, 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav M.T Ik: XXX Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. M.T süüdi tunnistada
ja 329 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta M.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud M.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.T temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas, 1 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada M.T-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.04.2007. 6. M.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 7.
lg 1 p 1 alusel kohaldada M.T suhtes lisakaristust, võttes M.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 8 (kaheksa) kuuks. 8.
lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ning lisakaristuse tähtaeg hakkab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kohtu määratud lisakaristuse tähtaja möödumisel.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 13 750 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 05.11.2005 kella 10.40 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Rohuneeme mnt-l mootorsõidukit Mitsubishi Space Gear reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega pani M.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
2 Samuti tema, olles 16.09.2005 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt
alusel rahalise karistusega 13 750 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, uuesti kehtiva karistuse ajal, 05.11.2005 kella 10.40 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Rohuneeme mnt-l mootorsõidukit Mitsubishi Space Gear reg nr XXX XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega pani M.T toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Kohtuistungil süüdistatav M.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav seletas, et
ettenähtud kuriteo toimepanemises tunnistab oma süüd, kuid
Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Tallinna Linnakohtu 16.09.2005 otsusest, millest nähtuvalt karistati M.T
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 275 miinimumpäevamäära ulatuses, so 13 750 krooni, milline karistus kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul. Sama otsusega kohaldati
lg 1 alusel lisakaristust ning M.T-lt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. (t/l 5-6) • 05.11.2005 koostatud väärteoprotokollist nr AB 785781 nähtuvalt peeti samal päeval kella 10.40 ajal Viimsi-Rohuneeme mnt kinni sõiduk Mitsubishi Space Gear registreerimismärgiga XXX XXX, millist sõidukit juhtis M.T, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. (t/l 7) • 05.11.2005 kell 10.45 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et M.T tuvastati alkoholijoove, millise tuvastamise tulemusega M.T nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 8) • 02.02.2006 koostatud tunnistaja K. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 05.11.2005 patrullis koos konstaabel M. K-ga ja kella 10.40 ajal peatasid Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Rohuneeme mnt ja Rannavälja tee ristmiku juures Rannavälja tee suunas liikuva sõiduki Mitsubishi Space registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis meesterahvas. Sõiduki juhtimise maneer oli väga kahtlane, sõiduk sõitis patrullauto eest ning kaldus mitu korda vastassuunavööndisse. Juht ei saanud esitada juhiluba ja esitas isikutunnistuse. Andmete kontrollimisel ilmnes, et juhiks on M.T, kellelt on kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud. Kuna juhil esinesid joobe tunnused, (silmad märjad ja läikivad), siis alkomeetriga tuvastati alkoholijoove. M.T oli tulemusega nõus ega taotlenud ekspertiisi. Autos viibis ka naine ja M.T seletas, et viis naist poodi. (t/l 9-10) • Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ilmneb, et pärast mahaarvamiste tegemist oli keskmiseks päevasissetulekuks M.T „0“ krooni. (t/l 14) • 31.01.2006 koostatud kahtlustatava M.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd osaliselt, tunnistades seda, et 05.11.2005 juhtis mootorsõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Kuid mootorsõidukit alkoholijoobes ei juhtinud. Oli eelmisel päeval ära joonud 4-5 õlut, kuid enne sõitma asumist oli möödunud sellest 12 tundi. Alkoholilõhn võis tulla sellest, et oli enne sõitma asumist määrinud igemeid Tinctura Propolise ravimiga, mis sisaldab piiritust. Hiljem sai hambaarsti käest teada, et see sisaldab piiritust ja alkoholilõhn võis suust seetõttu tulla. Seetõttu ei usu, et oli alkoholijoove. Tuvastati küll alkoholijoove ja ei nõudnud ekspertiisi. (t/l 15-18) 3 • • • 06.06.2006 koostatud kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas M.T, et ravimi kasutamise ja alkomeetrisse puhumise vahe oli kõige enam 5 minutit. Enne kodust väljumist ja autosse istumist oli ravimit suhu võtnud ja suud loputanud. Ravimi juures infolehte ei olnud, ei ole seda lugenud ja ei teadnud, et see sisaldab alkoholi. Ei nõudnud ekspertiisi seetõttu, et ei teadnud seda, et ravim sisaldab alkoholi. Tegemist on vabamüügis oleva ravimiga. (t/l 23-24) Wismari Haigla AS teatisest nähtuvalt on Tinctura Propolis apteekides käsimüügis olev taruvaigu piirituslahus. 25 ml pudelike on hinnaga ca 20 krooni. Tegemist on loodustootega, mida kasutatakse peamiselt pindmiste nahavihastuste ja suu limaskesta põletike ravimisel. Etüülalkoholi sisaldus on märgitud tarvitamisõpetuses. Suu loputamisel lahjendatud taruvaigu tinktuuriga, nagu ka iga muu alkoholilahusega, jäävad suuõõnde lühikeseks ajaks alkoholiaurud ning alkomeetri kohesel kasutamisel võib see anda positiivse näidu. Näiteks lahjendasid 25 ml tinktuuri poole kruusi vee peale ning katseisik loputas lahusega suud. 1 minut hiljem oli alkomeetri näit 0,45 ‰, 3 minutit hiljem 0,24‰ ja 5 minutit hiljem 0,08‰. (t/l 26) Taruvaigu Tinktuuri infolehe eestikeelsest tõlkest nähtuvalt sisaldab tinktuur 10% taruvaigu lahust ja etüülpiiritust. (t/l 27) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel M.T kahtlustatavana antud süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja kohtuotsust, samuti tunnistaja ülekuulamise protokolli, Wismari Haigla teatist ja ravimi infolehte, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem, so 16.09.2005 kohtuotsusega karistatud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ja tema suhtes kohaldati lisakaristust ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtueelsel menetlusel vormistatud menetlusdokumentidest nähtuvalt nõustus M.T joobe tuvastamisega ega nõudnud täiendavaid joobe tuvastamise meetmeid. Hiljem asus ta seisukohale, et oli tarvitanud ravimit ning alles pärast sai teada, et ravim sisaldas alkoholi, mis võis tingida alkomeetri positiivse näidu. Samas nähtub süüdistatava seletustest, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud õlut 4-5 pudelit ning mootorsõiduki juhtimisele asumise ajaks oli sellest möödunud 12 tundi ning ta ei oleks saanud joobes olla. Kohus asub seisukohale, et sellise ajavahemiku möödumine ei taga alkoholi lahtumist organismist, kuivõrd pool liitrit heledat õlut lahtub keskmise kehakaaluga mehel organismist 3 tunni möödudes. Kui arvestada, et süüdistatav tarvitas ära 4-5 pooleliitrist heledat õlut, võinuks ta mootorsõidukit juhtima asuda 12-15 tunni möödudes viimase õlu tarvitamisest juhul, kui iga eelneva õlle tarvitamisest möödus kolm tundi. Seega pidanuks viienda õlu joomise lõpetama hommikul kell 7.40 ja esimese õlle jooma eelmisel õhtul kell 19.40. Kui aga kogus muutub nii suureks, siis ei jõuaks organism, arvestades ka süüdistatava vanust, sellist kogust täiel määral läbi töötada. Wismari Haigla teatisest nähtuvalt oli süüdistatava nimetatud ravimi toimet katsetatud katseisiku peal ning viie minuti möödudes tuvastati katseisikul joove alkomeetriga ning tulemuseks oli 0,08‰, mis võrdub 0,04 milligrammiga liitri kohta väljahingatavas õhus. Nii väikest alkoholikogust väljahingatavas õhus aga indikaatorvahend ei ole võimeline tuvastama. Süüdistatava joobe tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahend on kalibreeritud alkoholi tuvastamisele alates 0,25 milligrammist liitri kohta väljahingatavas õhus ning sel juhul süttiks 4 punane tuli, milline alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt ka süttis. Sellest tulenevalt olnuks arvestuslikult joove promillides 0,5‰. Taolise tulemuse saamiseks pidanuks süüdistatav poolt klaasitäit tinktuuri kogu aeg suus hoidma kuni indikaatorvahendisse puhumiseni. Süüdistatava sõnade kohaselt kasutas ta aga tinktuuri kuni viis minutit enne alkoholijoobe tuvastamist. Seega ei saa süüdistatava väiteid eelmisel õhtul ära joodud alkoholi koguse kohta lugeda usaldusväärseks ning kohus asub seisukohale, et süüdistatav oli alkoholi tarvitanud oluliselt rohkem ja tuvastatud joove ei tulenenud tinktuuriga suu loputamisest. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistataval oli tuvastatud alkoholijoove ning ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavat süüdistatakse ka
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti süüdistatavalt 16.09.2005 kohtuotsusega määratud lisakaristusega ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks ning juba kahe kuu möödumisel lisakaristuse kohaldamisest peeti ta kinni mootorsõiduki juhtimiselt ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo ja liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, kusjuures väärteo toimepanemine tingis kuriteo toimepanemise, kuivõrd eelnev väärteo toimepanemine oli kuriteo koosseisuliseks asjaoluks. Viimase kuriteo toimepanemine aga täitis uue kuriteo koosseisu seetõttu, et eelmine karistus ei olnud uue samalaadse, so
Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistataval on kriminaaltoimiku andmetel suured rahalised kohustused väärtegude ja kuriteo toimepanemise eest määratud karistuste näol ning süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek. Süüdimõistva otsusega mõistetakse süüdistatavalt välja ka menetluskulu, mis ei ole kuigi väike. Kriminaaltoimiku andmetel on aga süüdistatava päevasissetulekuks 2004 aastal olnud 0 krooni. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Lähtudes asjaolust, et varasemad rahalised karistused liiklusnõuete rikkumise eest ei ole süüdistatavat sundinud uute süütegude toimepanemisest hoiduma, siis on rahaline mõjutamine end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades inkrimineeritava teo iseloomu, samuti varasemate toime pandud tegude iseloomu võib teha järelduse, et süüdistatav on ilmutanud alkoholilembust, mis takistab süüdistatavat käitumast õiguskuulekalt. Kuivõrd süüdistatavat on karistatud suhteliselt harva ja kriminaaltoimikust ei saa teha järeldusi selle kohta, et süüdistatav oleks süstemaatiline õiguskorra rikkuja, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades toimepandu iseloomu ja süüdistatava iga, asub kohus seisukohale, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist järelevalve tingimustes, võimaldamaks süüdistataval tähelepanu pöörata ka alkoholi tarvitamisest tingitud õiguserikkumistele ja võimalusele neid edaspidi ära hoida. Karistuse määramisel lähtub kohus
lg 1 sätetest, kuivõrd ühe süüteoga pani süüdistatav toime kaks eri süüteokoosseisule vastavat tegu. Sel juhul aga mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat ja
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta, 5 siis tuleb karistuse mõistmisel lähtuda
Kuigi süüdistataval võib igapäeva toimetustes vaja minna juhtimisõigust, asub kohus seisukohale, et senine süüdistatava käitumine liikluses on tõestanud seda, et süüdistatav on liikluses ohtlik ning määratud karistused nagu ka varasem juhtimisõiguse lühiajaline äravõtmine ei sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse pikemaks ajaks. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.