2 p. 4, 7, 8 järgi. A.F ik. xxx, süüdistusasja
2 p. 4, 7, 8 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas K.F on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna tungis 13.11.2005 a. kella 14.30 – 19.30 ajavahemikul aknaraami lõhkumise teel sisse korterisse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omasta-mise eesmärgil A. T-le kuuluva kodukino Bose ilma kõlariteta hinnaga 10000 krooni, Euro münte summas 500 krooni ja televiisori Panasonic kaugjuhtimispuldi hinnaga 1500 krooni ning lahkus koos asjadega akna kaudu ja müüs seejärel antud esemed maha; samuti tema tungis 02.05.2006 a. kella 02.15 kuni 20.00 ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omasta-mise eesmärgil E. E-le kuuluvad esemed kokku summas 35385 krooni; samuti tema koos A.F-iga tungis 25.07.2006 a. kella 08.45 kuni 15.15 ukselukkude lõhkumise teel sisse korterisse ning võttis võõra val-lasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. S-le kuuluvad esemed kokku summas 14752.50 krooni Seega K.F isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o.
2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.F on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos K.F-iga tungis 25.07.2006 a. kella 08.45 kuni 15.15 ukselukkude lõhkumise teel sisse korterisse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R.S-le kuuluvad esemed kokku summas 14752.50 krooni. Seega A.F isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o.
2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K.F tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Süüdistatav A.F end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale K.F-ile esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. A.F-i suhtes esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, kuid A.F taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis ja see on tema õigus. Süüdistatav K.F ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisab, et ta pani kuriteo toime üksinda, kuna A.F-iga eelnevalt lihtsalt jalutas ja ütles Tarassovile, et asjad on sõbra omad. Ei vaidlusta tsiviilhagi nõudeid. Süüdistatav A.F ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisab, et üks politseinik jälgis neid, kuid teine hoopis sõitis autoga siia, sinna. Kohtueelsel uurimisel K.F andis ütlusi, et ta jalutas koos A.F-iga ja ütles A.F-ile, et siseneb majja sõbra juurde. A.F jäi teda I korrusel ootama ja ta murdis sisse ühte korterisse. Pärast vargust ta läks alla ja ütles A.F-ile, et sõber andis asjad võla katteks. Väljuti majast ja mõne hetke pärast politsei pidas neid kinni. Kohtueelsel uurimisel A.F andis ütlusi, et ta läks mööda Paldiski mnt-d ja juhuslikult kohtas K.F ja tegi viimasele ettepaneku õlut juua. Ta nägi K.F-i käes kotti, milles märkas õllepudelit. Ta võttis selle koti ja läksid edasi. Umbes 100 m eemal nad peeti kinni politseinike poolt. Ta ise mingis maja trepikojas K.F-iga ei käinud. Kohtueelsel uurimisel politseiinspektor M. andis ütlusi, et ta täitis koos politseiinspektor G-ga töökohustusi ja sõitsid. Maja nr. 65 juures ta nägi tuttavaid korterivargaid K.F ja A.F, kes väljusid maja esimesest trepikojast. Käes neil midagi ei olnud ja neid kinni pidama ei hakanud. Mõne aja pärast nad sisenesid uuesti trepikotta ja nad peatasid auto, et nende tegevust jälgida. Umbes 10 minuti pärast väljusid K.F ja A.F trepikojast ning K.F-i seljas oli seljakott ja A.F-i käes oli kott. Nad suundusid kesklinna poole. Ta kontrollis trepikoda ja nägi, et krt. 10 uks oli avatud, kuid korterisse ei sisenenud. Maja nr. 61 juures peeti K.F ja A.F kinni, muude asjade juurest leiti neilt ka krt.10 kviitung. Kinnipeetud isikud anti Lõuna politseiosakonna töötajatele üle. Tunnistaja G. andis tunnistaja M-ga samasisulisi ütlusi. Kohus leiab, et K.F-i ja A.F-i poolt grupis toimepandud kuritegu korterist nr. 10 Paldiski mnt. 65 on leidnud tõendamist eelkõige politseitöötajate poolt antud ütlus- tega, sest need haakuvad kriminaalasjas leiduvate muude tõenditega, eelkõige kannatanu allkirjaga, et ta on kätte saanud korterist varastatud asjad. N3ende asjadega ka K.F ja A.F peeti kinni politseinike poolt. Kriitiliselt tuleb suhtuda nii K.F-i kui ka A.F-i poolt antud ütlustesse, sest K.F andis ütlusi, et ta jalutas koos A.F-iga ja sisenes koos A.F-iga trepikotta, kuid A.F andis ütlusi, et juhuslikult kohtus K.F-iga, kuid mingis maja trepikojas ta ei käinud. Nende poolt antud ütlused on paljasõnalised. Tunnistajad M. ja G., enne ütluste andmist hoiatati valeütluste andmise eest ja neil ei olnud mingit alust K.F-i ja A.F-i suhtes anda valeütlusi.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavate süü on peale nende enda ütluste veel leidnud tõendamist kannatanute avalduste, sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli, puhtsüdamliku ülestunnistuse avalduse, ütluste olustiku seostamise protokolli, asitõendite vaatlusprotokolli, kannatanu allkirjaga varastatu tagastamise kohta, jälitusprotokolliga / t.I t.l. 2, 12 – 18, 30 – 36; t. II t.l. 28 – 34, 49 – 69, 77, 84, 87, 109 – 115, 133, 144 - 151/. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatavate poolt lühimenetlusega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatavate kriminaalkorras karistatust, töökohtade ja iseseisva sissetuleku puudumist, narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, puhtsüdamlikku kahetsust, A.F-i poolt uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, kohus leiab, et neid tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas 1 Süüdi tunnistada K.F
2 p. 4, 8 järgi ( kuriteo episood enne 23.11.2005 a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsust ) ja mõista vangistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust
1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 23.11.2005 a. kohtuotsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K.F
2 p. 4, 7, 8 järgi ( kuriteo episoodid 02.05.2006 a. ja 25.07.2006 a. ) ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust. 2 Süüdi tunnistada A.F
2 p. 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust
2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.05.2006 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 10 ( kümme ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse – vangistus – algust K.F ja A.F arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 25. juulist 2006 a. 3 Välja mõista K.F-ilt sundraha 4500 krooni riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista K.F-ilt kaitsjatasu 2323.15 krooni ja A.F-ilt 1685.95 krooni 5 Välja mõista K.F-ilt ja A.F-ilt solidaarselt kohtukuludena ekspertiisitasu summas 5320 krooni ja K.F-ilt 1460 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 6 Välja mõista K.F-ilt tsiviilhagi A. T kasuks summas 17000 krooni ja tsi-viilhagi E. E kasuks summas 35385 krooni Kannatanutel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 7 Asitõendid jätta omanikele ja kriminaalasja juures olevad asitõendid kohtuotsuse jõustumisel tühistada 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonna- kohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.