lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, Toomas Bondarevi süüdistuses Kar § 200 lg 2 p 7 järgi ja J.S-i süüdistuses
Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatavad
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 1 aastat vangistust;
lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4(neli) kuud vangistust.
alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 22.-24.03.06.a., 04.11.0605.03.07.a., 09.-10.04.2007.a. – s.o. 4 kuud ja 6 päeva ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.P 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata K.P-le kriminaalhooldaja. 2. Süüdi tunnistada T o o m a s BONDAREV
lg 2 p 7 järgi ning kohaldades
sätteid, mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 kuud vangistust.
alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (04.-05.11.2006.a.)
alusel määrata, et vangistust (2 aastat 7 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui T. Bondarev 2-aasta ja 8-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata T. Bondarevile kriminaalhooldaja. 3 3. Süüdi tunnistada J.S
lg 2 p 7 järgi ning kohaldades
sätteid, mõista karistuseks 2 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
määrata, et vangistust (2 aastat 7 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.S 2 aasta ja 8-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata J.S-ile kriminaalhooldaja.
K.P 31.12.2005.a. kella 15.00 paiku Tallinnas Kopli tn.86 maja juures koos Kirill Kružkoviga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades füüsilist ja psüühilist vägivalda M Z suhtes, nimelt K.P hoidis teda õlast kinni ja K. Kružkov otsis kannnatanu taskuid läbi, ähvardades teda lüüa, misjärel võtsid kannatanult ära taskunoa väärtusega 50 krooni, kaks 25-kroonist rahakupüüri summas 50 krooni, kokku vara 100 krooni väärtuses ja püüdsid võtta ära mobiiltelefoni Siemens M55 väärtusega 500 krooni, kuid M. Z rabeles lahti ja jooksis ära. Samuti tema 31.12.2005.a. kella 16.40 paiku Tallinnas Pärnu mnt. Vineeri peatuse lähedal koos Kirill Kružkoviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades füüsilist ja psüühilist vägivalda, nimelt Kirill Kružkov hoidis I M kinni ja ävardas taskunoaga, aga K.P võttis kannatanult ära mobiiltelefoni №kia 2600 väärtusega 1190 krooni. K.P, T. Bondarev ja J.S 04.11.2006.s. kella 16:45 ajal Tallinnas Tööstuse ja Salme t nurgal asuva poe ees, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid kallale K S’le, kellelt nõudsid mobiiltelefoni ja raha ning kelle suhtes kasutasid 5 füüsilist vägivalda: lõid kannatanut rusikaga näkku, hoidsid teda kinni ja jõuga tassisid nurga taha, kus lõid korduvalt rusikaga näkku, otsisid taskud läbi, tõukasid kannatanu pikali, kolmekesi lõid korduvalt jalgadega keha piirkonda ja ühel korral jalaga näkku ning võtsid K S’ult ära mobiiltelefoni №kia 3230i (väärtusega 3000 kr), samuti firma FIVE valge mütsi (300 kr), kokku võõrast vara summas 3 300 krooni ja põhjustasid kannatanule füüsilist valu ning järgmised tervisekahjustused: peapõrutuse, verevalumi kuklas, marrastused vasaku silma ümber ja nina turse. Nende tegudega pani K.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupi poolt, s.o.
T. Bondarev ja J.S panid toime kuriteo, mis on kvaligitseeritav
grupilise röövimise. Üldmenetluses asja kohtulikul arutamisel, pärast kannatanute ja tunnistajate osalist ülekuulamist esitas prokurör nõusolekute protokollid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning sõlmitud kokkulepped, kuna süüdistavad tunnistasid oma süüd täielikult ning kahetsesid toimepandud tegusid. Sõlmitud kokkulepete sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb K.P süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 5, 7, 8 ning § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 4 kuud ja 6 päeva. Ülejäänud vangistust - 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva ei pöörata täitmisele, kui K.P 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
T. Bondarevi ja J.S-iga sõlmitud kokkulepete kohaselt karistatakse neid
lg 2 p 7 järgi alla sanktsiooni alammäära - vangistusega 2 aastat ja 8 kuud, millest mõlemad on eelvangistusena ära kandnud 2 päeva. Nende osas ei pöörata samuti vangistust täitmisele, kui nad 2 aasta 8-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidavad
K.E, A. G ja M. Z tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele, süüdistatavad, tsiviilkostjad ja kaitsjad neid hagisid ei vaidlustanud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kõik süüdistatavad tunnistasid end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega nii toimepandud tegude, kvalifikatsiooni kui karistuste ja tekitatud kahjude osas. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul need kokkulepped otsusena kinnitada. Menetluskulude osas taotlesid kaitsjad jätta need osaliselt riigi kanda, kuna ühelgi alaealisel pole alalist töökohta, nende perede varanduslik seisund ei ole hea ning menetluskulude täielik hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et kõigi süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 6 Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada neile kokkulepetes süüks arvatud kuritegudes ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on nad teadlikud. Esitatud tsiviilhagidele ei ole süüdistatavad vastuväiteid esitanud ja need kuuluvad rahuldamisele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2, 5 palga alammäära, teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 1,5 palga alammäär. Arvestades alaealiste ja nende perede varanduslikku olukorda ning süüdimõistetute resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.