lg 2 p 1, 2 järgi; K.Aasnurme süüdistuses
Jelumahhovi süüdistuses
lg 2 p 1, 2 järgi; F.H süüdistuses
Štšennikovi süüdistuses
lg 2 p 4, 5, 7 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatavad 1. K o n s t a n t i n AASNURM - isikukood 38901190315, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX (vabanedes asub elama ema juurde XXX); viibib vahi all Tallinna vanglas; varem süüdi mõistetud: 10.09.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega 10.09.2004.a.
lg 2 p 7, 8 järgi – allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks; tõkend vahi all pidamine alates 06.03.07.a. (kahtlustatavana kinni peetud 05.03.07.a. ja eelnevalt 29.-31.01.07.a.) Kaitsja advokaat Kadi Mägi 2. A r t j o m KONONOV – isikukood 38710090237, Vene Föderatsiooni kodanik; haridus 7 klassi; elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud: 1)13.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega
Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi –
Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 alusel – 4 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katse ajaga; 4) 17.11.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7; § 214 lg 2 p 1, 4;§121, § 263 p 1 alusel – 4 aastat 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; tõkend – vahi all pidamine alates 06.03.2007.a. (kahtlustatavana kinni peetud 05.03.2007.a.) Kaitsja advokaat Owe Ladva 3. A l e k s e i JELUMAHHOV- isikokood 38203070350 kodakondsuseta, haridus 7 klassi, elukoht: XXX ; töötab Humala Invest OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 16.06.2000.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 197 lg 2 p 1 2 järgi – 1 a 8 k vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 06.02.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2; § 197 lg 2 p 1, 2-õ15 lg 2 järgi– 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; 3)13.03.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 197 lg 2 p 1, 2; § 185 lg 2 järgi – 4 kuud vangistust; 4)13.03.2003.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 3 p 1 järgi – 2 aastat 7 kuud vangistust; 5)09.05.2005.a. Rapla Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 alusel – 1 aasta vangistust katseajaga 2 aastat 6 kuud; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 22.-23.02.2007.a.); Kaitsja advokaat Eva Tibar
lg 2 p 4, 7, 8 järgi – 1 a vangistust tingimisi katseajaga 2 a 6 k; 2) 16.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 5, 7; § 266 lg 1 alusel – 1 aasta 1 kuu 20 päeva vangistust (algus 30.08.2005.a.); tõkend – elukohast lahkumise 3 keeld (viibis eelvangistuses 05.03.-27.06.2007.a.); Kaitsja Vjatšeslav Vassiljev RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K o n s t a n t i n AASNURM
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust; süüdi tunnistada ta
lg 2 p 4, 5, 7 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 järgi, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
alusel määrata, et karistust ei pöörata osaliselt (2 aastat ja 6 kuud) täitmisele, kui K. Aasnurm pärast 6(kuue)-kuulise reaalse vangistuse ärakandmist 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 alusel järgmised kohustused: 1)mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
29.-31.01.2007.a. (3 päeva) ning eelvangistus algusega 05.03.2007.a. Seega koheselt ärakandmisele kuuluv 6-kuuline vangistus on kantud 02.septembriks 2007.a. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata K. Aasnurmele kriminaalhooldaja. 2. Süüdi tunnistada A r t j o m KONONOV
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat 7 kuud ja 3 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 4(neli) aastat ja 3(kolm) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 05.03.2007.a. 3. Süüdi tunnistada A l e k s e i JELUMAHHOV
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 5 000 krooni.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 22.-23.02.2007.a.(2 päeva) karistusaja hulka ning kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, on karistusest kantud rahalise karistuse 6 päevamäära. Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on rahaline karistus 94 päevamäära ehk 4 700 (neli tuhat seitsesada) krooni.
võrdsetes osades 5 (viie) kuu jooksul ehk 940 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. 4 (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas 221023778606 Hansapangas; mõlemal juhul viitenumber 4100064939). või arve Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 4. Süüdi tunnistada F.H
lg 2 p 4, 7, 10 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.H 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 alusel järgmised talle pandud kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) jätkata põhihariduse omandamist 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata F.H-le kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 5. Süüdi tunnistada I l j a ŠTŠENNIKOV
lg 2 p 4, 5, 7 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 10(kümme) kuud vangistust.
05.03.-27.06.2007.a. (3 kuud ja 22 päeva).
Štšennikov 2 (kahe)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 alusel järgmised talle pandud kohustused: 1) asuda tööle hiljemalt 01.11.2007.a.; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata I. Štšennikovile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
F.H süüdistatakse selle, et ta 12.12.2006.a. kella 18.30 paiku Tallinnas Mustamäel Männi pargis viibides ning kandes näo ette seotud rätikut, lõi rusikaga näkku Ü V’le. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu maha ning tema taskust kukkus välja mobiiltelefon №kia 3120 (väärtusega 1 299 krooni), mille F.H endale võttis ja ta lahkus sündmuskohalt koos telefoniga. K. Aasnurme ja F.H süüdistatakse selles, et nad isikute grupis 17.12.2006.a kella 00.30 paiku Tallinnas Vilde teel Akadeemia peatuse kõrval vägivalda kasutades panid toime O D’le kuuluva vallasvara äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Trollist väljunud O. D’le jooksid nad järele, F.H lõi kannatanut tugevalt vastu õlga ja kannatanu kukkus. Samal hetkel rebis K. Aasnurm kannatanu vasakult õlalt musta värvi nahkkoti ning kannatanu paremast käest haaras kilekoti. Oma käitumisega põhjustasid nad kannatanule verevalumid vasakul reiel, tekitasid talle füüsilist valu ning võtsid ära kannatanu 6 esemeid koguväärtusega 3 595 krooni: käekott (550 kr), nahast rahakott (250 kr); sularaha 545 krooni, pleier Sony kõrvaklappidega (350 kr), mobiiltelefon №kia 2600 (450 kr), nahast kindad (200 kr), tööpüksid (100 kr), kosmeetikakott (100 kr), erinevad parfüümid ja kosmeetika (700 kr), müts ja sall (350 kr), kilekott, magnetpääsik, Hansapanga kaart, IDkaart, pensionitunnistus, Partner-kaart. Sellega pani K. Aasnurm toime
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (röövimise isikute grupis), F.H aga kuriteo
korduva röövimise isikute grupis ning näo varjamisega näokatte abil, mis takistas isiku tuvastamist. K. Aasnurm ja I. Štšennikov isikute grupis 05.03.2007.a. Tallinnas Toompuiestee 37 asuva Balti jaama ees püüdsid avalikult, vägivalda kasutamata, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta B E vara. Nimelt kui kannatanu oli avanud oma seljakoti tõmbluku, võttis K.Aasnurm tema seljakotist musta kilekoti kannatanu dokumentide ja rahaga: 1 400 EUR-i (21 868 EEK-i). Kui kannatanu hakkas politseid hüüdma, viskas K.Aasnurm koti maha ning kannatanu jooksis sellega hotelli suunas, jättes Balti jaama ette oma kohvri ja koti. I. Štšennikov ja K. Aasnurm vaatasid läbi nende sisu ning leidmata kannatanu esemete hulgast enda jaoks midagi väärtuslikku, lahkusid sündmuskohalt. K. Aasnurm isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ning I. Štšennikov, kes on varem toime pannud varguse, panid sellega toime avaliku varguse katse isikute grupis, s.o.
Kokkulepete sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K. Aasnurmele 3-aastast vangistust, millest reaalselt kandmisele kuulub 6 kuud ning ülejäänud aeg (2 aastat 6 kuud) tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega katseajaga 18 kuud. A.Kononovile taotletakse karistuseks reaalselt vangistust, sest uue kuriteo pani ta toime katseaja kestel ning uue mõistetava karistusega tuleb liita eelmise otsuse järgi kandamata karistus. A. Jelumahhovi karistamist taotletakse kokkuleppe kohaselt rahalise karistusega, mille täitmist palutakse määrata osade kaupa 5 kuu jooksul. A. S’le tekitatud kahju 5 000 krooni on ta hüvitanud enne kohtuistungit. F.H ja I. Štšennikovi karistamist taotletakse vangistusega tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüks arvatud kuritegudes tunnistasid kõik süüdistatavad end kohtuistungil süüdi. Kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nii toimepandud tegude, kvalifikatsiooni kui taotletud karistustega. Prokurör ja kõik kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 7 Kannatanud on eeluurimisel andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on nad teadlikud. Hüvitamata on kannatanu O. D tsiviilhagi 3 145 krooni ning see summa tuleb välja mõista solidaarselt K. Aasnurmelt ja F.H-lt. Alaealisel F.H vajalike vahendite puudumisel tuleb kahju tema osas sisse nõuda eestkosteasutuselt, s.o. Tallinna Linnavalitsuselt. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud kõigi süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ning karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud lepetele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2, 5 palga alammäära (9 000 krooni) ning teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Arvestades süüdistatavate varanduslikku seisundit ning nende resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus võimalikuks jätta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 188 alusel paneb kohus F.H osas menetluskulud eestkostjale – Tallinna Linnavalitsusele. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.