1-07-6203\2

(07231400577)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Anna Ivanova Kriminaalasi J.G süüdistuses lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav J.G - isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab isoleerijana AS-s Hiieko; varem kriminaalkorras karistatud: 29.09.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (kõik trahvid tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J.G KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära ehk 23 100 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevasissetulekust 77 krooni, on 15 400 krooni.
2. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta J.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. 2
3. KarS § 66 lg 1 alusel, arvestades J.G perekondlikku seisundit, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (1 540 krooni kuus). (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939 ja ära märkida kriminaalasja number „1-07-6203“ )
4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
5. Välja mõista J.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 495,60 kr (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) ning sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvel 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777 ja ära märkida kriminaalasja numer „1-07-6203“. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse maksmata nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. J.G süüdistatakse selles, et tema olles 02.03.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 11400 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja omades seega kehtivat karistust, uuesti 01.04.2007.a. kella 18.41 ajal juhtis Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla teel Kanama viadukti juures mootorsõidukit BMW reg.nr 630 AOU, olles alkoholi joobes. Sellise teoga pani J.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et J.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: otsusega väärteoasjas (tl.3) millest nähtub, et 02.03.2007.a. on J.G-le Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 190 trahviühikut s.o. 11 400 krooni; alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.8), millest nähtub, et 01.04.2007.a. kella 19.30 ajal on J.G tuvastatud alkoholijoove 1,06 mg/l; ta loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl.10), millest nähtub, et J.G 01.04.2007.a. kõrvaldatud sõiduki BMW 320 i reg.nr 630 AOU juhtimiselt liiklusseaduse § 20-1 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis; kahtlustatava J.G enda ütlustega (tl.24-26), milles ta seletab, et 01.04.2007.a. hakkas 3 päeval tarvitama erinevaid alkohoolseid jooke, tundis, et oli purjus, hakkas koju sõitma, Kanama viadukti juures sõitis kraavi, kohale tuli politsei ja tuvastati alkoholijoove 1,06 mg/l. KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Nähtuvalt ülaltoodust loeb kohus tõendatuks, et J.G-le on varem s.o. 02.03.2007.a. määratud rahatrahv liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel. LS § 74 19 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Põhja PP 02.03.2007.a. otsus J.G-le karistuse määramises joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest on jõustunud. Seega on J.G isikuks, keda on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Tõendatud on ka asjaolu, et J.G uuesti s.o. 01.04.2007.a. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Tema joobeseisund on tuvastatud protokolliga. Kohus leiab, et J.G on kuriteo toime pannud tahtlikult, sest nagu nähtub tema ütlustest, sai ta enne sõitma asumist aru, et on veel alkoholi joobes. Kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole J.G tegevuses tuvastatud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid, samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus J.G süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.G on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärtegude eest korduvalt. Ta on ära maksnud kõik eelmised mõistetud rahatrahvid. Käesoleval ajal on tal elu- ja töökoht, regulaarsed sissetulekud; ta on loonud perekonna ja peres kasvab alaealine laps. Kohus nõustub kaitsja taotlusega karistada J.G rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Arvestades tema perekondlikku olukorda, on mõistlik määrata rahalise karistuse maksmine ositi ja seda 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Põhjendatud on prokuröri taotlus mõista J.G-le ka lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol üheks aastaks. See lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest, on kooskõlas ka toimepandud süüteo raskust ning süüdlase isikut arvestades. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale eeluurimisel osalemise eest makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
6. Kohtunik