lg.2 p.1 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Kaitsja Eva Tibar SÜÜDISTATAV: G.I– Elukoht –ametlik puudub, sünniaeg XXX ,isikukood XXX, töökoht puudub, algharidus ,varem karistatud 7-l korral :
Harju Maakohtu poolt 11.04.2006.a.
Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumaja poolt 18.01.2007.a.
lg.2 p.4,8-§ 25 lg.2 ; § 266 lg.2 p.1 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat; 7. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 02.04.2007.a.
MS §-dest 180 lg.1 ,238 lg.2 ,§ 311-313, 315 lg.4,5 : Mõista G.I süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista G.I-le 2 (kaks)kuud vangistust.
kohtumaja 18.01.2007.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 8(kaheksa) kuud vangistust.
juunist 2007.a. karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise alguse kuupäev s.o. 06.06.2007.a. Mõista G.I-lt välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud osaliselt 2700.- krooni (kaks tuhat seitsesada) sundraha ja 796.50 (seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja 50 senti ) kaitsjatasu riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „G.I 1-07-9570, kohtukulud” . Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord . Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Süüdistus . G.I olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, 05.06.2007.a. kella 04.13 paiku tungis sisse tabaluku lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt XXX asuvasse T P’le kuuluvasse pooleolevasse eramusse. Samuti oli omavoliliselt sisse tunginud tabaluku lahti murdmise teel hoones asunud katlaruumi. Sisse-tungimise käigus tekitas lukkude lõhkumisega T P’le varalist kahju 100.-krooni. Sellega G.I pani toime
valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi. Kohus kuulanud ära süüdistatava kohtuistungil sisuliselt süüd tunnistava ütluse ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid , asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning G.I käitumine õigesti kvalifitseeritud
valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises ,isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi. G.I keeldus eeluurimisel ütluste andmisest, kuid kohtuistungil tunnistas , et viibis kõnealuses pooleliolevas eramus Tiskre külas 05. juunil 2007.a., kuid eitas ukse tabaluku lõhkumist, väites, et uks ei olnud tema majja minnes lukustatud. Kohus leiab, et
lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis on täidetud, kuna 2 G.I tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse s.o. T P’le kuuluvasse pooleliolevasse eramusse, antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas uks oli lukustatud või lõhkus süüdistatav tabaluku. Samuti on G.I isikuks, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid : - Toimikus /lk 3/ asuv ettekanne, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega /t.l6-21/ , asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /t.l. 22-23/ , kannatanu T P ülekuulamise protokoll /t.l. 4-5/ Nende kirjalike tõenditega on tuvastatud, et XXX T P pooleliolevas eramus viibis 05.06.2007.a. G.I. T P kannatanuna antud ütluste kohaselt tuli tema telefonile öösel häire, et XXX asuvasse pooleolevasse majja on sisse murtud ning kohale jõudes avastas ajutise välisukse tabaluku lahtilõhutuna ja majja sisenedes tuli talle vastu 50-60.aastane meeskodanik, kes osutus G.I-ks . Sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja fototabelitest nähtub, et välisukse tabaluku kramp on kruvidest puruks murtud ja kramp koos tabalukuga uksepiidast väljas. Majas sees on katlamaja uksel olev tabaluku kramp muljumisjälgedega ja ukse kõrval maas on avatud asendis tabalukk. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod küll tõendavad, et välisukse ja katlaruumi ukse tabalukk oli lahti murtud, kuid kas seda tegi G.I või eeluurimisel tuvastamata isik, ei ole toimikus olevate kirjalike materjalidega üheselt tuvastatud. Sellest tulenevalt puudub alus süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi 100.-krooni, kuna puuduvad vastuvaidlematud tõendid, et süüdistatav tabalukud lõhkus. Ise ta seda fakti eitab. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud
, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. G.I pani kuriteo toime katseajal . Eelnevad karistused ei ole taganud isiku seaduskuulekust . G.I puudub vabaduses kindel elukoht, samas on tema tervislik seisund viimasel ajal tunduvalt halvenenud. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatav on varem samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud , leiab kohus, et G.I tuleb karistada lühiajalise vangistusega, millele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 6-kuuline vangistus. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil , kuid võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit , käib kõikide menetluskulude hüvitamine süüdimõistetule üle jõu ja seega jätab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel osa advokaadi õigusabikulusid ja pool sundrahast riigi kanda . Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.