← Eesti

1-07-11400\2

Obsah (4)§ 264l§ 65§ 69§ 264

Kriminaalasi nr 1- 07-11400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 7november 2007, Tartus koht Kriminaalasja number 1- 07-11400 Kohtukoosseis Kaie Uusen Kohtuistu

§ 264lg1p2,3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margus Lellep Süüdistatav P.Z Eluk.

X isikukood: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; juhutööd, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-korral , väärteo korras karistatud 1-l korral, tõkend, elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.Z

§ 264l

g1p2,3 järgi ja mõista karistuseks 2(kaks)kuud vangistust.

§ 65lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust kaks

(2)kuud vangistust 27.11 2006 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ,so kahe
(2)kuu võrra ja liitkaristuseks mõista neli
(4)kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada P.Z-ile mõistetud neljakuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. P.Z-ile on selgitatud , et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd ja õpingutest vabal ajal ,ei tohi selle kestvus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töötegemise eest tasu ei maksta . Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartumaan . talitusele P.Z-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks Välja mõista P.Z-ilt menetluskulu sundraha 5400.00 kr ja kaitsja tasu 991.20 ja 796.50krooni riigituludesse, milline summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber

  1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 1kuu jooksul Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistus P.Z-i süüdistatakse selles, et tema 10.03.2007.a. kella 18:00 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Pihva külas Risul elumajade vahel Tähtvere vallale kuuluval maal, s.o avalikus kohas, pani oma segaverelise koera kaela ümber nööri ning üritas, hoolimata koera tugevast rabelemisest ja häälitsustest, teda kaseoksa külge üles puua. Selline julmal viisil koera hukkamise plaan P.Z aga koheselt ei õnnestunud ja seetõttu lohistas ta koera nööripidi pesukuivatusraamide alla, kus viskas nööri üle puidust raami ja tõmbas oma segaverelise koera kaelapidi raami külge rippu, mille tagajärjel koer hukkus. Koera korjuse võttis P.Z alla 11.03.2007.a. õhtul. Antud tegevusega rikkus P.Z Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Sellise lubamatu teo toimepanemisega looma suhtes avalikus kohas julmal viisil, pani P.Z toime

§ 264lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o looma julma kohtlemise.

Kokkulepe 3 Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 264l

g1p2,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2(kaks)kuud vangistust.

§ 65lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust kaks(2 kuud vangistust 27.11 2006Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ,so kahe

(2)kuu võrra ja liitkaristuseks mõista neli
(4)kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada P.Z-ile mõistetud neljakuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 6) elama kohtu määratud alalises elukohas; 7) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 264lg1p2,3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitatud kahju ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht menetluskulu osas 4 Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel P.Z-ilt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu 991.20 ja 796.50krooni Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni. Kaie Uusen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.