lg.2 p.4,7,8,9 ja Vladimir Moskovtsevi süüdistuses
oktoobri 2006.a. otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Sergei Mahiboroda ja süüdistatav Vladimir Moskovtsev Prokurör Kristel Eliste Süüdistatavad Sergei Mahiboroda, ik. 37306260371, ei tööta , eluk. X , varem viiel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 21. jaanuaril 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga, vahi all viibi 27.juulist 2005.a. Tallinna Vanglas, Vldamiri Moskovtsev, ik. 37910240284, ei tööta, eluk. X , varem kohtulikult karistatud 30. märtsil 2006.a. Harju Maakohtu poolt
a. vangistusega ning selles kriminaalasjas kohaldatud tõkendi alusel viibib vahi all alates
lg.2 p.4,7,8,9 järgi ning temale
lg.2 alusel mõistetud liitkaristuste osas, samuti Vladimir Moskovtsevi süüditunnistamises ja karistamises
lg.2 p.7,8,9 järgi ning
suuruse sundraha väljamõistmise osas. Mõista õigeks Sergei Mahiboroda süüdistuses
Mõista õigeks Vladimir Moskovtsev süüdistuses
Tunnistada Sergei Mahiboroda süüdi
Tunnistada Sergei Mahiboroda süüdi
lg.2 ja § 121 järgi ning karistada vangistusega 6 ( kuus) kuud.
lg.1 alusel lugeda Sergei Mahiboroda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks mitme kuriteo eest 2 ( kaks ) aastat vangistust.
jaanuari 2005.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse osa 8 kuud ja 10 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõista Sergei Mahiborodale vangistus tähtajaga 2 ( kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud ja 10 ( kümme ) päeva. Sergei Mahiboroda karistuse tähtaja algust arvestada 27. juulist 2005.a. Tunnistada Vladimir Moskovtsev süüdi
Tunnistada Vladimir Moskovtsev süüdi
1 järgi ja karistada vangistusega 6 ( kuus ) kuud.
lg.1 alusel lugeda Vladimir Moskovstsevile
lg.1; § 349 ja § 424 järgi mõistetud kergemad karistused kaetuks
järgi mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mitme kuriteo eest mõista 1 ( üks ) aasta ja 6 ( kuus ) kuud vangistust.
märtsi 2006.a. otsusega mõistetud kergem karistus - 1 aasta vangistust – ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõista Vladimir Moskovtsevile vangistus tähtajaga 1 ( üks ) aasta ja 6 ( kuus ) kuud ning
alusel kohaldatud lisakaristus – mootrisõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 ( kolmeks ) aastaks.
alusel arvata Vladimir Moskovtsevi karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.jaanuar 2005.a. ja ajavahemik 27 juulist kuni
vangistusega, mida
otsuse järgi kandmata 8 kuu ja 10 päev vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus tähtajaga 5 a. 8 kuud ja 10 päeva. Sama kohtuotsusega tunnistati Vladimiri Moskovtsev süüdi:
10 kuu vangistusega;
järgi ja karistati 4 kuu vangistusega;
vangistusega.
10 kuud, millega loeti kaetuks eelmise Harju Maakohtu 31. märtsi 2006.a. otsusega mõistetud kergem karistus.
Moskovtsevilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks aastaks. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati
lg.2 ja § 121 järgi süüdi S.S, kuid tema osas kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. Süüdistatav S. Mahiboroda tunnistati süüdi selles, et tema, 11.septembril 2004.a. Tallinnas, Wismari tänaval, võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi kannatanut D. K rusikga näkku ja võttis maha kukkunud kannatult ära kullast kaelaketi, korterivõtmed, passi, panga –ja haigekassa kaardid, kokku 2400 kr. väärtuses asju. Peale selle tunnistati süüdistatava S. Mahiboroda ja süüdistatav V. Moskovtsev süüdi selles, et kihutatuna süüdistatava S.S-i poolt kannatanut M. A peksima , 27. juulil 2005.a. Tallinnas, nad grupis tungisid x eramusse, kus süüdistatav V. Moskovtsev lõi rusikaga näkku kannatanut M. A. Süüdistatav S. Mahiboroda püüdis kannatanut lüüa põrandaharjaga ja küünlajalaga, kuid ei tabanud. Korterist põgenedes võttis süüdistatav V. Moskovtsev ära kannatanule kuuluvad mobiiltelefoni ja sülearvuti, kokku 20000 kr. väärtuses. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava S. Mahiboroda apellatsiooni kohaselt palus süüdistatav V. Moskovtsev temalt abi süüdistatava S.S-i korterist viimase abikaasa meestuttava väljaajamiseks. Apellandile polnud teada , et süüdistatav S.S x majas ei ela. Süüdistatav S.S avas seestpoolt majaukse ja koridoris nägi apellant suurt koera. Koera peletamiseks võttis ta koridorinurgast kätte põrandaharja. Korteris nägi meest ja naist tülitsemas ning kuna süüdistatava V. Moskovtsev oli abi palunud, tõrjus apellant koera ning astus edasi elutuppa. See toimus korteris viibinud tunnistaja R. P nähes. Apellant kannatanu suhtes mingeid vägivallategusid toime ei pannud ning ta lahkus süüdistatava V. Moskovtsevi järel korterist. Autos viibides nägi süüdistatava V. Moskovtsevi käes sülearvutit, kes selgitas, et see kuulub süüdistatavale I..S.S-ile. Sülearvutil ega küünlajalal pole apellandilt pärit bioloogilist materjali ega sõrmejälgi leitud. Samuti puuduvad tunnistajate ütlused kannatanu küünlajalaga löömise kohta. Kinnipidamisel apellant politseile vastupanu ei osutanud. Apellant ei vaidlusta kannatanu D. K vara röövimist, kuid pöörab tähelepanu asjaolule, et selle kuriteo pani ta toime enne eelmist kohtuotsust ning ilma 27.juuli 2005.a. episoodita oleks see kuritegu kvalifitseeritud
Seetõttu taotletakse kriminaalasja uut läbivaatamist ringkonnakohtus ja mõistetud karistuse vähendamist. Süüdistatava V. Moskovtsevi apellatsiooni ja selle lisades esitatud väidete kohaselt ta ei teadnud ,et süüdistatava S.S ei ela koos kannatanu K. T x elamus. Apellant oli süüdistatavat S.S näinud sellelt aadressilt väljumas ning eeldas et majas on süüdistatavale S.S-ile kuuluvad asjad. Seetõttu võttis ta sülearvuti kaasa. Kuulnud S.S-ilt, et ära võetud asjad ei kuulu temale, tahtis need 5 minuti jooksul tagasi viia, kuid enne pidas politsei ta kinni. Toimepandud teod tuleks kvalifitseerida vargusena
järgi ja sissetungimisena
Apellandile on arusaamatu, miks kuriteo organisaator, süüdistatav S.S, mõisteti süüdi ja karistati hoopis teise paragrahvi järgi kui apellant. Kriminaalasja nr. 1-2599/05 arutamisel on apellant
järgi juba süüdi tunnistatud ja karistatud ning teda ei tuleks käesolevas kriminaalasjas nende süütegude eest teiste korda süüdi mõista ja karistada. Varem pole apellanti kohtulikult karistatud. Vanglas on ta viibitud 8 kuud ning rohkem vanglas olla ei soovi. Vanglas viibides on süüdistatav kaotanud perekonna ja kliendid, kellega soovis sõlmida ehitus - ja remonditööde tegemiseks tööettevõtu lepingud. Seetõttu taotleb süüdistatava V. Moskovtsev vangistuse tähtaja lühendamist ja selle tingimisi täitmisele mittepööramist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad S. Mahiboroda ja V. Moskovtsev toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses. Advokaat I. Seimar taotles süüdistatava S. Mahiboroda kannatanult M. A sülearvuti ja mobiiltelefoni röövimise süüdistuses õigeksmõistmist ja mõistetud karistuse vähendamist Vandeadvokaat V. Johanson taotles V. Moskovtsevi röövimise süüdistuses õigeksmõistmist ning tema poolt toimepandu tegude kvalifitseerimist vägivalla ja salajase vargusena ning mõistetud karistuse vähendamist. Prokuröri arvamuse kohaselt tuleks esimese astme kohtu otsus jätta muutmata ja süüdistatavate apellatsioonid jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ei nõustu süüdistatava V. Moskovtsevi apellatsiooni väitega, nagu oleks teda mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 4. mail 2004.a., Tallinnas, Kopli ja Paavli tänavate ristmikul; 5. septembril 2004.a., Raplamaal, Hagudi - Kodila teel ja 22.märtsil 2005.a. Tartus, Ilmatsalu tänaval, kriminaalasja nr. 1-2599/05 arutamisel
Kriminaalasja nr. 1-2599/05 lühimenetluse korras arutamisel tunnistas Harju Maakohus 31. märtsi 2005.a. otsusega V. Moskovtsevi süüdi
ja 280 lg.1 järgi ja mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 – ks aastaks. Kriminaaltoimikus nr.1-2599/05 oleva süüdistusakti (tl. 117-121 ) ja kohtuistungi protokolli kohaselt ( tl. 146-148 ) oli kohtuliku arutamise esemeks süüdistatava V. Moskovtsevi poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine:
§-s 200 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimine. Veel leidis kohus, et toimepandud teo õigusvastasust ja süüdistatavate süüd välistavad asjaolus puuduvad. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikus märkida, et
järgi moodustavad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud karistatava teo süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnused. Seetõttu süüdistatavate S. Mahiboroda ja V. Moskovtsevi poolt 27.juulil 2005.a., Tallinnas, x asunud elamus toimepandud teo
§-s 200 kirjeldatud süüteole vastavuse konstateerimiseks ei piisa ainuüksi süüteokoosseisu objektiivse tunnuse elementide esinemise tõendatuks lugemisest. Vaidlustatud kohtuotsuses pole esitatud ega analüüsitud ühtegi tõendit, millega tehti kindlaks röövimisena karistatava süüteo subjektiivse koosseisu tunnused süüdistatavate S. Mahiboroda ja V. Moskovtsevi käitumises 27. juulil 2005.a. x elamus. Süüdistatavate S.S-i, S. Mahiboroda, V. Moskovstsevi kattuvate ütluste kohaselt pidid x elumajja sisenenud süüdistatavad S. Mahiboroda ja V. Moskovtsev kannatanut M. A vaid peksma viisil, mis põhjustaks kannatanule olulisi tervisekahjustusi. Kohtuliku arutamise käigus pole saadud tõendeid, et süüdistatav S.S kihutanuks süüdistatavaid S. Mahiborodat ja V. Moskovtsevit kannatanult M. A mobiiltelefoni ja sülearvutit ära võtma, või et viimatinimetatud süüdistatavad toiminuks ühiselt võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kasutanuks vägivalda või sellega ähvardamist kannatanult mobiiltelefoni ja sülearvuti äravõtmise eesmärgil.
kirjeldatud röövimise objektiivseks tunnuseks on võõra vallasasja äravõtmine vägivall abil. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vägivald peab olema asja äravõtmise vahend ja suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele. Esimese astme kohtus ega ringkonnakohtus pole kindlaks tehtud ühtegi tõendit, mis kummutaks süüdistatavate väite selles, et kannatanu suhtes ei kasutatud vägivalda sülearvuti või mobiiltelefoni äravõtmiseks, vaid kaassüüdistatava S.S-i ülesandel kannatanu M. A läbipeksmiseks ja majast väljakihutamiseks. Viimati nimetatud eesmärgi olemasolu toetab tunnistaja R. P ütlus selle, et süüdistatav S. Mahiboroda haaras tugitoolis istunud kannatanul M. A käest ja püüdis teda välja tirida. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on kannatanu M. A, tunnistajad K. T ja R. P kinnitanud, et sülearvuti ja mobiiltelefoni äravõtmine avastati alles pärast süüdistatavate S. Mahiboroda ja V. Moskovtsevi majast lahkumist. Süüdistatava S. Mahiboroda ütluste järgi nägi ta võõraid asju alles sõiduautos, kuhu nad koos süüdistatavaga V. Moskovtseviga majast pögenesid. Majja jäänud süüdistatav S.S kuulis asjade äravõtmisest kannatanult M. A ja helistanud majast lahkunud süüdistatavale V. Moskovtsevile ja kuulis, et sülearvuti ja mobiiltelefon on viimase valduses. Nimetatud tõendeile tuginedes asub ringkonnakohus seisukohale, et süüdistatavate kasutatud vägivald polnud kannatanule M. A kuuluvad asjade äravõtmise vahendiks ning et sülearvuti ja mobiiltelefoni võttis süüdistatava V. Moskovtsev ära salaja, ilma et seda pannuks tähele kannatanu ise või teised ruumis viibinud isikud. Kannatanu M. A asjade salajane äravõtmine süüdistatava V. Moskovtsevi polnud hõlmatud süüdistatava S. Maihiboroda ega kaassüüdistatava S.S-i tahtlusega, mistõttu puudub neil ka selle kuriteo toimepanemise süü. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava V. Moskovtsevi poolt kannatanult M. A sülearvuti ja mobiiltelefoni salaja ära võtmine tuleb kvalifitseerida vargusena
Ringkonnakohus hindab paljasõnaliseks süüdistatava V. Moskovtsevi väidet, et kannatanu asjad võttis ta ära seetõttu, et pidas neid kaassüüdistatavale S.S-ile kuuluvateks. Kohtuliku arutamise käigus antud kaassüüdistatava S.S-i ega süüdistatavate S. Mahiboroda ja V. Moskovtsevi endi ütluste järgi polnud neil ülesannet või kokkulepet mitte ühegi majas oleva asja, sh. kaassüüdistatavale S.S-i kuuluvate asjade, äravõtmiseks. Ringkonnakohtus pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust selles, et süüdistatav V. Moskovtsev kannatanut M. A lõi , talle valu ning tervisekahjustusi põhjustas. Toimepandud tegu kuulub kvalifitseerimisele
Süüdistatava S. Mahiboroda väited, et tema pole kannatanu suhtes vägivallategusid toime pannud ei vasta täies ulatuses tegelikele asjaoludele. Nimelt on kannatanu M. A , tunnistajate K. T ja R. P ütlustega tõendatud, et süüdistatav S. Mahiboroda püüdis laualt kätte haaratud küünlaajalaga tugitoolis istuvat kannatanut M. A lüüa, kuid kannatanut ei tabanud. Seega alustas süüdistatav S. Mahiboroda oma ettekujutuse järgi teise isiku kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud teo toimepanemist, kuid see jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata. Kannatanu M. A ütluste kohaselt tõmbus ta süüdistatava V. Moskovtsevi varju ja süüdistatav S. Mahiboroda löök teda ei tabanud. Ringkonnkohtus hindab süüdistatava S. Mahiboroda eelkirjeldatud tegu kehalise väärkohtlemise katsena, mis kvalifitseeritakse
Ringkonnakohtu seisukohalt pole kohtuliku arutamise käigus saadud vaieldamatuid tõendeid selles, et süüdistataval S.S polnud õigust süüdistatavaid S. Mahiborodat ja V. Moskovtsevi x elumajja lubada, ning et viimatinimetatud süüdistatavad seda asjaolu teadsid ja said aru, et majja sisenetakse valdaja tahte vastaselt. Seetõttu pole teos
Neil asjaoludel tuleb Harju Maakohtu otsus tühistada osas, millega süüdistatav S. Mahiboroda tunnistati süüdi ja karistati
Moskovtsev tunnistati süüdi ja karistati
Süüdistatava S. Mahiboroda poolt 11. septembril 2004.a. Tallinnas, Wismari tänaval toimepandud kannatanu D. K röövimine tuleb kvalifitseerida
Võttes arvesse et süüdistatav S. Mahiboroda tunnistab oma süüd selles kuriteos ning et tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, samuti asjaolu, et uue kuriteo pani ta toime katseajal, on karistuse eesmärgi ja õiguskorra huvide kaitsmise tagamine võimalik saavutada tähtajalise vangistusega sanktsiooni alamääras, s.o. tähtajaga 2 aastat. Süüdistatavale S. Mahiborodale
Moskovtsevile
ja § 199 järgi karistuste mõistmisel võtab ringkonnakohus arvesse nende süü erinevat suurust, karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava V. Moskovtsevi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kuna süüdistatavad on toime pannud mitmeid kuritegusid, siis on nende poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks ja õiguskorra kaitse tagamiseks otstarbekas karistada süüdistatavaid lühiajalise vangistusega. Eelmise Harju Maakohtu 31.märtsi 2006.a. otsusega mõisteti süüdistatavalt V. Moskovtsevilt välja teise astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 4500 kr.. Nimetatud kriminaalasjas tunnistati süüdistatav V. Moskovtsev süüdi kuritegudes, mis olid toime pandud pärast käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud süütegusid ja võinuks olla liidetud ühisesse menetlusse. Selle tulemina oleks süüdistatavalt kuulunud välja mõistmisele üks sundraha Kriminaalasjade erinevates menetlustes läbivaatamise süü ei lasu süüdistataval V. Moskovtsevil, siis ei või see asjaolu tuua kaasa temalt teise astme kuriteos süüditunnistamisega kaasnev sundraha teistkordset väljamõistmist. Seoses esimese astme kuriteos süüditunnistamisega oli süüdistatavalt V. Moskovtsevilt käesolevas kriminaalasjas välja mõistetud täiendavad 3000 kr. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada ka süüdistatavalt V. Moskovtsevilt 3000 kr. suuruses summas sundraha väljamõistmise osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.2 p.3 ringkonnakohus teeb uue otsuse I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA E. RANDMÄE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.