← Eesti

1-08-793\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-793 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
  3. veebruar
  4. a Kriminaalasi N.Z-i süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus, kiirmenetluses Apellatsiooni esitaja N.Z Prokurör Robert Saareke Süüdistatav N.Z (ankeetandmed maakohtu otsuses) Kaitsja Advokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON
  7. Harju Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus N.Z-i (xxx) süüditunnistamises ja karistamises KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 1 järgi tühistada.
  10. Mõista N.Z talle esitatud süüdistuses õigeks.
  11. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Harju Maakohtu
  13. jaanuari
  14. a otsusega tunnistati N.Z süüdi KarS § 25 lg 2 § 199 lg 1 järgi. Süüdimõistva otsuse kohaselt püüdis N.Z
  15. jaanuaril
  16. a varastada erinevaid vallasasju 2428.- krooni väärtuses, kuid peeti seejuures turvatöötajate poolt kinni.
  17. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.Z. Apellant väidab, et tegelikkuses esines kriminaalmenetluses tema nime all Deniss Mihhaljuk. Viimane on tema lapsepõlvetuttav ning on ka varasemalt esinenud tema nimel. Seega ei ole tema kuritegu toime pannud ning tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus tuleb tühistada.
  18. Ringkonnakohtu istungil tunnistas prokurör tuvastamist leidnud asjaolu, et maakohtus esines N.Z-ina tegelikkuses hoopis D. Mihhaljuk. Kohtumenetlusel asus prokurör lõpptulemusena seisukohale, et N.Z tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni, enda õigeksmõistmist taotles ka N.Z. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning N.Z talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.
  19. Kriminaalasjas ei ole käesoleval hetkel vaidlust küsimuses, et maakohtu süüdimõistev otsus on tehtud vale isiku suhtes. Põhja politseiprefektuuris on KarS § 280 järgi alustatud kriminaalmenetlust selles, et Harju Maakohtus kiirmenetluse läbiviimisel esines N.Z-i nime all tegelikkuses hoopis D. Mihhaljuk. Seetõttu tuleb maakohtu süüdimõistev otsus, mis on tehtud N.Z-i suhtes ning seostub vahetult tema isikuandmetega, tühistada kui ebaseaduslik ning N.Z nimetatud süüdistuses õigeks mõista.
  20. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub seejuures vajadus otsida edasisi või alternatiivseid menetluslikke käike, mille tulemuseks oleks kriminaalasja tagastamine prokuratuurile, viitamine teistmismenetlusele vms. Kohus möönab, et iseenesest oleks kohtuotsuse tühistamise aluseks juba KrMS § 339 lg 1 p 2, kuna kriminaalasja on arutatud ilma süüdistatava osavõtuta. See tingiks kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuid ka siis järgneks sisuliselt sarnane olukord, nagu see on käesoleval hetkel apellatsioonimenetluses – kohtu alla on antud vale isik. Kriminaalkolleegium ei pea sellist käitumist õigustatuks ei inimlikust ega ka menetlusökonoomilisest aspektist lähtuvalt. Tuleb möönda, et see teeb vastuoluliseks käesoleva kohtuotsuse p-i 6, kus viidatakse kohtuotsuse tühistamise alusena muuhulgas kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, kuid kriminaalkolleegiumi hinnangul on see käesoleva situatsiooni eripära silmas pidades siiski arusaadav ning lubatav. Käesoleval juhul on kriminaalmenetlus viidud läbi vormiliselt vale isiku suhtes ning kui selline (uus) faktiline asjaolu on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, saab menetlus päädida vaid lõpliku õigeksmõistva otsusega. Ehk teisisõnu – vale süüdimõistva otsuse saab tasakaalustada vaid õigeksmõistev otsus. Seejuures selgitab kriminaalkolleegium, et see ei väära mingilgi määral uue 2 kriminaalmenetluse läbiviimist isiku suhtes, kes tegelikkuses süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pani. Praegune kohtulahend ei oma kuigivõrd õiguslikku tähendust selles mõttes, et kuriteo tegelikkuses toimepannud isik oleks õigeks mõistetud ning tegemist oleks absoluutse menetlustakistusega Põhiseaduse § 23 III mõttes.
  21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1-3, § 339 lg 1 p-st 2 tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  22. jaanuari
  23. a otsuse N.Z-i süüditunnistamises ja karistamises täies ulatuses ning teeb ise uue otsuse. Paavo Randma Julia Katškovskaja Malle Preimer 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.