lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav A.M, elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötas OÜ VE, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral - 23.05.2006.a. Harju MK poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 4 aastat katseajaga 3 aastat; väärteokorras karistatud 3 korral, tõkend – vahistamine alates 22.09.2007.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada A.M KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita 23.05.2006.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus ning liitkaristuseks lugeda 4 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning seega karistusaja alguseks lugeda 22.09.2007.a. Tõkend –vahistamine– jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista A.M-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasud summas 1486,80 krooni. A.M tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXX Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXX ning selgitusse: „A.M , 1-07-12992, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend 1 CD plaat salvestusega jätta kriminaalasja juurde. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK A.M on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, viibides 22.09.2007.a. kella 01.40 ajal Tallinnas, aadressil Tartu mnt 17 asuvas ööklubis Parlament, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt üritas varastada vaba juurdepääsu teel KK´ile kuuluva käekoti maksumusega 300,- krooni, mille sees olid järgmised kannatanule kuuluvad asjad: kolm mobiiltelefoni (igaühe maksumus on 1000,- krooni), sularaha 150,- krooni, maksumuseta võtmed, kosmeetikaesemed maksumusega 1000,- krooni, samuti ID – kaart, pass ja pangakaart KK nimele. Äravõetud asjade maksumus moodustab 4450,- krooni. kuritegu jäi lõpule viimata põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest, kuna ööklubist väljumisel peeti A.M turvatöötajate poolt kinni. Seega A.M isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse katse ehk KarS §
A.M esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 10.12.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas A.M, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, lisas, et tal on perekond, väike laps, töötas OÜ Vanalinna Ehitus. Samuti kinnitas, et ei oska seletada, miks ta selle varguse toime pani, 2006.a. maikuus talle kohtus selgitati mida tähendab katseaeg ja mis juhtub, kui ta katseajal paneb toime uue tahtlikku kuriteo. Kaitsja asus seisukohale, et A.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava A.M-i süü on tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 26 29) ja millest nähtub, et A.M tunnistas, et Parlamendis oli ta küll. Ka: - kannatanu KK´i ütlused (tl. 2 – 5): 22.09.2007.a. oli Parlamendi klubis. Umbes kella 01.30 paiku läks tantsima ühe tuttava noormehega, nime ja kontaktandmeid öelda ei oska. Kui ta tantsima läks pani oma käekoti DJ – puldi juures oleva ääre peale. Ühel hetkel 2 kuni 3 minutit hiljem, avastas, et käekott on ääre pealt kadunud. Võtmishetke ei näinud, seega ei oska öelda, kes käekoti võttis. Kui märkas, et käekott on kadunud, jooksis välisukse poole turvameeste juurde. Teatas turvamehele, et kott tõmmati ära. Turvamees ütles, et nad olid ühe koti kätte saanud ühe noormehe käest. Turvamees näitas noormehelt ära võetud käekotti, milles tundis ära enda käekotti. Käekott oli väiksemat mõõtu, musta värvi, maksumusega 300,- krooni. Kotis oli 3 mobiiltelefoni a väärtusega 1000,- krooni, sularaha 150,- krooni, pangakaart, ID – kaart, pass, kaks komplekti võtmeid, kosmeetika ja parfüüm väärtusega 1000,- krooni. Turvameeste käest käekotti tagasi saades olid kõik asjad kotis. - konstaabel Gunnar Võrno ettekanne (tl. 6): 22.09.2007.a. olles AP 211 koos vanemkonstaabel Tiit Hiiemäe´ga, said väljakutse 01.42 klubi Parlament, kus oli kinnipeetud isik kes varastas naiste käekoti. Kohapeal oli turvatöötajate poolt kinnipeetud isik, kes üritas põues olevat käekotti maha poetada. Samuti oli kohapeal kannatanu KK. Kahtlustatav A.M ja kannatanu toimetati osakonda. KK hindas kahjusumma umbes 3000 – 4000 krooni. - tunnistaja TV´e ütlused (tl. 7): 22.09.2007.a. kella 01.40 paiku klubis Parlament nägi kuidas heledas jakis, siniste teksadega, tumedate kingadega noormees peitis põue tumeda naiste käekoti. Kinnipidamisel viskas käekoti maha. kinnipeetuks osutus A.M ning nende poole pöördus KK, kes tundis ära oma käekoti. Kohale kutsuti politsei ning kahtlustatav anti politseile üle. - tunnistaja AK´i ütlused (tl. 8): 22.09.2007.a. olles tööl klubis Parlament nägi, kuidas kell 01.41 heledas kampsunis noormees üritas kiirel sammul klubist väljuda. Väljapääsu juures pidasid koos TV isiku kinni. Kinnipidamisel viskas kinnipeetu käekoti põuest maha. Kinnipeetuks osutus A.M. Kinnipidamisel osutas isik turvaruumis vastupanu ja tema suhtes kasutasid füüsilist jõudu ning sidusid käed kinni. - asitõendi (videosalvestuse) vaatlus (tl. 20 – 21) ja fototabel (tl. 10A – 19), fototabelid klubist Parlament ajavahemikust 22.09.2007.a. kell 01.30 – 02.00 Kohtunik asub seisukohale, et A.M on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ( Klubi Parlament turvatöötajad tunnistajad T.V ja A.K pidasid klubis kinni varga, kes üritas varastada naiste käekoti, nad pidasid isiku kinni, selleks isikuks osutus A.M, videosalvestuselt on näha kuidas turvamehed peavad kinni A.M , kellel on midagi riideeseme all, ja hetk hiljem midagi viskab ta maha) , kannatanu K.Krenštrauch tundis ära oma koti ning selles olevad esemed, kinnitas, et kõik on alles) ning A.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §
lg 2 järgi, kuna tema olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, taas pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik A.M-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A.M on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras 3 korral. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises katseajal. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et A.M pole mingeid järeldusi enda jaoks teinud, olles 2006.a. karistatud I astme raske kuriteo toimepanemise eest tingimisi karistusega, jätkas ta olles vabaduses kuritegude toimepanemist, kuigi tema enda sõnade kohaselt oli tal perekond, väike laps ja korralik töökoht, seega kohtuniku arvates tuleb talle seekord karistuseks mõista reaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega ning KarS § 65 lg 2 alusel liita talle varem kohtu poolt määratud ning kandmata jäänud karistuse vangistuse näol. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Asitõend: - 1 CD plaat salvestusega - jätta kriminaalasja juurde. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.