1-07-12102 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2007.a. Kriminaalasja number 1-07-12102 (06231802569) Kohtukoosseis

§ 169järgi käskmenetluses.

Prokurör Natalia Miilvee SÜÜDISTATAV H.A: ik. XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; keskeri haridusega; töökoht: AS Konsensus- Laomaailm; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja : Eva Rivis (määratud korras) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.A

§ 169

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära, mis lähtudes tema päevamäärast 85 krooni on 12 750 (kaksteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

§ 73

alusel määrata, et rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.A 3(kolme)- aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Välja mõista H.A-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: sundrahast 3 000 (kolm tuha) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasust 200 (kakssada krooni). 2 Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „1-07-12102, H.A, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS. H.A süüdistatakse selles, et ta ajavahemikus 22.05.2006.a. kuni 02.01.2007.a. hoidus kuritahtlikult kõrvale elatusraha maksmisest, milline oli temalt välja mõistetud igakuiselt summas 2 322 krooni XXX.a. sündinud poja U T ülalpidamiseks alates 01.05.2005.a. kuni 18.08.2010.a. M T kasuks. Elatis poja ülalpidamiseks oli temalt välja mõistetud 12.04.2006.a. Harju Maakohtu otsusega, mis jõustus 22.05.2006.a. H.A pani sellega toime vanema poolt kuritahtliku kõrvalehoidmise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis on kvalifitseeritav

§ 169järgi .

KOHTU JÄRELDUSED.

§ 169

sätestab vastutuse vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Toimikus olevate tõenditega: - kannatanu M P ütlustega (tl. 2 - 5), milles kannatanu seletab, et hagiavalduse alusel mõistis Harju Maakohus 12.04.2006.a. otsusega H.A-lt poja U T ülalpidamiseks igakuiselt 2 322 krooni, seda kohustust H.A täitnud ei ole; - koopiaga Harju Maakohtu 12.aprilli 2006.a. otsusest (tl. 6 - 7). mis kinnitab H.A-lt elatusraha väljamõistmist; - kohtutäituri teatistega (tl. 11 - 13) millest nähtub H.A võlgnevus; - kahtlustatava H.A enda ütlustega (tl. 20 - 21) milles ta oma süüd elatise maksmisest kuritahtlikus kõrvalehoidmises tunnistab on tõendatud H.A süü

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Elatise maksmisest on H.A kõrvale hoidunud tahtlikult, sest olles teadlik tema suhtes jõustunud kohtuotsusest elatise maksmise kohustuse kohta, ei täitnud ta seda kohtuotsust vaatamata rahaliste vahendite olemasolule, vaid kasutas saadud raha oma sõnade kohaselt alkoholile ja kasiinos mängimisele. Lähtudes maksmata jäetud summa suurusest (võlgnevus 44 118 krooni) ning ajavahemikust (elatise mittemaksmine rohkem kui pool aastat), tuleb elatusraha maksmisest kõrvalehoidumist lugeda kuritahtlikuks. H.A tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 3 Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust

§ 44lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

H.A on toime pannud teise astme kuriteo, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna H.A karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja kahju heastamisele asumine, raskendavad asjaolud puuduvad, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse liigi ja määraga, s.o.

§ 169

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, mis lähtudes H.A päevamäärast 85 krooni on 12 750 krooni. Kohus nõustub karistust mõistes ka sellega, et rahaline karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus arvestab siinjuures kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige seda, et H.A on asunud oma elatise maksmise kohustust poja ees täitma, ta omab kindlat töökohta, kuhu ta vabatahtlikult on teinud avalduse igakuiselt oma palgast 3000 krooni kinnipidamise ja selle kohtutäituri arvele kandmise kohta. Viidatud asjaolud näitavad H.A kui isikut, kes on oma teost aru saanud ja asunud kohtuotsust täitma. Seetõttu

§ 73sätete kohaldamine tema suhtes on põhjendatud ja otstarbekohane.

Kohus leiab, et süüdistatavale tingimisi rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab mõistetav karistus õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5 400 krooni, määratud kaitsjale on kohtueelsel menetluses tasutud summa 495,60 krooni (tl. 29). H.A kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vähendamist. Esitatud taotlusega on nõustunud ka prokurör. Arvestades H.A varanduslikku seisundit, peab kohus võimalikuks jätta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus juhindub otsust tehes KrMS §-st 254. Kohtunik