KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 märts 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 05-120 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katš

§ 289tunnustele.

2. H.A-le oli esitatud süüdistus selles, et ta, Tallinna Linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturina, teostades 07.11.2000.a. alustatud täitetoimikus nr. 16/2000/9002 täitetoiminguid 06.06.2000.a. Tallinna Linnakohtu otsuse täitmiseks, millega N. M mõisteti välja 15 875,60 krooni, N.M kuuluva korteri x võlgniku juuresolekul üleskirjutamisel 07.11.2000.a. vestles kohtutäiturina N. M vähemalt 15 minutit, olles temaga vahetus visuaalses ja verbaalses kontaktis. Seejärel 12.12.2000.a. päevasel ajal, pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, samuti teostatud täitetoimingu eest lisatasu saamise eesmärgil, ilmus H.A koos tuvastamata isikuga notar Jaan Hark’i büroosse Tallinn Pärnu mnt. 28, kus tuvastamata isik H.A juuresolekul esitas oma isikut tõendava dokumendina N. M nimele väljastatud NSVL passi nr. 99 1268098 kehtivusega kuni 21.10.2001.a., milles N.M pilt oli asendatud tuvastamata isiku pildiga. Kuna H.A jättis notarile tahtlikult teatamata, et N. M passi esitanud isik kasutab võltsitud dokumenti ega ole tegelikkuses N.M ja osutas tuvastamata isikule vaimset kaasabi kuriteo toimepanemisel, siis poolte isikute samasuse kontrollimise järel koostas ja tõestas notar N.M kuuluva korteri x ostu-müügi lepingu, millele kirjutas alla Tallinna Linnakohtu täitevosakonna esindajana täitur H.A , N. M nimelt – tuvastamata isik ja mille tulemusena omandiõigus korterile läks üle ostjale ja N.Mina esinenud tuvastamata isik sai korteri müügihinnaks olnud 300000 krooni. H.A ja tuvastamata isiku kooskõlastatud tegude tagajärjel sai tuvastamata isik pettuse teel varalist kasu, N.Mile tekitati suurt varalist kahju, samuti suurt mittevaralist kahju, kuna N.M koos tema ülalpidamisel olnud alaealiste lastega kaotas elukohana kasutatava omandi ebaseaduslikult, H.A sai ebaseaduslikult ostu-müügi lepingu vahendajalt rahalist vahendustasu, mille suurus on tuvastamata. Lisaks sellele määrati 24.11.2000.a. Tallinna Linnakohtu täitevosakonna juhataja määrusega mõista välja N.Milt lisatasu 7200 H.A hüvanguks ja sellele vastav sotsiaalmaks H.A poolt sooritatud täitetoimingu eest. Oma teoga aitas H.A soodusolukorra loomisega kaasa pettuse teel varalise kasu saamisele, millega põhjustati suurt varalist ja mittevaralist kahju, s.o. pani toime KrK § 143 lg.2 p.11 - §17 lg.6 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

§ 209lg.2 p.2 - § 22 lg.3 tunnustele.

3. H.A-le oli esitatud süüdistus selles, et ta, Tallinna Linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturina, teostades 07.11.2000.a alustatud täitetoimikus nr 16/2000/9002 täitetoiminguid 06.06.2000.a Tallinna Linnakohtu otsuse täitmiseks, millega N.Milt mõisteti välja 15 875,60 krooni, N.Mile kuuluva korteri x võlgniku juuresolekul üleskirjutamisel 3 07.11.2000.a vestles kohtutäiturina N.Miga vähemalt 15 minutit, olles temaga vahetus visuaalses ja verbaalses kontaktis. Seejärel 12.12.2000.a päevasel ajal ilmus H.A koos tuvastamata isikuga notar Jaan Harki büroosse Tallinn, Pärnu mnt 28, kus tuvastamata isik H.A juuresolekul esitas N.Mile kuuluva vara käsutusõiguse omandamise eesmärgil oma isikut tõendava dokumendina N.Mi nimele väljastatud NSVL passi nr 99 1268098 kehtivusega kuni 21.10.2001.a, milles N.Mi pilt oli asendatud tuvastamata isiku pildiga. Kuna H.A jättis notarile tahtlikult teatamata, et N.Mi passi esitanud isik kasutab võltsitud dokumenti ega ole tegelikkuses N.M ja osutas tuvastamata isikule vaimset kaasabi kuriteo toimepanemisel, siis poolte isikute samasuse kontrollimise järel koostas ja tõestas notar N.Mile kuuluva korteri x ostu-müügi lepingu, millele kirjutas alla Tallinna Linnakohtu täitevosakonna esindajana täitur H.A, N.Mi nimelt - tuvastamata isik ja mille tulemusena omandiõigus korterile läks üle ostjale ja N.Mina esinenud tuvastamata isik sai korteri müügihinnaks olnud 300 000.- krooni. Oma teoga aitas H.A soodusolukorra loomisega kaasa teadvalt võltsitud isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi kasutamisele, mille eesmärgiks oli õiguste omandamine, s.o KrK § 186 -§ 17 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

§ 348- § 22 lg 3 tunnustele. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 1 -§ 17 lg.6 ja § 186-§ 17 lg.6 4. Harju Maakohus mõistis H.A Kr

K § 143 lg.2 p.1 järgi õigeks. KrK § 161 järgi tunnistas maakohus H.A süüdi ja karistas 1 aastase vangistusega. Kohaldas KarS § 73 sätteid ja määras, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.A ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. H.A-lt mõisteti A. K kasuks välja 20 980 krooni. 4.1 Maakohus leidis, et puudub vaidlust selle üle, et H.A Tallinna Linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturina oli süüdistuses märgitud ajal, s.o. 2000.aastal, ametiisikuks KrK § 160 mõttes, kellele on riigi poolt pandud haldamis-, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ja võimuesindaja ülesanded. Hinnanud kriminaalasjas kõiki kogutud tõendeid kogumis, maakohus leidis, et H.A süü talle esitatud süüdistuses KrK § 161 sätestatud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid arvesse võttes jõudis kohus järeldusele, et H.A kui kohtutäitur, tegutsedes tema ametiseisundiga seotud ülesannete sfääris ja olles teadlik oma täitemenetluse seadustikust tulenevatest kohustustest, viis täitemenetlust läbi võlgniku õigusi tagamata ja teda täitetoimingutest informeerimata ning seega H.A käitumine oli vastuolus täitemenetluse seadustiku sätetega, mistõttu tema tegevus on õigusvastane. Samuti kohus leidis, et süüdistatav pani teo toime tahtlikult, kuna temale kui kohtutäiturile olid kõik süüks pandud seadusesätted teada ning ta rikkus neid teadlikult. Oma õigusvastase tegevusega tekitas H.A nii varalist kui ka mittevaralist kahju. H.A tegevuse tagajärjel on A. Kle tekitatud varalist kahju summas 240 000 krooni, mis on korteri enampakkumisega müüdud hinna ja korteri tegeliku väärtuse vahe. Samuti tekitas H.A oma tegevusega olulist kahju riigi huvidele, mis seisneb selles, et ta seadis kahtluse alla kohtu täitevosakonna ametniku aususe ja erapooletuse. 4 Varalise ja mittevaralise kahju tekitamine on süüdistatava poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega põhjuslikus seoses, kuivõrd kahju tekitamine sai võimalikuks otseselt süüdistatava kui ametiisiku tegude tõttu, seejuures teadis H.A oma tegude tagajärje saabumisest tulevikus või vähemalt möönis seda. Seega kohus asus seisukohale, et antud süüteokoosseisu objektiivse tunnuste osas on olemas tahtlus. H.A-le inkrimineeritud süüdistus KrK § 161 järgi vastab KarS § 289 sätestatud süüteokoosseisule, seega on ka kuriteona karistatav pärast kuriteo toimepanemist kehtima hakanud ja käesoleval ajal kehtiva seaduse järgi. 4.2 Kohus jõudis järeldusele, et H.A süü kelmusele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamises kriminaalasjas olevate tõenditega tõendamist ei leidnud ning mõistis ta KrK § 143 lg.2 p.11-17 lg.6 ja § 186-17 lg.6 järgi õigeks. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtub, et seda, et korter tuleb maha müüa, oli N.Mi pere otsustanud veel enne korteri arestimist ja kohtutäituri korterisse tulekut. N.M ise oli pöördunud kinnisvarabüroosse, seejärel lasi ta sellega tegeleda J.E. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et korteri müügiga tegelesid erinevad isikud, kellega H.A kokku ei puutunud ning ise ta korterit sundmüüki ei pannud. Sellest järeldub, et puudub alus arvata ja puuduvad ka vastavad tõendid selle kohta, et H.A oleks olnud seotud talle inkrimineeritud kuritegude teiste võimalike toimepanijatega või teadnud nende olemasolust. Kohus leidis, et notaritehingu teostamisel ei täitnud H.A kohtutäiturina garandi kohustust ega esinenud sellisena. Samuti ei kuulunud tema kohustuste hulka tuvastada müüjana esinenud isikut ega kontrollida tema poolt esitatud dokumendi autentsust ega tõepärasust. Süüteokoosseisu - kelmuse – objektiivsete tunnuste hulka kuulub ka varalise kasu saamine. Süüdistuse kohaselt sai H.A tuvastamata vahendajalt rahalise vahendustasu tuvastamata summas. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et H.A oleks saanud enne või pärast ostu-müügilepingu sõlmimist rahalist summat, on tõendamata, millistel asjaoludel ja millises suuruses oli tasu saadud. APELLATSIOONIDE SISU:

1. Ringkonnaprokuröri apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu otsuse tühistamist H.A õigeksmõistmise osas ja uue otsusega tunnistada H.A süüdi KrK § 143 lg 2 p 11 - § 17 lg 6 ja KrK § 186- § 17 lg 6 järgi ja mõista talle karistus sanktsiooni piires ja moodustada liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. Prokurör ei soostu maakohtu järeldusega, et H.A ei täitnud garandi kohustust. Garandi seisund on vajalik üksnes tegevusetuse vormis toimepandud kuriteole kaasaaitamise korral. №tar J.Hargi õiend on jäetud kohtu poolt tähelepanuta. Tõenditest nähtub, et lepingu sõlmimine notari juures poleks ilma kohtutäituri nõusolekuta aset leidnud kuna täitemenetluses on võlgniku vara kohtutäituri kontrolli all. Kohus on jätnud tähelepanuta, et H.A süüdistatakse kuriteole kaasaaitamises nii tegevusetuse kui ka tegevuse vormis. Kohtu seisukoht, et kelmusele kaasaaitamise objektiivseks kohustuslikuks tunnuseks on osavõtja poolt varalise kasu saamine, ei tugine materiaalõiguse normidele ega Riigikohtu seisukohtadele. Üheselt on tuvastatud kannatanule varalise kahju tekitamine ja kuriteo täideviijatel kasu saamine. 5 Kohtu järeldus, et H.A, suheldes paljude isikutega, ei olnud võimeline nii kergesti ühel korral näinud kannatanut tuvastama, on oletuslik. Kuu enne notari juurde minekut lahendas H.A kannatanu N.M rida tekkinud probleeme, teadis, et notari juurde ilmus vale isik kuna oli teise välimusega. Teadmisest, et tegemist on vale isikuga, on piisav, et teada ka seda, et notarile on esitatud võltsitud dokument. Dokumendi esitamise eesmärk oli H.A-le teada. Kuigi kuriteo täideviijaid ei ole tuvastatud ega ka H.A motiiv kuriteole kaasaaitamisele, ei saa see olla aluseks tema õigeksmõistmiseks. Puudub tegelikult vaidlus sellest, et H.A puutus kokku kuriteo toimepanijatega. Kokkuvõttes prokurör leiab, et tõendid on kohtu poolt hinnatud ühekülgselt, materiaalõigust on ebaõigesti kohaldatud, kohtu järeldused ei tugine uuritud tõenditele, millede tulemusel tehti ebaseaduslik kohtuotsus.
2. Kaitsja, vandeadvokaat J.Tedderi apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, millega H.A süüdi mõisteti ja uue otsusega H.A õigeksmõistmist KrK § 161 järgi. Kaitsja leiab, et kohus on H.A süüdimõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kaitsja annab ülevaate H.A poolt antud seletustest. Tõendamisele kuuluv asjaolu tõendamatuse korral on tegemist kõrvaldamatu kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja ei nõustu kohtuotsuses sedastatuga, et H.A-le esitatud süüdistust ei peaks seadusest tulenevas korras tõendama. Kriminaalõiguslikus tähenduses ei saa H.A ja A.K kokkupuutumuseks pidada kannatanu osas algatatud täitemenetlust. Kohus ei ole seda lahendanud probleemi kas H.A sai tegutseda ametiisikuna KrK § 160 mõttes korralise puhkuse ajal. Kohus on süüd tõendanud läbi kohtu enda nägemuse konkreetse kohtutäituri tegevusele, kuigi kehtiv KrMS sellist süü tõendamise võimalust ette ei näe. Maakohus on varalise ja mittevaralise kahju põhjustamise kannatanule sisustanud vaid ametiisikuna toimepandud tegudega mis kaitsja arvates ei arvesta sellega, et H.A oli puhkusel ja tema teenistussuhe oli peatunud. Igal juhul peab kaitsja põhjendamatuks H.A-lt A.K kasuks väljamõistetud tsiviilhagi kuna kui on tegemist ametiisiku poolt tekitatud muu kahjuna, siis on vastutajaks ametiisikuga teenistuslepingu sõlminud struktuur. Kaitsja arvates on kohus jätnud arvestamata vähimagi tõendiga, millist ei oleks võimalik võtta aluseks süüdimõistva kohtuotsuse motiveerimisel, mille tõttu on jäänud ilmsed vastuolud kõrvaldamata. Kohtuotsuse langetamisel kohus ei ole juhindunud KrMS § 60-§ 63 millest tulenevalt tähendatud puue kaevatavas kohtuotsuses on aluseks seada kahtluse alla H.A poolt faktiliselt mittetoimepandu kvalifitseerimine kohtu poolt KrK § 161 järgi ja tema karistamine. Kaitsja leiab, et kohus on materiaalõiguse- ja protsessiõiguse norme ebaõigelt kohaldanud. Puuded annavad aluse KrMS § 338 kohaselt kohtuotsuse tühistamiseks ja seaduse nõuetele vastava kohtuotsuse tegemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
3. Apellant- prokurör toetas esitatud apellatsiooni ja palus maakohtu otsus tühistada osas millega H.A õigeks mõisteti. Kaitsja apellatsiooni palub prokurör jätta rahuldamata ja otsus H.A süüdi tunnistamise osas muutmata. Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus H.A KrK § 161 järgi õigeks mõista. Prokuröri apellatsiooni palus kaitsja jätta kui põhjendamatu rahuldamata. 6 Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud taotlust ja leidis, et tema ei ole kuritegusid toime pannud. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:
4. H.A süüdimõistmine KrK 161 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõendeid hinnanud nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium, soostudes maakohtu järeldustega H.A süüdimõistmises KrK § 161 järgi, ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks kõiki maakohtu põhistusi korrata, annab vaid hinnangu apellatsioonis esitatud mõningatele väidetele. Kaitsja apellatsioon ei sisalda viiteid tõenditele, millised kohus oleks jätnud tähelepanuta või ebaseaduslikult kõrvale. KrMS § 15 lg 1 kehtestab, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Vastavalt kohtuistungi protokollidele on süüdistatav realiseerinud oma õiguse ütluste andmisest keelduda ning kohus on kohtuotsuse põhistuses seaduslikult süüdistatava ütluste kui KrMS § 63 lg 1 ettenähtud tõendi osas märkinud, et süüdistatav ütlusi ei andnud. A.K on kohtuistungil ristküsitluse käigus oma ütlused andnud ning kohus on tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel seaduslikult neid tõendina hinnanud. Menetluspooled ei ole tema poolt antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud kuna ei prokurör ega kaitsja ei ole ristküsitluse käigus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist taotlenud. Süüdistuses on esitatud H.A poolt täitemenetluse seaduse sätted, milliseid H.A kohtutäiturina rikkus ja kohus on oma põhistuse ka nimetatud seaduse sätetega sidunud ja kohtu siseveendumuse kujunemine, kohtu järelduste põhistus on arusaadav ja jälgitav. Kaitsja poolt esitatud väide, et kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et H.A viibis süüdistuses esitatud ajal korralisel puhkusel ega saa seega olla ametiisikuks KrK § 160 mõttes, ei ole kooskõlas kohtuotsuse põhistusega. Kohtule on antud fakt teada olnud ning kohtuotsuses on see kajastamist leidnud. Nii on kohtuotsuses märgitud, et kuigi kohtumaterjalidega on tuvastatud, et H.A viibis 05.06.2000 kuni 21.07.2000 puhkusel teostas ta sellel ajal ametiisikuna süüdistuses äratoodud toiminguid. H.A on helistanud puhkusel viibides kannatanu A.Kle ja teatanud, et tasumata on AS Eesti Gaasile võlg üle 12 tuhande krooni ja et Tallinna Linnakohtu 06.03.2000 tehtud tagaseljaotsusega on nimetatud summa A.K välja mõistetud. Selgitades ka, et viimane peab viivitamatult nimetatud summa tasuma. 12.07.2000 aastal osales H.A kannatanu korteri arestimisel, kuigi arestimise aktile kirjutas alla kohtutäitur D.Peebo, on kohus tuvastanud tunnistaja P.-R. Randmaa ütlustega, et korteriomanikuta läbiviidud täitetoiminguid teostas kohtutäiturina faktiliselt H.A, mis on kooskõlas ka H.A poolt koostatud kuulutusega 14.07.2000 /Ikd. 85/ A.Kle kuuluva korteris Nelgi 31-36 arestimisest. I kd. t.lk.79 on H.A poolt 06.06.2000 koostatud taotlus A.Kle kuuluva korteri võõrandamiskeelust, sama sisuline kiri on tema poolt koostatud ka 07.06.2000/ tlk. 81/. Kohtukolleegium leiab, et puhkusel viibimine ei välista subjektsuts KrK § 160 mõttes, seda enam, et on tuvastatud ka sellel ajal kohtutäiturina toimingute tegemine. Eesti Gaas on esitanud 01.06.2000 avalduse täitemenetluse algatamiseks, on soovinud pöörata sissenõuet võlgniku varale/ t.lk. 77/, kuid ei ole avaldanud, et sissenõudja ei soostu võla osade kaupa kustutamisega. 7 Tuvastamist on leidnud, et juba juunis 2000 on H.A poolt pandud võõrandamiskeeld A.K korterile ja 12.07.2000 juba arestiti x, taotlus sissenõude osas nimetatud korterile oli Eesti Gaasi poolt esitatud alles 26.07.2000 aastal, seega peale seda kui korter oli juba arestitud. Kohus on seaduslikult tuvastanud, et H.A on rikkunud ™S § 29 lg 1 täitetoimikust täitekutsega teatamise nõuet, mille vorm on justiitsministri 14.10.1999 a määrusega nr 51 kehtestatud. Selline rikkumine on viinud selleni, et A.K võeti ära võimalus realiseerida oma ™S § 50 lg 5 sätestatud õigusi avaldada soovi, millistele esemetele sissenõue pöörata. Antud juhul oli võlgnevus veidi üle 12 tuhande krooni, mis on väga väike osa kolme toalise korteri hinnast. H.A poolt enampakkumise väljakuulutamise ajaks oli A.K poolt juba 6000 krooni tasutud. Kohtutoimikus oleva täiteteoimiku kinnitatud ärakirjalt/ t.lk. 76/ on selgelt näha kuupäevade osas ülekirjutused, kusjuures need ülekirjutatused on vastuolus kohtutoimikus olevate samade tõendite kuupäevadega, mis annab ringkonnakohtule seadusliku aluse hinnata nimetatud tõend ebaseaduslikuks ning jätta ta tõendite kogumist välja. Nimetatud ärakiri on kohtu poolt avaldatud, kuid otsuses ei ole seaduslikult sellele tõendile tuginetud. Kriminaalasja materjalide kohaselt on 01.08.2000 H.A poolt A.Kle saadetud kirjalik teade Nelgi 31-36 avaliku enampakkumise tegemise kohta, kusjuures kirjas äranäidatud võlasummaks on 12
5. 80 krooni, kuigi juba 21 juulil 2000 aastal oli A.K poolt tasutud 6000 krooni ja see oli laekunud täitevosakonna arveldusarvele. Samuti nähtub korteriomanikule saadetud kirjast, et enampakkumine toimub 15 augustil 2000 aastal, kui tegelikult enampakkumist sellel päeval läbi ei viidud ja see toimus 18 augustil 2000 aastal, millest A.Kle ei teatatud. Kohus on piisavalt põhistanud H.A poolt KrK § 161 ettenähtud objektiivsete tunnuste : ametiseisundi tahtlik ärakasutamine ja olulise varalise ja mittevaralise kahju tekitamine ning ka subjektiivse tunnuse- tahtluse olemasolu kõikide objektiivsete tunnuste osas. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja väited kohtuotsuse motiveerimatuse kohta ei ole asjakohased ega kooskõlas otsuses oleva põhistusega. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et H.A on süüdistuses esitatud ja maakohtu poolt tuvastatud teod toime pannud oma ametialaste volituste piires, tegutsedes kui ametiisik. A.Kle kuuluv korter oli arestitud ning rikkudes täitemenetluse seadustiku sätteid, millised on süüdistuses esitatud, müüs A.K korteri 240 000 krooni alla korteri tegelikku väärtust ja tema poolt täitemenetluse seaduse rikkumiste tagajärjel läks vallasomand üle V. M/ I kd. t.lk. 135/, kuigi 18.08.2000 aastal korteri müügiks H.A seaduslikku õigust ei olnud kuna ponud möödunud ™S § 61 lg 2 ettenähtud tähtaeg. Kaitsja poolt kohtuistungil väidetu sellest, et lõppkokkuvõttes jäi korter siiski A.Kle ei anna seaduslikku alust süüdimõistvat kohtuotsust tühistada kuna asjaolu, et A.Kle sai korteri osas omandiõigus taastatud on seotud kannatanu enda poolt algatatud hilisemate kohtuvaidlustega, kus ebaseaduslik enampakkumine, millega korter müüdi V.M tunnistati kehtetuks/ I kd. t.lk. 114-115 /. Kohus on seaduslikult leidnud, et KrK § 161 H.A-le inkrimineeritud kuritegu, on karistatav ka kehtiva KarS § 289 järgi. Kannatanu poolt kriminaalasja raames õigusabiga seotud kulutuste väljamõistmine süüdlaselt on seaduslik. Kaitsja poolt apellatsioonis väidetu, et ametiisiku poolt kuriteoga seotud kannatanul tekkinud kulutused tasub ametiisiku tööandja ei ole kooskõlas seadusega kuna KrMS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 8 1 -§ 17 lg 6 ja KrK § 186- § 17 lg 6
6. H.A õigeksmõistmise osas KrK § 143 lg 2 p 1 järgi kohtukolleegium leiab, et ringkonnaprokuröri apellatsioonis esitatud väited ei lükka ümber kohtu järeldusi ega anna ringkonnakohtule seaduslikku alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium soostub prokuröri apellatsioonis märgituga, et kuna tegemist oli arestitud korteriga, siis Paldiski mnt 183-22 korteri ostu-müügi lepingu sõlmimine ei olnud võimalik ilma kohtutäituri kohalolekuta ja nõusolekuta. Kuid samas ei anna selline asjaolu iseenesest alust antud juhul tuvastada H.A kui kohtutäituri kuriteost osavõtutahtlust ja tahtlust põhiteo toimepanemise suhtes. Süüdistuse kohaselt aitas H.A kelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise toimepanemisele kaasa kuna viibides notaribüroos korteri ostu- müügilepingu sõlmimise juures jättis tahtlikult notarile teatamata, et N.M nimel esinenud ja viimase passi esitanud isik ei ole tegelikult N.M. Tuvastamata isik sai 300 000 krooni ja H.A sai rahalist vahendustasu tuvastamata suuruses. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul puuduvad tõendid mis annaksid tõsikindlalt aluse tuvastada H.A puutumust kuriteo täideviijatega. Süüdistuse kohaselt on tema ettekujutuse minimaalselt kaudse tahtluse tasemel täideviija tahtlikust käitumisest tõendatud faktiga, et kuu aega enne lepingu sõlmimist oli H.A kannatanuga visuaalses ja verbaalses kontaktis 15 minuti jooksul. Kohtukolleegium leiab, et kohus on seaduslikult tõdenud, et kannatanu korteris rääkis H.A korteris sünnipäeva pidavate isikutega, mitte ainult N.M ning asjaolu, et ta kuu aja möödudes teadis, et tegemist on teise isikuga on oletus millele ei ole võimalik süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Kohus on õigustatult viidanud ka faktile, et notari juures kohtutäituri ülesandeid teostanud isiku pädevusse ega kohustuste hulka ei kuulunud isikute tuvastamine ega isiku poolt esitatud dokumendi autentsuse kontroll. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon ei kõrvalda kahtlusi mis on maakohtu otsuse järeldustes kajastamist leidnud ning mida kõrvaldada ei ole võimalik ja seega tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Puuduvad piisavad tõendid tuvastamaks H.A poolt nii tegevuse kui ka tegevusetuse vormis kelmusele ja võltsitud isikut tõendava dokumendi kasutamisele, mille eesmärgiks oli õiguste omandamine, kaasaaitamine ehk puuduvad tõendid tuvastamaks tema tegevuses temale esitatud süüdistuse alusel inkrimineeritud kuritegude koosseisuliste tunnuste olemasolu. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad alused maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamiseks ja prokuröri apellatsiooni alusel kohtuotsuse tühistamiseks.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18 detsembri 2006 otsuse H.A süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA JÜRI PAAP 9