Obsah (4)

§ 201§ 69§ 75§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Menetlus nr 1-06-8365 osaliste küsitlemisega lahe

§ 201

lg 2 p 1 järgi karistusega vangistus 1 kuu;

§ 69

alusel asendatud üldkasuliku tööga 60 tundi täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Määruse tegija Prokurör Süüdimõistetu Marja-Liina Reissaar V.G (isikukood xxx; ilma kindla elukohata) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega: 1.1 pöörata Tartu Maakohtu
2. mai 2007 otsusega V.G-le mõistetud vangistus 1 (üks kuu) täitmisele; 1.2 V.G-le mõistetud kandmata vangistuse alguseks määrata tema kinnipidamine
3. märtsil
4. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
5. Määruse koopia edastada süüdimõistetule; karistusregistrile, arestimajale ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
6. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud V.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
7. mai 2007 otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi karistusega vangistusega 1 kuu;

§ 69

alusel vangistus asendatud üldkasuliku tööga 60 tundi; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määratud 6 kuud ja selleks allutatud

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud V.G kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole V.G teinud tähtaegselt talle Tartu Maakohtu

1. mai 2007 otsusega määratud 60 tundi üldkasulikku tööd. Tulenevalt kriminaalhooldaja taotlusest on V.G kuulutatud tagaotsitavaks ja vahistatud Tartu Maakohtu
2. veebruari 2008 määrusega. KrMS § 428 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu väitel on tema üldkasuliku töö tunde tegemas käinud, kui ei tea miks seda fikseeritud pole. Süüdimõistetu väitis ka et tal ei ole kindlat elukohta. Kriminaalhooldaja Aive Aalup jäi kohtus esitatud erakorralises ettekandes esitatud asjaolude juurde. Kriminaalhooldaja väitel on ta käinud ka V.G väidetavas elukohas xxxxxxxxx x-x xxxxxxxx . Kohapeal kontrollides on selgunud, et sellel aadressil elavad hoopiski V.G-le võõrad isikud. Prokuröri antud arvamuse kohaselt on kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ja V.G-le mõistetud vangistus 1 kuu tuleb täitmisele pöörata. Kohtu põhjendused KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal. Vastavalt

§ 69

lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole V.G süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Põhjendatud on Tartu Maakohtu

1. mai 2007 otsusega V.G-le mõistetud kandmata vangistuse 1 kuu täitmisele pööramine. Kriminaalhooldaja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole V.G talle määratud ühiskondlikku kasulikku tööd 60 tundi tähtajaks teinud. Kohtus leidis tõendamist ka asjaolu, et V.G ei ole elanud tegelikult talle üldkasuliku töö tegemise ajaks kohtu kindlaksmääratud elukohas ning pole esitanud kriminaalhooldusametnikule andmeid tegeliku elukoha kohta. Kohus on seisukohal, et V.G väited üldkasuliku töö tegemisest on paljasõnalised ja mitteusutavad. Kuigi kriminaalhooldusametnikul on olnud võimalik V.G-ga kuni
2. a detsembri kuuni suhelda ja on kokku lepitud üldkasuliku töö tegemises OÜ-s Floreas, ei ole V.G praktiliselt OÜ-s Floreas üldkasulikku tööd teinud. See nähtub kriminaalhooldaja esitatud asjaoludest ja OÜ Floreasi kriminaalhooldusosakonnale esitatud õiendist. Vangistusseaduse (VangS) § 3 kohaselt on arestialune VangS tähenduses arestimajas aresti või kuni kolmekuulist vangistust kandev isik.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik