Obsah (7)

§ 63§ 65§ 69§ 75§ 50§ 424§ 329

TARTU MAAKOHUs KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-8179 (kohtueelses menetl

§-de 424 ja 329 järgi advokaat Endel Tomson Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada E.I süüdi karistusseadustiku (

) § 424 ja § 329 järgi ja mõista talle

§ 63

lg 1 alusel karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada E.I-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.11.2006 otsusega mõistetud karistuse 2 (kaks) kuud vangistust võrra ning mõista E.I-le liitkaristus vangistus 5 (viis) kuud;

§ 69

alusel asendada E.I-le mõistetud vangistus 5 (viis) kuud üldkasuliku tööga 300 (kolmsada) tundi ja määrata, et üldkasulik töö tuleb ära teha 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada E.I

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx,;;

§ 50

lg 1 alusel võtta E.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 18 (kaheksateistkümneks) kuuks; tühistada E.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole; 2.2 välja mõista E.I-lt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2244.35 ( kaks tuhat kakssada nelikümmend neli kr ja 35 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 955.80 (üheksasada viiskümmend viis kr ja 80 s) arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (Maksekorraldusele märkida Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.I , 1-07-8179 sundraha“, „E.I, 1-07-8179, kriminaalmenetluse kulud”); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on E.I-le mõistetavaks karistuseks

§ 424

ja § 329 järgi vastavalt

§ 63

lõikele 1 vangistus 3 (kolm) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.11.2006. a mõistetud karistuse 2 (kaks) kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada E.I-le mõistetud 5-kuuline vangistus üldkasuliku tööga 300 tundi. Üldkasulik töö tuleb ära teha 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada E.I

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx,.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 18 kuuks.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel motiveeringud 2.
2. E.I-le esitatud süüdistused kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud E.I on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles karistatud 08.11.
3. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 424alusel, juhtis 17.05.2007.

a kell 23:00 2 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas mootorsõidukit VAZ 21011 registreerimismärgiga 098 AGB joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani E.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse teda selles, et juhtis 17.05.

1. a kell 23:00 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas mootorsõidukit VAZ 21011 registreerimismärgiga 098 AGB isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.11.
2. a kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 1 aastaks alates 16.11.
3. a. Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse kõrvalehoidumisega pani E.I toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kandmisest E.I teod on talle kvalifitseeritud

§ 424ja § 329 järgi.

2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 424ja § 329 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ja § 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid E.I karistamise kokkuleppemenetluses. E.I karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 3 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5400 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.60 krooni. Süüdistatava E.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 955.80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 2 244.35 (1 288.60 + 955.80) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4 KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5