← Eesti

1-06-8577\2

1-06-8577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 november 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-8577

(06231501335)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi L.Z-i süüdistus KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Diana Helila Süüdistatav L.Z ik: xxx Kaitsja Advokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON
  1. L.Z süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
  2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kuus) kuud.
  3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 31.03.2006 kuni 01.04.2006, 05.04.2006 kuni 07.04.2006 so 5 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, mille ärakandmist arvestada alates L.Z-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 15.05.
  4. L.Z-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  5. L.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2218 (kaks tuhat kakssada kaheksateist) krooni ja 40 1 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  6. L.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
  8. A. R AS esitatud tsiviilhagi 269 krooni ja 50 senti nõudes rahuldada täies ulatuses ning L.Z-ilt välja mõista A. R. AS kasuks 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) krooni ja 50 senti.
  9. S. AS S. esitatud tsiviilhagi 109 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ja L.Z-ilt välja mõista S. AS S. kasuks 109 (ükssada üheksa) krooni.
  10. S. AS S. esitatud tsiviilhagi 645 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning L.Z-ilt välja mõista S. AS S kasuks 645 (kuussada nelikümmend viis) krooni.
  11. Asitõend: CD plaat turvakaamerate salvestusega 15.05.2006 tagastada AS O.-H K turvateenistusele.
  12. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud musta värvi kootud müts pärast L.Z-i poolt S. AS S esitatud tsiviilhagi 109 krooni tasumist välja anda L.Z-ile.
  13. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonda asitõendite hoiuruumi paigutatud 5 paari aluspükse pärast L.Z-i poolt S. AS S. esitatud tsiviilhagi 645 krooni tasumist välja anda L.Z-ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: L.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles 19.10.2005 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4-25 lg 2 järgi 8 kuulise vangistusega, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 04.01.2006 kella 17.25 ajal Tallinnas, asuvast kauplusest S. võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 5 paari meeste aluspükse kogumaksumusega 645 krooni, pannes eelpool nimetatud kauba kaasasolnud seljakotti ning seejärel läbis kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi L.Z-i poolt lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 22.03.2006 kella 13.10 ajal Tallinnas, asuvast kauplusest A. R. AS võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 atlase nimetusega Regio Eesti Teedeatlas maksumusega 280 krooni ja 1 atlase nimetusega Grosser Autoatlas maksumusega 259 krooni, pannes eelpool nimetatud atlased kaasasolnud seljakotti ning seejärel läbis kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.03.2006 kella 20.25 ajal, viibides S. kaupluses, püüdis müügisaalist võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõrast vallasaja, so meeste mütsi hinnaga 109 krooni, eemaldades mütsilt turvaelemendi ja pani 2 mütsi endale kotti, möödudes seejärel kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest sõltumata põhjustel lõpule viimata, kuivõrd pärast kassadest möödumist oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 05.04.2006 kella 13.10 ajal, viibides M. O. I. OÜ kaupluses, püüdis müügisaalist võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõrast vallasasja, so lauanõusid kokku hinnaga 1140 krooni, kuid kuritegu jäi tema tahtest sõltumata põhjusel lõpule viimata, kuivõrd pärast kassadest möödumist oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 15.05.2006 kella 15.20 ajal, viibides L. C. kaupluse müügisaalis, püüdis müügisaalist võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõrast vallasasja, so kolme arvutihiirt kokku hinnaga 2010 krooni, eemaldades kaubalt turvaelemendid ja pani asjad endale kotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest sõltumata põhjusel lõpule viimata, kuivõrd oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega L.Z pani oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so pani toime KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav L.Z tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: A. R. AS 22.03.2006 esitatud avaldusest nähtuvalt peeti samal päeval kella 13.10 ajal kinni L.Z, kes võttis kaupluse müügisaalist kaasa Regio Eesti Teedeatlase hinnaga 280 krooni ja Grosser Autoatlase hinnaga 259 krooni ning möödus kassadest, jättes tasumata kauba eest kokku hinnaga 539 krooni. (t/l 3 kr asi 1-06-14750) 22.03.2006 koostatud tunnistaja J. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja kaupluses A. R. kauplusest väljuval noormehel avatud seljakotis kauplusele kuuluvaid raamatuid Regio Eesti Teedeatlas ja Grosseri Autoatlas. Mõlemal kaubal oli eemaldatud turvaelement ja kaup oli rikutud. Varaline kahju 539 krooni. Pidas varga kinni ja varas oli läbinud kassad ning jõudnud turvaväravate vahele. Palus müüjal vajutada paanikanuppu ja K. K turvatöötajatele anti varas üle. (t/l 4 kr asi 1-06-14750) 22.03.2006 koostatud tunnistaja R. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja teate paanikast A. R-st, kus oli kinni peetud meesterahvas, kes oli kassast möödunud koos kaubaga. Toimetas meesterahva turvakontrolli, kinni peetuks osutus L.Z, kelle seljakotist avastas kaks atlast hinnaga 280 krooni ja 259 krooni. (t/l 5 kr asi 1-0614750) 22.03.2006 koostatud kahtlustatava L.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et tarvitas eelmisel päeval fentanüüli, kella 12 paiku läks k. K-sse et midagi varastada, et varastatu maha müüa, sest oli vaja korteri eest tasuda. Läks A-sse, sest oli kuulnud, et sealt saab kergesti varastada. Võttis kaks atlast ja pani seljakotti. Paberist magnetkleebised rebis ära. Möödus kassadest, kuid enne väravaid pidas kinni müüja. (t/l 24 kr asi 1-06-14750) 04.04.2006 koostatud kannatanu K. H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 22.03.2006 kella 13.10 ajal püüdis meesterahvas kaupluses Regio Eesti Teedeatlast hinnaga 280 krooni ja Grosseri Autoatlast hinnaga 259 krooni. Varguse katse käigus raamatud rikuti kui turvaelemendis eemaldati ja kummalgi üks leht oli rikutud. Raamatud pandi müüki poole 3 hinnaga, so Regio Eesti Teedeatlas 140 krooniga ja Grosseri Autoatlas 129 krooni ja 50 sendiga. Seetõttu esitatakse hagi 269 krooni ja 50 senti. (t/l 33 kr asi 1-06-14750) S. AS S. 04.01.2006 koostatud avaldus, millest nähtuvalt samal päeval L.Z väljus kaupluse müügisaalist ja võttis kaasa 5 paari meeste aluspükse, jättes tasumata kauba eest hinnaga kokku 645 krooni. (t/l 42 kr asi 1-06-14750) 04.01.2006 koostatud tunnistaja V. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et samal päeval kella 17.25 ajal jälgis noormeest S. kaupluses ja nägi kuidas noormees läks proovikabiini ühe paari teksaste ja mitme paari aluspükstega. Kabiinist väljudes olid noormehel alles ainult teksased, millised ta tagasi pani. №ormees väljus poest ja tunnistaja pidas ta kinni ning avastas noormehe seljakotist 5 paari aluspükse, mille eest ei olnud tasutud. (t/l 44 kr asi 1-06-14750) 05.01.2006 koostatud kahtlustatava L.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 04.01.2006 läks K. K-s kauplusse S., kus võttis viis paari meeste aluspükse ning läks proovikabiini. Seal eemaldas püksipaaridelt turvaelemendis ning püksid pani seljakotti. Kabiinist väljudes pani turvaelemendid müügil oleva jope taskusse. Kassadest möödumise järgselt peeti kinni ja püksid võeti ära. (t/l 66 kr asi 1-06-14750) 12.01.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 5 paari meeste aluspükse. (t/l 72-77 kr asi 1-06-14750) 28.01.2006 koostatud kannatanu A. J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 04.01.2006 kella 17.30 paiku püüdis L.Z varastada S. kauplusest kaupa hinnaga 645 krooni. Varguse katse käigus kaup rikuti. Varaline kahju on 645 krooni. (t/l 81 kr asi 1-06-14750) S. AS S. 31.03.2006 esitatud avaldusest nähtuvalt samal päeval kella 20.25 ajal väljus L.Z kaupluse müügisaalist ja võttis kaasa kauba hinnaga 109 krooni, jättes selle eest tasumata. (t/l 3 kr asi 1-06-8577) 17.05.2006 koostatud kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas S. AS S. juhataja asetäitja R. T, et 31.03.2006 kella 20.25 ajal püüdis L.Z varastada mütsi hinnaga 109 krooni. Turvaelemendi eemaldamise käigus L.Z rikkus mütsi, mistõttu on S. AS-le tekitatud varaline kahju 109 krooni. (t/l 5-6 kr asi 1-06-8577) 31.03.2006 koostatud tunnistaja M. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja samal päeval kaupluse müügisaalis kuidas üks meesterahvas toppis riiulite vahel endale midagi kotti. Pärast kauplusest väljumist tehti meesterahvale turvakontroll ja avastati müts, mille eest ta ei olnud tasunud. (t/l 7 kr asi 1-06-8577) 10.05.2006 koostatud tunnistaja T. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 31.03.2006 kella 20.25 ajal V. K-s ja turvatöötaja M. R teatas, et kinni tuleb pidada meesterahvas, kes varastas midagi S. poest. Kui noormees oli poest väljunud, siis pidas koos M.R-ga ta kinni ja turvaruumis avastati seljakotist müts, milline kuulus S-le ja mille eest ei olnud tasutud. (t/l 8-9 kr asi 1-06-8577) 08.05.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi kootus mütsi, milles rebimisauk. (t/l 11-13 kr asi 1-06-8577) 01.04.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas L.Z , et läks kauplusesse, kaasas olid väikesed tangid, millega eemaldas mütsilt turvaelemendi ja väljus müügisaalist koos mütsiga. Pärast kassasid peeti kinni ja müts võeti ära. (t/l 19-22 kr asi 1-06-8577) O. I. OÜ M. avaldusest nähtuvalt 05.04.2006 peeti kaupluses kinni L.Z, kes püüdis varastada kaupa kokku hinnaga 1155 krooni. Kaup võeti ära ja tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 28 kr asi 1-06-8577) 05.04.2006 koostatud tunnistaja L.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt pidas tunnistaja samal päeval kella 13.10 ajal kinni L.Z-i, kes oli lahkunud kauplusest taldrikute ja lõiketangidega, võttes kaupa kokku hinnaga 1155 krooni. L.Z peeti kinni siis kui ta väljus Kodutekstiili kauplusest ja tema rebenenud seljakotist oli näha midagi roosakat. Seljakotist leitud ja kauplusele kuulunud kaup tagastati kauplusele. (t/l 30-31 kr asi 1-06-8577) 4 05.04.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas L.Z , et kodukaupade osakonnas võttis 6 supitaldrikut, 6 praetaldrikut, 6 jäätisekaussi, 6 magustoidukaussi. Korvi kaasas ei olnud, pani kaubad seljakotti. Lõiketange ei varastanud, need ostis Ülemiste Keskusest 49 krooniga. Kui oli kassadest möödunud, siis peeti kinni. (t/l 36-37 kr asi 1-06-8577) 15.05.2006 L. C esitatud avaldusest nähtuvalt peeti samal päeval kella 15.20 ajal kinni L.Z, kes püüdis varastada kaupa kokku hinnaga 2070 krooni. (t/l 44 kr asi 1-06-8577) 15.05.2006 koostatud tunnistaja E. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja tööl L. C-s ja nägi koos A. L-ga kaameratest, kuidas seljakotiga meesterahvas eemaldab kaupluse kaupadelt turvaelemente. Kaks arvutihiirt toppis kotti, ühe põue. Seejärel väljus meesterahvas müügisaalist, jättes kauba eest tasumata. №ormees peeti pärast kassasid kinni ja temalt võeti ära 3 arvutihiirt koguhinnaga 2010 krooni. (t/l 46-48 kr asi 1-068577) 16.05.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD plaadile salvestatud sündmusi 15.05.2006 kella 15.13st kuni 15.19ni. (t/l 50 kr asi 1-06-8577) 15.05.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav kauplusse et varastada arvutihiiri. Eemaldas turvaelemendid ja arvutihiired pani kotti. Kassas kauba eest ei tasunud ja pärast kassasid peeti kinni. (t/l 72-75 kr asi 1-06-8577) Süüdistatavat L.Z-i süüdistatakse kolme varguse katse toimepanemises, milliste puhul ühega tekitati varalist kahju. Süüdistatav on end temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises süüdi tunnistanud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanu S. AS S esindajate A. J ja R. T ütluste, kannatanu A. R. AS esindaja K. H ütluste, samuti tunnistajate V. M, J. M, R. K, M. R, T. T, L. P, E. R ütlustega, asitõendite vaatlusprotokollidega ja L.Z-i kinnipidamise protokollidega kauplustes, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kauplustest varguse katsete toimepanemisel oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud, kuivõrd teda süüdistatakse mitme varguse toimepanemises, millistes teda ei olnud süüdi tunnistatud. Seejuures aga on teda varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud ja uute varguste toimepanemise ajaks ei olnud varasemad karistused kustunud. Seega on tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega ja süüdistatav oli isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelses menetluses esitas kannatanu S. AS S tsiviilhagi 109 krooni nõudes ning nõue sisaldab endas varguse toimepanemisel kauba rikkumisest tulenenud kahju, mille tõttu muutus rikutud kaup kasutamis- ja müügikõlbmatuks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuivõrd kahju tekitaja peab vastutama kannatanu varalise olukorra viimise eest endisesse seisukorda, so sellisesse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Varaline kahju on aga tekkinud süüdistatava süü tõttu, kuivõrd süüdistatav tahtlikult rikkus kannatanu vara selleks, et vara omastada. Kohtueelses menetluses esitas S. S. tsiviilhagi 645 krooni nõudes ning nõue sisaldas endas viie paari varastatud pükste hinda, millised püksid varguse hõlbustamiseks turvaelemendi ebaprofessionaalse eemaldamisega rikuti. Rikkumise tõttu muutusid kaubad müügikõlbmatuks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuivõrd kahju tekitaja 5 peab vastutama kannatanu varalise olukorra viimise eest endisesse seisukorda, so sellisesse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Varaline kahju on aga tekkinud süüdistatava süü tõttu, kuivõrd süüdistatav tahtlikult rikkus kannatanu vara selleks, et vara omastada. A. R. AS esitas tsiviilhagi 269 krooni ja 50 sendi nõudes ning nõue sisaldab endas varguse toimepanemisel kauba rikkumisest ja sunnitud allahindlusega müügist tekkinud kahju. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuivõrd kahju tekitaja peab vastutama kannatanu varalise olukorra viimise eest endisesse seisukorda, so sellisesse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Varaline kahju on aga tekkinud süüdistatava süü tõttu, kuivõrd süüdistatav tahtlikult rikkus kannatanu vara selleks, et vara omastada. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat juba 8 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 08.12.2005 ja uue kuriteo katse pani ta kriminaaltoimiku andmetel toime juba vähem kui kuu möödudes. Vaatamata järjestikusele neljale kinnipidamisele jätkas ta uute varavastaste kuritegude toimepanemist ning ka pärast järjekordset kinnipidamist pani ta toime järgmise varavastase kuriteo, mille järgselt viiendal korral kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine. Seejuures süüdistatakse teda samalaadsete kuritegude toimepanemises, milliste eest teda juba on korduvalt karistatud. Seega ei ole varasemad karistused sundinud teda loobuma uute kuritegude toimepanemisest. Taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada nagu ta on seda suutnud tõestada ka käesoleval aastal vaid paari kuu jooksul. Süüdistatava käitumine kuritegude toimepanemisel näitab ilmselgelt üleolevat ja ükskõikset suhtumist kõrvaliste isikute omandisse ja seab esikohale iseenda heaolu, lugedes seejuures loomulikuks seda, et tema sissetulekud tulenevad vaid varastatud esemete müügist. Kriminaaltoimiku andmetel ei ole süüdistataval juba pikemat aega olnud legaalset sissetulekut. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et kõik inkrimineeritavad kuriteod jäid süüdistataval katse staadiumisse ning varguse katse toimepanemise hõlbustamiseks tekitati varalist kahju kauba rikkumisega, milline kahju ei ole suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks määrata karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegude toimepanemise eesmärgiks on enda elatamine võõra vara arvelt. Märt Toming kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.