2 p. 1; § 424 järgi. Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja №na-Salome Barbo R.T isikukood või sünniaeg: XXX elukohast lahkumise keeld Talvi Vaske RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.T
Süüdi tunnistada R.T
2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R.T
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg.2 ja 64 lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista R.T ´le 8 (kaheksa) kuud vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui R.T ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.T Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tartu mnt. 85, Tallinn) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
MS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäär, s.o. 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa R.T süüdistatakse selles, et tema 12.08.2003.a. sai V. M-lt vannitoa remondi töötasu ettemaksu 2500 krooni, jättis remondi tegemata ning omastas saadud raha. Samuti tema, augustis - septembris 2003.a, sai V. V-lt 1870 krooni vannitoa remondidetailide ostmiseks ja töö teostamiseks, omastas saadud raha jättes detailid ostmata ja töö teostamata. Samuti tema, oktoobris 2003.a küsis V. M-le kuuluvat valgusraviaparaati “Biotron” väärtusega 4600.- krooni, mida peale kasutamist ei tagastanud. Seega R.T pani toime talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, s.o.
2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 R.T ajavahemikul 30.06.2005.a. kuni 20.07.2005.a. korduvalt, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, esinedes OÜ E esindajana, ostis järelmaksuga AS-ile F-D kuuluvast E A kauplusest kaupa OÜ E nimele ning jättis arved tasumata ettenähtud tähtajaks alljärgnevalt: 30.06.2005.a. ostis arvesaatelehe nr 1015490 järgi kaupa 3347,05 krooni väärtuses; 02.07.2005.a. ostis arvesaatelehe nr 1015946 järgi kaupa 636.65 krooni väärtuses; 05.07.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1016428 järgi kaupa 2418,60 krooni väärtuses; 06.07.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1016847 järgi kaupa 542,75 krooni väärtuses; 14.07.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1018858 järgi kaupa 1477.05 krooni väärtuses; 18.07.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1019278 järgi kaupa 1231,50 krooni väärtuses; 18.07.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1019275 järgi kaupa 162,00 krooni väärtuses; 20.07.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1019869 järgi kaupa 484,05 krooni väärtuses. Samuti tema, ajavahemikul 06.08.2005.a. kuni 26.08.2005.a.,korduvalt, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, esinedes OÜ S esindajana, ostis järelmaksuga AS-ile F–D kuuluvast kauplusest E A kaupa OÜ S nimele ning jättis arved tasumata ettenähtud tähtajaks alljärgnevalt: 06.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1024409 järgi kaupa 366,05 krooni väärtuses; 08.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1024603 järgi kaupa 324,95 krooni väärtuses; 08.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1024634 järgi kaupa 2440,05 krooni väärtuses; 11.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1025464 järgi kaupa 450,80 krooni väärtuses; 12.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1025958 järgi kaupa 1557,60 krooni väärtuses; 12.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1025937 järgi kaupa 940,90 krooni väärtuses; 15.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1026251 järgi kaupa 306,30 krooni väärtuses;16.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1026572 järgi kaupa - 413,00 krooni väärtuses; 16.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1026575 järgi kaupa 3337,75 krooni väärtuses; 17.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1026972 järgi kaupa 151,35 krooni väärtuses; 21.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1027861 järgi kaupa - 237.20 krooni väärtuses; 21.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1027859 järgi kaupa 513.00 krooni väärtuses; 26.08.2005.a. ostis arve-saatelehe nr 1029351 järgi kaupa 6204,75 krooni väärtuses. Kokku tekitas varalist kahju AS- le Famar-Desi 26 242.95 krooni. Seega R.T pani toime kuriteo, mis oli suunatud varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, s.o
R.T, olles 06.12.2004.a. karistatud LS § 74`19 alusel rahatrahviga 9600 krooni sõiduki joobeseisundis juhtimise eest 16.11.2004.a., taas 15.11.2006.a. kell 12.45 juhtis Tallinnas Kärberi t maja 60 juures mootorsõidukit VW Golf reg. numbriga XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega R.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.
R.T süü temale inkrimineeritud kuriteos
ja oktoober 2003.a. episoodides peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. V. M suulise kuriteoteate protokoll, et 2003 aastal andis ta oma raviseadme „ Biobtron “ väärtusega 4 600 krooni R.T-le, kes samal ajal teostas tema korteris vannitoa remonti. Samuti võttis R.T temalt ettemaksu remondi eest 5 500 krooni. Remont jäi lõpetamata, kuna R.T kadus ära ( t. lk 88-89); Kannatanu V. M ütlused, et 2003.a. augustis hakkas R.T tegema tema 3 elukohas vannitoa remonti. 07.08.2003.a. andis R.T-le ehitusmaterjali ostmiseks 3000 krooni, 12.08.2003.a. maksis talle ettemaksu 2500 krooni. Kuu jooksul andis talle veel 500 krooni, 1000 krooni, 2220 krooni, st. R.T esitas talle mingid tšekid, mille alusel andis raha. Neid materjale ta nägi, kuid nägi ka seda, et R.T viis need tema korterist ära. Remonttööde ajal andis ta R.T-le valgusraviaparaadi „Bioptron“ 4600 krooni väärtuses, kuna viimane rääkis, et tema perekonnaliikmed on haigeks jäänud. Aparaadi andis 2003.a. oktoobris, aga novembris ta kadus, remonti lõpuni tegemata ( t. lk. 90-95), kahtlustatava R.T ütlused, et kui ta 2003 . aasta augustis - septembris alustas remondi tegemist Asunduse t. 5, mille korteri numbrit ta ei mäleta, asuva korteri vannitoas. Korteri perenaine tegi talle ettepaneku osta 5 700 krooni eest seade Bioptron. Kuna summa oli maksmiseks liiga suur, siis tegi ta M-le ettepaneku maksta järk-järgult, aga osaliselt ka töö arvelt. Kuna M. oli sellega nõus, siis andis ta seadme koos selle juurde kuuluvate dokumentidega talle. Kodus avastas ta, et seade ei ole uus, kuid ta leppis sellega. Kuna ta ei olnud kuu aega maksnud M-le seadme eest, arvates, et maksab selle eest oma tööga, siis M. tuli tema käest seadet küsima. Seejärel pöördus M. elukohajärgse konstaabli poole, kus ta kirjutas seletuskirja, et maksab raha ära. Sel ajal oli tal raha maksmisega raskusi, kuna ametlikult ta tööl ei käinud. Kuid praegu nõustub raha tagasi maksma. Tema võttis suure summa ettemaksu, kuid täpset summat ta ei mäleta. Summa võis olla 5000 kuni 7000 krooni. Vannitoa remondi lõpuks oli töötasu tehtus mitte vähema kui 3500 krooni eest ( t. lk. 105110); R.T ja V. M vastastamise protokoll, et R.T ei ole V. M-le seadme eest maksnud. R.T nõustub maksma V.M poolt palutud summas 4 600 krooni ( t. lk 117-120) ning toimiku teiste materjalidega. R.T süü temale inkrimineeritud kuriteos
episoodis peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. V. V ütlused, et naabrinaise V. M juures tegi keegi Victori nimeline noormees remonti. Kuna tal oli vaja vannitoas vahetada käterätikute kuivatamise toru, siis oli seda see noormees nõus tegema. Töö tegemiseks ning materjali ostmiseks andis ta R.T-le 1 870 krooni. Kuna Victor midagi ei teinud, küsis raha tagasi. Victor lubas, kuid ei maksnud ( t. lk 99- 104); kahtlustatava R.T ütlused on nõus hüvitama tekitatud kahju ja tunnistab süüd täielikult ( t. lk. 105-110); R.T ja V. V vastastamise protokoll ,et Viktor tegi M. juures vannitoas remonti ning ta otsustas pöörduda tema poole palvega aidata vannituppa käterätikute kuivatamise toru paigaldada. Viktor lubas talle selle muretseda ning andis talle selleks raha 1 300 krooni, mõne aja möödumisel palus ta muretseda Viktoril detaile pesumasina veetorude ühendamiseks. Kuna Viktor ütles et need detailid maksavad 570 krooni, siis andis ta selle raha Viktorile. Seega kogusummas 1 870 krooni, mida ei ole tagastatud käesoleva ajani. R.T on nõus V. V seletustega ning on nõus tasuma summa täies ulatuses ( t. lk 111 – 114); V. V allkiri 24.11.2005.a. selle kohta, et sai R.T lt 1 870 krooni ( tl 115-116) ning toimiku teiste materjalidega. R.T süü temale inkrimineeritud kuriteos
järgi peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. Väärteoprotokoll 16.11.2004.a. R.T sõitis, sõiduautoga Volkswagen Golf reg. XXX XXX liikudes Raadiku 2 suunas, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning olees alkoholijoobes( t. lk 204); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 16.11.2004.a., et R.T tuvastati alkoholijoove ( t. lk 205); Otsus väärteoasjas 06.12.2004.a. mille kohaselt 16.11.2004.a. pani R.T toime väärteo, juhtis Mahtra tänaval, 4 Lasnamäel mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusseaduse § 74-19 alusel määrati R.T `le rahatrahv 160 trahviühiku ulatuses, s.o. 9600 krooni( t. lk. 207); Väärteoprotokoll 15.11.2006.a. ,et 15.11.2006.a. juhtis R.T mootorsõidukit Volkswagen Golf , reg. XXX XXX kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi maksevabal perioodil, olles joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ( t. lk 208); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ,et 15.11.2006.a. sõitis sõiduautoga VW Golf reg. Nr XXXXXX, olles eelmisel õhtul ära joonud umbes 0,4 liitrit viina ( t.lk. 209-210); Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt – joove 1,26 promilli, kerge joove ( t. lk. 211); Tunnistaja V. G ütlused, et sõites 15.11.2006.a. Kärberi tänava suunas kui märkasid kahtlast sõidukit VW Golf reg. Märgiga XXX XXX. Kontrollimisel selgus ,et autot juhtis R.T, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning esines tugev alkoholi lõhn. Sõidukil oli liikluskindlustuse kindlustuspoliisi maksuvaba periood ning isik oli kõrvaldatud juhtimisest ( tl 213); Kahtlustatava R.T ütlused, et olles teadlik, et tarvitas alkoholi 14.11.2006.a. istus ta autorooli 15.11.2006.a., kuna tundis ennast normaalselt. Politseipatrulli kinnipidamisel selgus ,et tal tuvastati alkoholijoove. Kuna selgitas ,et ta on kaine, siis viidi ta Wismari haiglasse meditsiinilisele ekspertiisile, kus arst tuvastas kerget alkoholijoovet 1,26 promilli( t. lk 221-222) ning toimiku teiste materjalidega R.T süü temale inkrimineeritud kuriteos
kuni 20.07.2005.a ja 06.08.2005.a. kuni 26.08.2005.a. episoodides peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule on tõendatud ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. E Aavaldus AS F-D-le tekitatud varalise kahju kohta, et müügitegevuse käigus müüs AS-le F-D kuuluv E A kauplus kaupa ka OÜ-le S kogusummas 15943.30 krooni ja OÜ-le E kogusummas 10299.65 krooni. Mõlemad nimetatud firmad esitasid AS-le F-D avaldused, milles teatasid, et ei ole kõnesolevates arvates märgitud kaupa saanud. OÜ E nimele väljastatud kaupade saamise võttis omaks meie kaupluses OÜ E omanikuna esinenud R.T, IK XXX, kes lubas kaupade maksumuse hüvitada hiljemalt 05.09.2005.a. Kuni käesoleva ajani ei ole ta midagi tasunud. Palub tuvastada isiku, kes on saanud käesolevale arvele lisatud kaubad ning tagada AS-le F –D tekitatud kahju hüvitamine ( t. lk 3); teatis E OÜ-le tekitatud kahju kohta – 10299,65 krooni ulatuses, millel on R.T lubadus hüvitada kahju ( t. lk 6-7); teatis S OÜ-le tekitatud varalise kahju kohta – 15 943,30 krooni ( t. lk 10); Asitõendi - E A poolt esitatud arve-saatelehtede vaatlusprotokoll ( t. lk 27-49); N. P ( OÜ E ja OÜ S omanik) ütlused, et 2005.a. augusti lõpus esitas firma F –D arved, millised olid tasumata. Nii OÜ E kui ka OÜ S ei saanud vastavalt nendele arvetele kaupa, seetõttu taotles ta arvete annulleerimist. Käesoleval ajal firmal F-D tema vastu pretensioone ei ole ( t.lk 50-53, 183-187); kannatanu T. M ( AS F- D esindaja) ütlused, et 26.08.2005.a. sai E OÜ-lt teate, mille kohaselt firma ei ole kaupa kätte saanud. Läbi firma E OÜ leiti isik, kes oli kauba vastu võtnud, selleks osutus R.T. Isik kutsuti vestlusele, kus ta ütles, et tõepoolest tema võttis kaupa. Müüjad, kes olid R.T-le kauba üle andnud, olid veendunud, et antud isik on E OÜ ja S OÜ esindaja kuna ta oli ka varem antud firmade nimelt kaupa võtnud ja arved õigeaegselt tasunud ( t. lk 54-56); kahtlustatava R.T ütlused milles tunnistab oma süüd. Tunneb P-t ammu ja on korduvalt aidanud tal muretseda ehitusmaterjali. Kunagi oli tal volitus firma OÜ S nimelt ehituskaupade krediiti ostmise kohta. Seejärel volitus lõppes, kuid kaupluse töötajatega olid tal endiselt head suhted. Ehitusmaterjalide ostmine firmade kaudu oli odavam. Kohustub võlad tasuma ( t. lk 57- 63, 172-176); tunnistaja A. J ütlused, et tunneb R.T tunneb ta sellest ajast kui ta töötas AS-i F-D-is müüjana. N. P tõi volituse, 5 millel oli kirjas volitatud isikuna R.T, kuid ta ei oska öelda, miks N. P kustutas volituselt R.T nime. Teades seda ,et R.T ei ole enam N. P poolt volitatud isik, pärast seda enam talle arveid välja ei kirjutanud, vaid tegi hinnapakkumisi. Tüdrukud, kes olid kassas, pidevalt nägid R.T, seega võisid nad pidada teda firma esindajaks( t. lk 67-69, 149-153); volitus kaupade ostmiseks – R.T – volitus kehtib kuni 01.04.2004.a. ( t. lk 71); tunnistaja J. P ütlused, et 15.08.2005.a. esitas tema R.T-le arve, mille alusel ta sai kaupa E A kauplusest, kuna Viktor R.T`l oli olemas hinnapakkumine, siis arvas, et isikul on ka õigus kaupa krediidiga maksta. ( t. lk 74-76,154-157); tunnistaja I.N ütlused, et 2005 aasta juulis oli ta tööl ning üks isik tõi kassasse valmis hinnapakkumise ning kassas oli vaja vaid arve välja trükkida. Kuna firma OÜ E on krediidifirma, siis vormistati ka vastavalt antud arve ( t. lk 78-81, 158-161); Tunnistaja I. Z ütlused ,et 30.06.2005 ja 11.08.2005.a. väljastas ta arve ning müüs R.T-le kaupa A E kaupluses. Väljastas R.T-le kauba krediidiga, kuna tema nägu oli talle tuttav. R.T nimetas ennast N-ks, OÜ E. Kontrollis seda ka arvutist, kuid isikuttõendavat dokumendi esitamist ta ei nõudnud( t. lk 82-85, 178-182); tunnistaja I.S ütlused, et arvete numbrite 1015946 02.07.2005.a.; nr 1016428 05.07.2005.a.; 1018858 14.07.2005.a. nr 1024603 08.08.2005.a.; nr. 1024634 08.08.2005.a.; nr. 1025958 12.08.2005.a. kohta selgitab ta ,et tema juurde tuli noor mees ja nimetas firma E OÜ nime, kontrollis arvutist ning veendus ,et see on krediidifirma. Küsides dokumenti, ütles noor mees, et unustas need maha, kuid selgitas ,et teda tuntakse kaupluses hästi alalise klindina. Isik nimetas ennast N. P-ks. Täpsustab, et mõnikord maksis meesterahvas kohe arved ära , mis olid välja kirjutatud eelnimetatud firmale( t. lk 162-166); tunnistaja J. T ütlused, arve nr. 1019278 18.07.2005.a. seletab ta et kliendile oli juba tehtud kauba ostmise pakkumine ning klient pöördus tema poole. Seejärel vormistas ta klindile krediidiarve( t. lk 167-171); tunnistaja O. S ütlused, et tema vormistas arved nr. 1027861 21.08.2005.aastal ja nr 1027859 21.08.2005. aastal. Meesterahvas ,eks käis kauba järel firma S OÜ nimel, teadis ta teda kui N. P . Kuna isik tuli tema juurde koos töötaja J-ga, siis vormistas tema isikule ka arved, dokumente küsimata ( t. lk 189- 193) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav R.T enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav R.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule. Vastavalt toimepandule tuleb R.T karistada. R.T on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, ta töötab. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.T karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.T tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda
Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.