Obsah (9)

§ 347§ 121§ 348§ 209§ 64§ 68§ 65§ 5§ 25

1-07-7374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 august 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7374 (07231700499) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 347

lg 1-§ 22 lg 3, § 348, § 209 lg 2 p 1- § 25 lg 2 ja § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Süüdistatav J.H ik xxx Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. J.H süüdi tunnistada

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. J.H süüdi tunnistada

§ 347

lg 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3. J.H süüdi tunnistada

§ 348

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 4. J.H

§ 209

lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteo koosseisu puudumise tõttu. 5.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 6. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemikud 18.09.2006 kuni 19.09.2006 ning 14.02.2007 kuni 15.02.2007, so kokku 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 1 8.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 27.01.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva.

1. J.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine.
2. J.H-le mõistetud liitkaristuse kandmise algust lugeda alates J.H poolt karistuse kandmisele asumisest või tema vahistamisest ja karistuse kandmisele toimetamisest.
3. J.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 3 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.H, 1-07-7374, sundraha“.
4. J.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2370 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni ja 15 senti, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 3 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.H , 1-07-7374, kaitsjatasu“.
5. J.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 384 tegemisega tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.H, 1-07-7374, kohtuarstlik ekspertiis nr 384“.
6. J.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi nr DM-0112-07/2386 tegemisega tekkinud kulu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.H , 1-07-7374, dokumendiekspertiis“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: KEKK laborisse hoiule jäetud võltsitud juhiluba T. L nimele kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi hävitamisele.
10. Asitõend: kriminaaltoimikus asuvad kaks sigaretikoni ja verest võetud proov (t/l 52, 53, 54) kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad hävitamisele.
11. Asitõend: CD plaat 27.08.2006 tehtud salvestusega (t/l 128) väljakutsest jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.H süüdistatakse selles, et tema veebruaris 2007.a. Tallinnas lubas R. R-le, et avab võltsitud dokumendi alusel mingis pangas arvelduskonto, millelt hiljem hakkab välja võtma sinna laekuvat laenuraha, annab selle üle isikule, kes laenu vormistab, saades ise tehingu pealt 1000 krooni. Sel eesmärgil laskis end 14.02.2007 eeluurimisel tuvastamata isikul fotografeerida hotellis, andis oma allkirja näidise. Samal päeval anti talle tema fotoga T. L nimele väljaantud võltsitud juhiluba. Oma tegevusega J.H pani toime tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kaasaaitamise, so

§ 347lg 1- § 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 14.02.2007 kella 12.25 paiku SEB Ühispanga kontoris esitas tellerile teadvalt T.L nimele võltsitud juhiloa arvelduskonto avamiseks. Oma tegevusega J.H pani toime võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, so

§ 348järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 14.02.2007 isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kella 12.25 paiku SEB Ühispanga kontoris tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, püüdis teadvalt võltsitud juhiloa alusel avada T. L nimele arvelduskontot, et hakata hiljem välja võtma sinna laekuvat laenuraha. Kuritegu jäi tema kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses pangatöötajas tekkinud dokumendi ehtsuse kahtlusega. Oma tegevusega J.H isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime kelmuse katse, so

§ 209lg 2 p 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 27.08.2006 kella 18.45 paiku korteris lõi isiklikel ajenditel oma elukaaslasele S. G-le üks kord noaga selga, tekitades G. elule mitteohtliku tervisekahjustuse. Oma tegevusega J.H pani toime kehalise väärkohtlemise, so

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav J.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on osaliselt põhjendatud ning süüteo toimepanemine osaliselt tõendatud. Kaitsja leidis, et süüdistus

§ 209

lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi on põhjendamatu ning süüdistatava käitumises puudub eelmärgitud süüteo koosseis. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 14.02.2007 koostatud tunnistaja M. V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 14.02.2007 tööl SEB Eesti Ühispanga kontoris ja kell 12.25 tuli klient ja soovis saada arveldusarvet pangas ja esitas dokumendi tellerile E. S-le. Kuna dokument andis kehtetu staatuse, siis pöördus ta tunnistaja kui peatelleri poole. Tunnistaja tegi täiendava kontrolli ning helistas ka ARKi. Sai teada, et juhiluba on väljastatud teisele isikule ja on kehtetu. Antud juhiloal puudusid ka turvaelemendid. Informeeris Falcki ja isik peeti kinni. (t/l 2-3) 14.02.2007 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti J.H kinni 14.02.2007 kell 12.

1. (t/l 5) 14.02.2007 koostatud kahtlustatava J.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt umbes kaks nädalat tagasi läks kauplusesse Ekstra ja tahtis osta alkoholi, kuid raha ei 3 jätkunud. Läks üle tee peatusesse ja palus ühelt mehelt 5 krooni. Mees andis ja pakkus teenimisvõimalust. Lubas 100 krooni võltsdokumentide alusel arveldusarve avamise eest. Ei olnud kohe nõus, kuid andis oma korteriperemehe telefoninumbri, millele helistati mitu korda. 12.02.2007 oli kodus kui helistati ning leppis kokku kokkusaamise samas peatuses. Tegi fotod ära ja andis õhtul mehele ära. 13.02.2007sai juhiloa, kus oli tema foto., kuid teise isiku andmed. Mees tahtis, et ta järgmisel päeval teeks arveldusarve ja võtaks internetipanga lepingu. Mees pidi teda pärast ise üles otsima. Läkski 14.02.2007 kell 12.15 Ekstra kaupluse juures olevasse SEB Ühispanga kontorisse ja palus telleril teha konto. Andis mehelt saadud juhiloa ja ise täitis avalduse, millele alla kirjutas, kirjutades juhiloal olnud allkirjale sarnase allkirja. Siis peeti turvatöötaja poolt kinni. (t/l 6-9) 15.02.2007 koostatud kahtlustatava J.H täiendas kahtlustatav, et 12.02.2007 andis tundmatule mehele nii oma foto kui ka allkirja näidise puhtale lehele. (t/l 13-14) 15.02.2007 koostatud kahtlustatava J.H vabastamise määrus. (t/l 21) 19.02.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi juhiluba T. L nimele. (t/l 25) 27.04.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr DM-0112-07/2386 nähtuvalt jõudis ekspert järeldusele, et ekspertiisiks esitatud EV juhiluba T. L nimele on täielik võltsing, mis ei vasta trükitehnilisele turvatootele ja ei ole väljastatud selleks volitatud ametiasutuse poolt. Vaidlustatud juhiloa valmistamisviis ja alusmaterjal ei vasta EV juhiloa näidisele. Vaidlustatud EV juhiluba T. L nimele on valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva arvutiprinteriga või arvutiga ühendatava skanner-printer-koopiamasinaga. Dokumendi lõpliku kuju saamiseks on kasutatud lamineerimisaparaati ja lõikurit. Juhiloal olev allkiri on valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega. (t/l 29-30) 21.05.2007 koostatud kahtlustatava J.H muutis kahtlustatav oma varasemaid ütlusi ja seletas, et sai juhiloa R. R käest. R.R-t tunneb lapsepõlvest saati ja elasid lähestikku. R.R lubas 1000 krooni iga tehingu pealt. Teadis, et tema fotoga tehakse juhiluba ja iga päev peaks tegema 10 pangatehingut, et avada erinevate isikute arveid ja nendele laenu võtta. Räägiti BIGi laenudest. Kui pakkumine tehti, siis oli purjus ja viidi Kannikese hotelli magama. Seal tehti ka pilt ning andis ühele paberilehele oma allkirja. Viidi ühte panka arvet avama, kuid peeti kinni. Tema fotoga oli tehtud kümmekond võltsitud juhiluba erinevate isikute nimele, kuid tema kätte anti vaid üks. R. ütles, et mingit jama ei tule, sest sellisel moel on tehtud juba palju arveid ja kõik on läbi läinud. (t/l 36-37) 21.05.2007 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt ei tundnud J.H temale esitatud isikutest kedagi ära. (t/l 38-39) 21.05.2007 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt ei tundnud J.H temale esitatud isikutest kedagi ära, kuid arvas, et E. E-d kujutaval fotol nr 3 olev isik on kõige sarnasem temast foto teinud isikule. (t/l 40-41) 27.08.2006 koostatud ettekandest nähtuvalt kandis konstaabel M. O ette, et olles autopatrullis nr 406 koos T.T-ga sai 27.08.2006 kell 17.56 väljakutse, kus on noahaavaga naine. Kell 18.01 kohale jõudes ootas neid verise seljaga naine. Kannatanu S. G seletas, et teda lõi ootamatult selga tema elukaaslane J.H. Kannatanu toimetati Mustamäe Haiglasse, J.H oli juba jooksu pannud. (t/l 48) 27.08.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi korterit Tallinnas. Trepikojas esimesel korrusel avastatud vereloigud. Korteri esikus maas vereloigud, samuti köögi põrandal. (t/l 50-57) Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2005 aastal oli J.H keskmise päevasissetuleku suuruseks -50 krooni. (t/l 64) 30.08.2006 koostatud tunnistaja S. G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli tunnistaja 27.08.2006 koju ja avastas politseilindid. Helistas politseisse ja sai teada, et S. G on haiglas. Järgmine päev läks haiglasse ja S. ütles, et Hansel pussitas teda vasakusse külge. Ise arvab, et S-t pussitati kööginoaga. S. oli läinud teisele korrusele korterisse nr 4 et 4 kutsutaks kiirabi. Pärast seda enam Hanselit näinud ei ole. S. ei öelnud pussitamise põhjust. (t/l 66-67) 11.09.2006 koostatud kannatanu S. G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt keeldus kannatanu J.H vastu avalduse kirjutamisest ja ütluste andmisest (t/l 106-108) 18.09.2006 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti J.H kahtlustatavana kinni 18.09.2006 kell 15.
2. (t/l 113-114) 19.09.2006 koostatud kahtlustatava J.H seletas J.H, et elukaaslane S. G oli juba mitu päeva joonud koos oma sõpradega. Sel päeval jõudis koju kella 17 ajal. S. oli üksi kodus ja purjus. Purjus olles muutub S. agressiivseks. Ise oli samuti töölt tulles alkoholi tarvitanud. S. hakkas karjuma, et ta tahab süüa, ta ei ole juba neli päeva süüa saanud. Läks kööki süüa tegema. Istus laua taha ja hakkas liha lõikama. S. tuli samuti kööki ja hakkas talle käega näkku lööma. Silme eest läks mustaks ja mäletab, et tõmbas noa S. selja alaosast vasakult poolt välja. Verd hakkas purskama ja ehmatas sellest ning jooksis ära. Ei tahtnud S-le viga teha. Kui löödi, tahtis S-t endast eemale saada. Lükkas teda, kuid S. oli liiga lähedal. S. väljus esimesena, tema ise aga nägi kahte poissi värava juures ja palus neil kiirabi kutsuda. Käis paar päeva hiljem S-t vaatamas ja nad leppisid ära. (t/l 117-120) 28.09.2006 koostatud tunnistaja S. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt augustikuu lõpus oli tunnistaja koos vennaga T. P-ga tulnud autoga maja ette. majast tuli välja naisterahvas, kes rääkis vene keelt. Naisterahvas küsis mida teha, kuid tunnistaja ei saanud aru mida naisterahvas mõtleb. Siis märkas, et naisel on selg verine. Naisterahvas ütles, et teda löödi noaga. Näha oli, et naine oli šokis, sest ütles, et valu ei tunne. Tunnistaja kutsus kiirabi. Kas naine oli purjus või mitte, ei tea. Samuti ei märganud, kes väljus pärast naisterahvast. Nägi, et see oli meesterahvas ja naine veel õiendas selle mehega. Varem elas üürikorteris ja teadis naisterahvast ja see naisterahvas elas esimesel korrusel koos oma alkohoolikutest sõpradega. (t/l 131-132) 07.11.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 384 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 46667 andmetel sedastati S. G-l 27.08.2007 tervisekahjustus: vasempoolne nimmepiirkonna torkelõikehaav koos vasema neeru vigastusega ja verejooksuga neeru kõrvalkudedesse. Neerufunktsiooni rasket kahjustust vigastusele ei kaasnenud. Kaasuva haigusena sedastati alkoholipsühhoos. Tervisekahjustus ei olnud elule ohtlik tekitamise ajal ega sellele järgnevalt. Tervisekahjustusest paranemise kestvus on orienteeruvalt 1,5 kuni 2 kuud, jätmata olulist püsivat töövõimekaotust vähemalt 40% ulatuses. S. G-l tuvastatud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 27.08.2006 löögist terariistaga – noaga – vasemale poole nimme piirkonda. (t/l 134-136) 09.11.2006 koostatud tunnistaja T. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt arvatavasti 2006 aasta augustis läks oma elukohta. Nägi politseilinti korteri ümber. Õues asfaldil nägi verd. Üle tee naabrilt sai teada, et S. oli haiglasse viidud, teda oli löödud noaga ning lööja jooksis minema. Sai aru, et lööjaks sai olla vaid J.H. Ootas korteriperemeest S. G-t ja siis küsisid politseilt luba korterisse sisenemiseks. Korteris oli köögi põrand verd täis. Koristas köögi ära. Köögi laual oli 10 cm pikkuse teraga kartulikoorimisnuga ja see oli verega koos. Laual oli ka odekolonni pudel. Hiljem ei ole Hanseliga sel teemal rääkinud, S-lt kuulis, et ta ei tahtnud avaldust politseisse teha. Nad väga sageli joovad odekolonni ja peksavad teineteist kordamööda. (t/l 142-145) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas tunnistaja M. V ütlusi, kahtlustatava J.H erinevaid ütlusi, juhiloa vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti nr DM-011207/2386, isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, M. O ettekannet, sündmuskoha vaatlusprotokolli, andmeid J.H elatustaseme kohta, tunnistaja S. G ütlusi, kannatanu S. G ütlusi, tunnistaja S. P ütlusi, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 384 ja tunnistaja T. T ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud

§ 121

, 347 lg 1 ja 22 lg 2 ning

§ 5

348 esitatud süüdistuses, kuid ei ole tõendatud

§ 209lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121ettenähtud kuriteona.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastati S. G-l vasempoolne nimmepiirkonna torkelõikehaav koos vasema neeru vigastusega ja verejooksuga neeru kõrvalkudedesse. Eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud tervisekahjustus elule ohtlik tekitamise ajal ega sellele järgnevalt ning tervisekahjustusest paranemise kestvus on orienteeruvalt 1,5 kuni 2 kuud, jätmata olulist püsivat töövõimekaotust vähemalt 40% ulatuses. S. G-l tuvastatud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 27.08.2006 löögist terariistaga – noaga – vasemale poole nimme piirkonda. Seega on tegemist tervisekahjustusega, milline ei olnud raske. Kogutud tõenditest ilmneb, et tervisekahjustuse tekitas S. G-le J.H. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise inimese kehalise väärkohtlemisena, so

§ 121ettenähtud kuriteona.

J.H süüdistatakse ka

§ 347lg 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt võeti J.H-lt ära võltsitud juhiluba, milline sisaldas andmeid selle kohta, et see on välja antud T. L nimele, kuid juhiloal oli J.H foto. Seega oli J.H lasknud teha endast foto ning lasknud ka teadlikult kanda võltsitud juhiloale. Samuti andis ta oma allkirja näidise, milline samuti kanti võltsitud juhiloale. Seega lastes teha endast foto ja kirjutades allkirja näidise ning andes loa foto ja allkirja kasutamiseks võltsitud tähtsa dokumendi tegemisel aitas süüdistatav kaasa tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele. Seetõttu leiab kohus, et J.H käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 347lg 1- § 22 lg 3 ettenähtud kuriteona.

J.H süüdistatakse ka

§ 348

ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja M. V ütlustest nähtuvalt esitas J.H võltsitud dokumendi tellerile, et avada kontot, loomaks samas muljet, et tegelikkuses on ta T. L, teades samas dokumendi võltsitusest. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et J.H käitumine on õigesti kvalifitseeritud võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena, so

§ 348ettenähtud kuriteona.

Samuti süüdistatakse J.H

§ 209

lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona, kuivõrd tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, panga kontoris olles ja tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, püüdis teadvalt võltsitud juhiloa alusel avada võõra isiku nimele arvelduskontot, et hakata hiljem välja võtma sinna laekuvat laenuraha. Seejuures koostas J.H ka pangas avalduse konto avamiseks. Samas aga asub kohus seisukohale, et kelmuse toimepanemise tulemusena peab süüdistatava või kolmanda isiku varaline seis suurenema kellegi, so kannatanu arvelt. Käesoleval juhul oli konto avamise eesmärgiks tulevikus sinna arvele laekuvat raha omastada. Teo toimepanemise hetkel lõi küll süüdistatav pangatöötajas teadvalt vale ettekujutuse konto omaniku ja süüdistatava isikust, kuid konto avamine iseenesest ei vähenda veel kellegi vara ega suurenda ei süüdistatava ega kellegi kolmanda isiku vara koosseisu. Kriminaalasja materjalidega ei ole isegi tuvastatud seda, kes oleks olnud kannatanu, so füüsiline või juriidiline isik, kelle vara oleks vähenenud, so kelle vara olnuks kelmuse objektiks. Samuti ei ole teada kas pärast konto avamist oleks üldse sellele kontole mingit raha laekunud või oleks hoopis konto kasutamisest loobutud. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed varaliste väärtuste liikumiste kohta nagu puuduvad ka andmed varaliste väärtuste allikate kohta. Seega on süüdistatava käitumisega täidetud vaid osa kelmuse koosseisust, so tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine süüdistatava ja konto omaniku isikust, kuid varalise kasu saamist ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud. Seda ka mitte katse mõttes, so selles, et süüdistatav oleks vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost, so varalise kasu saamisest, vahetult asunud süütegu toime panema. Seega oli konto avamine vaid ettevalmistuseks sellele, et kunagi oleks pettuse teel laekunud sellele kontole raha, mis oleks siis pööratud kas süüdistatava või kellegi kolmanda isiku kasuks. Kuriteo ettevalmistus ei ole aga käesoleval 6 ajal kehtiva karistusseaduse mõttes karistatav ning selline ettevalmistav tegevus ei jõudnud kohtu arvates ka katse staadiumisse. Vastavalt senisele kohtupraktikale tuleb tuvastada kas ei leidu süüdistatava käitumises mõne muu kuriteo koosseisu ning kohtu arvates on süüdistatava käitumises tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomine, milline sai aga võimalikuks vaid

§ 348

ettenähtud kuriteo toimepanemisega, milline tegu on aga süüdistatavale juba inkrimineeritud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav tuleb temale

§ 209

lg 2 p 1 ja

§ 25

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises nimetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süüdistatava poolt avaldatud kahetsust.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

§ 347

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

§ 348

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahalise karistus või kuni 1 aastane vangistus. Karistuse liigi valikul lähtub kohus kriminaalasjas leiduvatest andmetest, millistest võib järeldada, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne sissetulek. Süüdistatav küll seletas kohtuistungil, et ta saab palka töötamisest tislerina, kuid kui keegi maksab rohkem, siis töötab teise tööandja juures. Samas ei ole aga süüdistatava väidetav sissetulek mingilgi moel kontrollitav ning süüdistatava sõnade kohaselt ei tööta ta ametlikult. Seega ei ole sissetulek legaalne, sest seda ei ole võimalik kontrollida ja see sissetulek ei ole maksudega koormatud ning maksuhalduril puuduvad igasugused andmed süüdistatava sissetuleku kohta. On ka selge, et mitteametlik tööandja ei ole huvitatud J.H kui töövõtja avalikustamisest, sest see tingiks omakorda tööandja vastutusele võtmise. Taolised asjaolud välistavad kohtu arvates alternatiivse, so rahalise karistuse kohaldamise võimaluse ning kohaldamisele kuulub isiku vabadust piirav karistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus alljärgnevatest asjaoludest.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et kannatanul puudus soov J.H karistamiseks ning kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja T. T sõnade kohaselt olid süüdistatava ja kannatanu vahelised suhted vaatamata pikaajalisele kooselule pidevalt pingelised ning toimus vastastikune vägivallatsemine. Samas on aga kannatanu ja süüdistatav omavahel leppinud ning elavad endiselt koos. Taolist asjaolu arvestades ei pea kohus vajalikuks mõista karistust

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest sanktsioonis ettenähtud keskmises määras, vaid peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud keskmise määra. Mis puudutab karistuse mõistmist § 348 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis leiab kohus, et tegemist on olukorraga, kus rahapuuduses vaevlevat süüdistatavat kasutati ära, kuigi pangatöötajale esitatud võltsitud dokumendi tõttu olnuks konto kasutamine võimalik vaid süüdistataval kui ei oleks tehtud internetipanga lepingut. Süüdistatava isikut arvestades, samuti kujunenud olukorda arvestades ning süüdistatava rolli arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

§ 347

lg 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus aga asjaolu, et tegemist on kaasaaitamisega kuriteo toimepanemisele, mistõttu ei pea mõistetav karistus olema kuigi suur. Kuivõrd

§ 121

ettenähtud kuriteo ja teiste inkrimineeritud kuritegude toimepanemise vahel on suur ajavahemik ja need on toime pandud eraldi tahtlusega, leiab kohus, et karistused tuleb kuritegude kogumis liita täies ulatuses. Samas on inkrimineeritud teod toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, mistõttu tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. 7 Märt Toming kohtunik 8