Obsah (5)

§ 424§ 329§ 65§ 63§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01 märts 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 06-14147 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Ra

§ 424

, § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 14 detsembri 2006 otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Paul Järve ja L.O Ringkonnaprokuratuur Prokurör Ringkonnaprokurör Kristine Tamm Süüdistatav L.O, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud ei olnud Kaitsja Vandeadvokaat Paul Järve RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 14 detsembri 2006 kohtuotsus L.O süüdistusasjas ja saata kriminaalasi Pärnu Maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.
2. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates 02 märtsist
3. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
4. L.O-le oli esitatud süüdistus

§ 424

järgi selles, et ta, olles Pärnu Maakohtu 25.10.2005 otsusega karistatud

§ 424

alusel rahalise karistusega 200 päevamääras, summas 10 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, omades seega kehtivat karistust alkoholjoobes mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 09.09.2006 kella 06.48 ajal, olles alkoholjoobes, Pärnu maakonnas Tallinn-Pärnu- Ikla maanteel mootorsõidukit VW Sharan reg. Nr xxx XXX, rikkudes sellega LS § 20 lg 3,4 ja LE § 76 p 1,3 nõudeid.

§ 329

järgi oli esitatud L.O-le süüdistus sellest, et ta hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest sellega, et olles Pärnu Maakohtu 25.10.2005 otsusega karistatud

§ 424

alusel rahalise karistusega 200 päevamääras, summas 10 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, milline otsus oli jõustunud ja täitmisele pööratud, juhtis 09.09.2006 kella 06.48 ajal, olles alkoholjoobes Pärnu maakonnas Tallinn-Pärnu- Ikla maanteel mootorsõidukit VW Sharan reg. Nr xxx XXX. 2. Pärnu Maakohus leides, et L.O poolt toimepandud teod on koosseisupärased, puuduvad tegude õigusvastasust välistavad asjaolud ja L.O on kuritegude toimepanemises süüdi, tunnistas L.O süüdi

§ 424

ja § 329 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel suurendas karistust Pärnu Maakohtu 26.05.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges karistuse kandmisele asumise päeva. APELLATSIOONIDE SISU:

1. Kaitsja, vandeadvokaat Paul Järve apellatsioonis taotletakse süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega L.O õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et esinevad KrMS § 338 p 1,2,3 ettenähtud alused kohtuotsuse tühistamiseks. Eirati rahvusvaheliselt tunnustatud kodanikuõigust õiglasele kohtupidamisele. Kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik. Kaitsja toob ära kohtuistungi protokollis temale arusaamatuks jäänud sissekanded. Kohus on küll küsitlenud nelja kohtuistungile ilmunud tunnistajat ja süüdistatavat, kuid ei ole soovinud tõde välja selgitada vaid on asunud tegema olemasolevate tõendite põhjal oletusi, jättes süüdistatava kasuks rääkivad tõendid kontrollimata. Tunnistajad H.S, K.I on kinnitanud, et autot juhtis S. L. K.P on andnud ütlusi, et L.O istus tagaistmel. Kaitsja leiab, et kui tunnistaja jutt on õigesti kirja pandud, pidi L.O istuma juhi kõrval. Kaitsja toob ära tunnistaja A.T ja süüdistatava poolt antud ütlused ja märgib, et on tekkinud olukord, kus osa tunnistajad on kinnitanud juhiks S. L. Kohus ei lahendanud kaitsja poolt tunnistaja S. L ülekuulamise taotlust seaduslikult, eirates menetlusnorme. PS § 11 kohaselt tohib isiku õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas Põhiseadusega. Kaitsja toob ära KrMS § 1 sätestatu ja Kodaniku – ja Poliitiliste Õiguste Rahvusvahelise Pakti artikli 14 punkti 3 kehtestatud õigust üle kuulata tema vastu tunnistajad või omada õigust sellele, et need tunnistajad üle kuulatakse, samuti omada õigust oma tunnistajate väljakutsumisele ja ülekuulamisele samadel tingimustel, mis kehtivad tema vastu tunnistajate suhtes. Apellant leiab, et ringkonnakohtul on põhjust tunnistada oluliseks rikkumiseks need apellatsioonis kirjeldatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, millega kaasnes ebaseaduslik, põhjendamatu kohtuotsus. Pärnu Maakohus kohaldas tõendite meelevaldse käsitluse tõttu ebaõigesti materiaalõigust.
2. L.O Ringkonnaprokuratuuri prokuröri poolt esitatud apellatsioonis taotletakse Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist L.O-le mõistetud karistuse osas ja uue otsusega L.O karistamist

§ 63

lg 1 alusel 6 kuulise vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 26.05.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 50lg 1p 1 alusel võtta L.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

Prokurör leiab, et lisakaristuse kohaldamine on vajalik. L.O on varem korduvalt karistatud, sealhulgas alkoholjoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Prokurör esitab Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohta, et

§ 424järgi süüdimõistetult tuleb üldjuhul ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus.

L.O kui järjekindlalt raskeid liiklusalaseid süütegusid toimepannud isiku liiklusest kõrvaldamine on põhjendatud ja vajalik seaduses ettenähtud maksimumtähtajaks ehk 3 aastaks. KAITSJA VASTUVÄITED PROKURÖRI APELLATSIOONILE:

1. Prokuröri poolt esitatud apellatsioonile on oma vastuväited esitanud advokaat Paul Järve, kes leiab, et prokuröri apellatsioon on aegunud ja tuleb jätta läbi vaatamata Prokurör ei ole esitanud apellatsiooni tähtaja ennistamise taotlust ja 7 päeva jooksul ei ole kohtule teatanud et sooviv kasutada apellatsiooni esitamise õigust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
2. Apellatsioonikohtu istungil apellant- prokurör toetas esitatud apellatsiooni ja palus see apellatsioonis esitatud põhistusel ka läbi vaadata. Kaitsja apellatsiooni palus prokurör jätta rahuldamata, märkides, et kui ringkonnakohus tuvastab kaitsja apellatsioonis märgitud kriminaalmenetlusnormide rikkumised ei ole seaduslikku laust õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks vaid sel juhul peaks saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule. Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles selles äratoodud põhistusel L.O õigeksmõistmist. Samuti toetas prokuröri apellatsioonile esitatud vastuväiteid. Süüdistatav toetas kaitsja seisukohti ja palus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:
3. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väited maakohtu poolt kriminaalmenetlusnormide rikkumistest on asjakohased ja annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kohtuistungi protokolli sisu maksimaalne vastavus kohtusaalis toimunule omab olulist tähtsust menetluse lõpptulemuse kujunemisel. Maakohtu istungiprotokoll võimaldab ringkonnakohtul adekvaatselt hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ning tähtsust omavate asjaolude alusel teha kohtul seaduslik kohtuotsus. Kohtukolleegium leiab, et antud kriminaalasjas on maakohtu istungi protokoll selliste minetustega, mis teeb raskeks adekvaatse ülevaate saamise menetluskäigust ning toimingutest ja kohtuistungil esitatud arvamustest ja kohtu poolt määratust. Nii on maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt kohus selgitanud nii kannatanule kui ka kannatanu esindajale nende õigusi, kuigi antud kriminaalasjas ei ole kannatanuks kedagi tunnistatud ja seda enam ei saa viibida kohtuistungil kannatanu esindajat/ t.lk.86/. KrMS § 298 lg 1 kehtestab, et kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Taotlused lahendab kohus määrusega. Vastavalt kohtuistungi protokollile on kaitsja jätkuvalt taotlenud kohtusse kutsutud, kuid kohtuistungile tulemata jätnud tunnistaja S.L kohtuliku uurimise käigus ülekuulamist. Seega oli kaitsja poolt taotletud kohtuliku uurimise jätkamine. Kohus aga ei ole kaitsja taotlust üldse lahendanud, suuline määrus on jäänud tegemata kuna kohtuistungi protokoll seda ei kajasta/ t.lk. 90/. KrMS § 15 kehtestab kriminaalmenetluse olulise põhimõtte, milleks on kohtuliku arutamise vahetus ja suulisus, mis tähendab seda, et kohtuotsus peab üldjuhul põhinema kohtus vahetult uuritud ja kohtuistungil kohtusse kutsutud isikute suulise küsitlemise teel formeerunud tõenditel. Kohtuotsuse tegemisel on kohtul õigus tugineda ka kohtueelses menetluses kogutud kirjalikele tõenditele, kuid siis tuleb arvestada kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jaos sätestatud piiravate tingimustega. Kriminaalkolleegium leiab, et kohtulik arutamine maakohtus oli vastuolus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõttega kuna kohtuotsuse tegemisel on maakohus tuginenud avaldamata ja vahetult uurimata tõenditele. Kohtuistungite protokollist ei nähtu, et maakohus oleks avaldanud kriminaalasjas kogutud tõendeid. Nimelt nähtub kohtuistungi protokollist/ t.lk. 90/ et prokurör on küll taotlenud kriminaalasja materjalide avaldamist, kuid maakohus ei ole taotlust rahuldanud sest avaldatud, suuliselt esitatud, ei ole ühtegi toimikus olevat tõendit. Otsuses on aga viidatud kriminaalasja materjalidele nagu näiteks väärteoprotokollile ja alkoholijoobe tuvastamise protokollile, mis on vastuolus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõttega. Kriminaalkolleegium märgib, et ülaltoodud põhimõtte tegelik realiseerumine kohtulikus arutelus peab olema kohtuistungi protokollis võimalikult täpselt kajastatud ja jälgitav selle lugejale. See tähendab, et kohus peab toimiku materjalide avaldamisel täpselt määratlema, millised tõendid, millises ulatuses ta avaldab ja millist lehekülje numbrit see tõend kannab. Eelkõige võimaldab see kohtumenetluse pooltel aru saada, milline on kohtus vahetult ja suuliselt uuritud tõendite kogum, millel süüdimõistev kohtuotsus põhineb. KrMS § 14 sätestab kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtte, nähes ette, et süüdistus- ja kaitsefunktsioon ning kriminaalasja lahendamise funktsioon on kriminaalmenetluses lahutatud. Sellest printsiibist lähtuvalt tuleb mõtestada ka tõendamise protsessi. Tõendite esitamise kohustus lasub süüdistajal ja kaitsjal ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt. Seega on selgepiiriliselt määratletud ka tõendid, millele tuginevalt saab kohus ühe või teise faktilise asjaolu lugeda tõendatuks. Nii on kohtuotsuses keelatud tuginemine kohtueelses menetluses antud ütlustele, kui nende avaldamist ei ole seaduses sätestatud tingimustel kohtuistungil taotletud. Tulenevalt KrMS § 155 lg 2 p-dest 6 ja 7 saab kohtuliku arutamise võistlevuse printsiipi ja sealhulgas ka ristküsitluse nõuet isikuliste tõendite uurimisel lugeda järgituks vaid siis, kui seda on kajastatud ka kohtuistungi protokollis. Isiku ristküsitlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamisel tuleb kohtuistungi protokollis ära näidata ka see, kes kohtumenetluse pooltest taotles KrMS §-le 289 tuginevalt ütluste avaldamist ja mille kohta käivate ütluste vastuolu seejuures täpselt silmas peeti. KrMS § 289 lg 1 kehtestab, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Vastavalt maakohtu istungi protokollile/ t.lk. 86-91/ on kohtuistungil ristküsitluse käigus prokuröri poolt taotletuna avaldatud vaid tunnistaja H.S poolt kohtueelses menetluses antud ütlused seoses sellega, et ta on kohtuistungil andnud muudetud ütlusi. Teiste, tunnistajatena ülekuulatud isikute ja ka süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ei ole pooled ristküsitluse käigus taotlenud ja seega ei olnud kohtul seaduslikku alust kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks ega neile tuginemiseks ka kohtuotsuses. Kohus on aga kohtuotsuses kajastanud kõikide kohtuistungil ülekuulatud ja ristküsitletud isikute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning toonud ära ka kohtu arvates neis esinenud vastuolud, kuigi nende isikute poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust ei ole menetluspoolte poolt sisuliselt kahtluse alla seatud ega leitud, et need oleksid vastuolus kohtueelsel menetlusel antutega. Kriminaalkolleegium tunnistab eelviidatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised olulisteks KrMS § 339 lg 2 mõttes, maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse rajamine kohtus uurimata ja avaldamata tõenditele on vastuolus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõttega, rikkudes eelkõige süüdistatava kaitseõigust, mistõttu ei ole välistatud, et nimetatud rikkumistega võis kaasneda ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemine. Kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonikohtus ning kriminaalasi tuleb tagastada samale maakohtule uueks arutamiseks. Tühistades maakohtu otsuse kriminaalmenetluse eeltoodud rikkumiste tõttu jätab kohtukolleegium käsitlemata apellantide väited kohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et maakohus, kriminaalasja uuel arutamisel peab lähtuma otsuse konkreetsest tühistamise alusest. See tähendab, et kriminaalasja tühistamisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, peab maakohus peale menetlusnormide rikkumiste kõrvaldamist otsustama, kas arutamise tulemina antud materiaalõiguslik hinnang jääb endiseks või tuleks seda muuta.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2, § 338 p 3, § 339 lg 2, § 341 lg 2 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 14 detsembri 2006 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 106-14147 L.O süüdistusasjas ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOSVAKAJA ENE RANDMÄE