← Eesti

1-07-10396\1

1-07-10396 4 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-10396

(0723100052)Kohtunik Katrin Puhkason Kriminaalasi T.P süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav T.P isikukood XXX Prokurör Loretta Tšurilova Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis Juhindudes KrMS § 254 RESOLUTSIOON K o h u s: o t s u s t a s:
  1. Tunnistada süüdi T.P KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 /ükssada/ päevamäära, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel miinimumpäevamäära 50 krooni, on rahaline karistus 5000 krooni /viis tuhat krooni ja 00 senti/. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 4100064939 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
  2. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number 1-07-10396, süüdistatava nimi ja rahaline karistus.
  3. T.P-le rakendatud tõkernd – elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel.
  4. Välja mõista menetluskuludena T.P-lt riigituludesse: sundraha 5400 krooni /neli tuhat kolmkümmend viis krooni / ja määratud kaitsja tasu 495.60 krooni /nelisada kakskümmend neli krooni ja kaheksakümmend senti/. Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
  5. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number 1-07-10396 ja nõude sisu (sundraha ja määratud kaitsja tasu). Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel juhul pööratakse nõue sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.
  6. Kohtuotsuse koopiad saata T.P-le, tema kaitsja vandeadvokaat Eva Rivise`ele ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Loretta Tšurilovale. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule taotlust ei esitata, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karisutse liigi ja määra kohta: T.P süüdistatakse süüdistusakti järgi selles, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest KarS § 320 järgi ning sellest tulenevast vastutusest, andis 14.11.2006 ja 15.01.2007 Tallinnas Pärnu mnt 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses teadvalt valed ütlused sõiduki BMW 316 reg.nr XXX XXX varguse kohta ajavahemikul 09.08.2006 kuni 30.08.2006 maja juurest, millist sündmust tegelikult ei toimunud Seega T.P, olles eelnevalt hoiatatud ja andes tunnistajana kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütlusi, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 320 lg 1 järgi.. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Loretta Tšurilova on teinud ettepaneku T.P karistamiseks KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära., seega on rahaline karistus 5000 krooni. Kohtu seisukoht: Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, T.P on varem kohtulikult karistamata, tegemist on kindla elukoha ja sissetulekuga isikuga, varalist kahju ei ole. Tõendamiseseme asjaolud on selged: - Kannatanuna T.P antud ütlustega 14.11.2006.a , et ajavahemikul 09.08.200630.08.2006.a, mil ta ei viibinud Eestis, varastati maja juurest talle kuuluv sõiduauto BMW 316 reg.märgiga XXX XXX maksumusega 1000 krooni. Kuna kavatses auto vanarauaks anda ei hakanud politseile avaldust tegema. Kuid 13.11.2006.a leidis postkastist akti, millest selgus, et talle kuulunud sõiduauto BMW registrimärgiga XXX XXX on transporditud tasulisele parkimisplatsile ja võla teade. Kui ta 14.11.2006.a läks tasulisse parklasse, siis avastas, et tema auto numbrimärk XXX XXX oli kinnitatud võõrale masinale BMW. See oli musta värvi nelja uksega BMW. Temale kuuluv sõiduauto aga oli kahe uksega. Järgnevalt 15.01.2007.a antud ütlustega, milles T.P kinnitab, et 04.12.2005.a toimus tema sõiduautoga BMW registrinumbriga XXX XXX avarii Tondiraba tn.3 piirkonnas. Selle auto ostis tagavaraosadeks samal sügisel. Auto seisis Paasiku tn. Tal oli vaja see viia oma elukohta ja ta palus kainel isikul rooli istuda, kuid peale avariid see isik põgenes ja teda karistati avarii eest väärteo korras. Selle auto müüs ta 2006.a vähetuttavale isikule. Sellesse autosse jäi aga ka registrimärk XXX XXX, mis kuulus autole BMW. See auto jäi autotöökotta Paasiku tn. piirkonnas /tl.59-60./ - Kahtlustavana ülekuulamisel on T.P tunnistanud, et avalduse auto varguse kohta andis politseile eesmärgiga vältida antud autoga ( BMW registrimärgiga XXX XXX) seotud probleeme, sealhulgas ka trahvi maksmise vältimiseks. Tegelikult ei ole keegi seda autot temalt varastanud, selle auto jättis autotöökotta Paasiku tn. kandis, et töökoja töötajad lõikaksid ta tükkideks ja annaksid metalli vastuvõtupunkti /tl 63-67/. - Tunnistaja A. P on kinnitanud, et tema müüs oma sõiduauto BMW 316 registrimärgiga XXX XXX 2005.a sügisel Mihhaili nimelisele mehele, kes ostis selle oma sõnul tagavaraosadeks Omaniku vahetuse vormistamise ARK-is suhtes kindlat kokkulepet polnmud.. Kuigi nad koostasid kirjaliku ostu-müügi lepingu kahes eksemplaris. Auto numbrimärgi palus Mihhail jätta autole, et autot transportida. 2006.a algul teatati aga talle kindlustusfirmast, et selle autoga on sooritatud avarii ja auto tema valdajana peab tasuma kindlustusfirmale tekitatud kahju. 2005.a lõpus oli Mihhail talle teatanud, et tegi avarii ja palus auto registrist arvelt maha võtta. Kuid auto registrinumbrid olid jäänud Mihhaili kätte ja ostu-müügi lepingut ta ei leidnud, ei saanud ta ise seda teha. / tl 16-22 /. - Tunnistaja N. V on kinnitanud, et viibis ostu-müügilepingu sõlmimise juures 2005.a sügisel ja lepingu üks eksemplar jäi Mihhaili- nimelise mehe kätte, kes oli auto MBW registrimärgiga XXX XXX ostja. / tl 28-31 / - Tunnistajad A. P ja N. V on isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundnud ära auto ostjana T.P foto /protokollid ja fototabelid tl 23-27, 32-36 /. - Tunnistaja J. L on andnud ütlusi, et 14.10.2006.a peatas liikluspolitsei Maardus Kallasmaa tänaval, kui ta oli auto roolis joobeseisundis. Auto pandi tasulisse parklasse. Auto BMW numbrimärgiga XXX XXX oli ta 2006.a septembris ostnud Juri-nimeliselt garaažinaabrilt avariilisena, kuid sõidukõlbulikuna. Politsei võttis auto ära ja pani tasulisse parklasse. Auto registreerimistunnistusel oli auto valdajana T.P. - Tunnistaja kinnitab, et oli selle auto ostnud 2006.a augustis auto valdajalt Jurilt vanametalliks, kuid auto oli sõidukõlbulik. Koos auto anti talle võtmed ja registreerimistunnistus T.P nimele, ta ei võrrelnud registreerimistunnistuse andmeid auto tehasetähistega.. Politseist sai teada, et selle auto tehase tähis aga kuulub hoopis autole registrimärgiga XXX XXX ./tl 4753/. - Tunnistaja J. K on kinnitanud oma ütlustes, et 2006.a augustis või septembris pakkusid kaks tundmatut noormeest tall garaaži juures müügiks sõiduautot BMW. Ta ostis auto ja sai võtmed ja registreerimistunnistuse. Ei kontrollinud tehasetähise vastavust registreerimistunnistusele. Kuna auto kindlustus läks kalliks, müüs selle auto edasi Juri – nimelisele mehele /tl 54-58/. Seega on esitatud tõenditega tuvastatud faktiline asjaolu, et 2006.a augustikuus ei varastanud keegi T.P maja juurest tema sõiduautot 316 reg.märgiga XXX XXX. Sõiduki andis ta ise autoremondi töökotta Auto ei läinud tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Sõiduk anti üle erinevatele kasutajatele teiste isikute poolt. Seega on tõendamist leidnud, et 14.11.2006 ja 15.01.2007.a on T.P Põhja Politseiprefektuuris olles eelnevalt hoiatatud valeütlustega kaasnevast vastutusest, andnud kannatanuna teadvalt valeütlusi sündmuse ja sõiduki kohta., mille tegelik omanik registriandmetel oli tema kohta. Andes valeütlusi auto varguse kohta, moonutas ta tahtlikult tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid auto suhtes, mille tegelik omanik registriandmetel oli tema, eesmärgiga vältida sõiduauto seotud probleeme trahvinõuete osas. T.P tunnistab end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang KarS § 320 lg 1 järgi. Kuriteoga kahju ei ole tekitatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Vastavalt KrMS § 175 lg 4,9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007a on kuupalga alammäär 3600.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400.00 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.