kannatanu raha, asjad. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-16-04 on selgitatud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusvääruse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tule arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Apellantide väitel pöörduti kannatanu U.R poole õlleraha saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab see asjaolu, et süüdistatavad lähenesid joobes kannatanule eelkõige varalise kasu saamise eesmärgil. Isegi kui kannatanu U.R keeldus talle tundmatutele süüdistatavatele õlle ostmiseks raha andmast, ei õigusta see vägivalla abil temalt raha ja asjade äravõtmist. Seetõttu hindab ringkonnakohus süüdistatava R. Fedortšenko ütlust kannatanu poolsest solvangust paljasõnalise ettekäändena, millega süüdistatav õigustab kannatanu U.R löömist ja varjab võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärki. Neil asjaoludel ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega, mis seonduvad süüdistatavate O.H ja R. Fedortšenko poolt kannatanu U. Renniti raha ja asjade röövimise süüdistuse tõendatuse ning sellele kuriteole antud õigusliku hinnanguga
Toimepandud kuritegude eest süüdistatavatele karistuste mõistmisel on maakohus juhindunud
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alusest. Arvesse on võetud süüdistatava O.H ja R. Fedortšenko süü suurust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava O.H karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatava R. Fedortšenko karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kannatanule U.R-le kuriteoga tekitatud kahju heastamist. Maakohus on põhjendanud, miks hinnatakse süüdistatava R. Fedortšenko kahetsust näiliseks ning jäätakse see karistuse mõistmisel tähelepanuta. Toimepandud kuritegude eest on süüdistatavatele O.H-le ja R. Fedortšenkole karistused mõistetud seaduses sätestatud sanktsioonide piires ja süüdistatava O.H liitkaristus on moodustatud õigesti. Ringkonnakohtu seisukohalt väärib aga tähelepanu süüdistatava O.H apellatsioon osas, milles vaidlustatakse temalt tsiviilhagi katteks 22 000 kr. väljamõistmist kannatanu A. Krimanovi kasuks. Harju Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.