1-07-9331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 november 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9331 (04231703945) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, milline summa tuleb 3 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX märkides selgitusena: „I.M, 1-07-9331, sundraha“. 8. I.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3124 (kolm tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni ja 05 senti, milline summa tuleb 3 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „I.M, 1-07-9331, kaitsjatasu“. 9. I.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi nr GE-3495-04/7083 tegemisega tekkinud kulu 8760 (kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.M, 1-07-9331, dna ekspertiis“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
2. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi hoiule jäetud DNA proovid ja mikroosad kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
4. Asitõend: CD plaat turvakaamerate lindistustega 06.07.2007 sündmuste kohta Kristiine Keskuse juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
5. RK esitatud tsiviilhagi 17 878 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning I.M-ilt välja mõista RK kasuks 17 878 (seitseteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa) krooni.
6. VO esitatud tsiviilhagi 4750 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning I.M-ilt välja mõista VO kasuks 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
7. KPesitatud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning I.M-ilt välja mõista KP kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis ajavahemikul 23.08.2004 kella 19.00st kuni 24.08.2004 kella 11.30ni Tallinnas XXX maja juurde pargitud ja RK kuulunud sõiduautosse XXX registreerimismärgiga XXX, lõhkudes sõiduki parempoolse küljeakna ja varastas sõidukist tehasepaigaldusega originaalmaki maksumusega 8000 krooni ja taskunoa Viktorinox maksumusega 500 krooni, kokku võõraid vallasasju maksumusega 8500 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, viibides 14.07.2007.a kella 04.45 paiku Tallinnas aadressil XXX asuva elumaja ees, tungis sisse OÜle kuuluvasse ja SL kasutuses olnud sõiduautosse XXX registreerimismärgiga XXX ning aknaklaasi eemaldamise teel võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil auto pagasiruumist OÜle kuuluvad pinnasetihendaja maksumusega 30 000 krooni ja ketaslõikuri Metabo maksumusega 4000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 26.06.2007.a kella 03.00 paiku, tungis Tallinnas aadressil XXX asuva korteri rõdule ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KP kuuluva jalgratta Optima maksumusega 3500 krooni, kuid tekitatud kolina peale ärkas üles Asula tn 6 korteris 30 elav KP ema MP, kes tegi rõduukse lahti ja nägi, et ratast rõdul ei ole ning, et tema rõdul viibib võõras meesterahvas. Nähes naisterahvast, ehmus I.M ja hüppas rõdult alla ning sõitis jalgrattaga ära. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 06.07.2007.a kella 00:35 kuni 06:00 paiku, tungis Tallinnas aadressil XXX asuvasse eramusse läbi keldriakna ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil VO kuuluvad mustast nahast Ühispanga logoga rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli sularaha 2000 krooni; Ühispanga Visa Gold deebetkaardi ja Ühispanga Visa Classic krediitkaardi, ID kaardi; juhiloa; autodokumentide hoidja Info Auto logoga maksumusega 50 krooni, mille sees olid XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliis; AS kaart; akutrelli Dewalt, koos laadijaga ja kruvikeerajate otsikutega, millised olid mustas kohvris kokku maksumusega 1200 krooni, eramusse sissetungimisega kannatanule tekitatud kahju on 1400 krooni, nii tekitades kannatanule varalist kahju kokku 4750 krooni. Seega I.M, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning sissetungimisega, s.t pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi. Kohtuistungil süüdistatav I.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 24.08.2004 koostatud kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas Rannar Kaare, et ajavahemikul 23.08.2004 kella 19.00st kuni 24.08.2004 kella 11.30ni on XXX maja kõrval seisnud XXX registreerimismärgiga XXX sisse tungitud aknaklaasi lõhkumise teel ja varastatud originaal CD-mängiha maksumusega 8000 krooni ja taskunuga Viktorinox maksumusega 500 krooni. Samuti on lõhutud pagasiruumi kate. Vargusega tekitati kahju 8500 krooni ja klaasi lõhkumisega 2700 krooni. (kr asi nr 1-07-9331 t/l 2) 24.08.2004 koostatud kannatanu Ranna Kaare ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 23.08.2004 kella 19.00st kuni 24.08.2004 kella 11.30ni on XXX maja kõrval seisnud XXX registreerimismärgiga XXX sisse tungitud aknaklaasi lõhkumise teel ja varastatud originaal CD-mängiha maksumusega 8000 krooni ja taskunuga Viktorinox maksumusega 500 krooni. Samuti on lõhutud pagasiruumi kate, millise remondi maksumust ei oska veel öelda. Vargusega tekitati kahju 8500 krooni ja klaasi lõhkumisega 2700 krooni. Istmetel on vereplekid, mis on tekkinud varguse ajal. (kr asi nr 1-07-9331 t/l 3-4) 24.08.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX maja juures Tallinnas pargitud sõiduautot registreerimismärgiga XXX. Purustatud on pakiruumi parem külgmine aken. Pagasiruumi ja istmete vahel asuv võrk on all. Armatuuris puudub makk. Auto pagasiruumi kattelt, kindalaeka kattelt, armatuuris oleva augu ümbrusest leitud verekahtlase aine plekid, millelt võetud DNA proovid. Istmetelt võeti mikrokiu proovid. (kr asi nr 1-07-9331 t/l 5-11) 15.05.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-3495-04/7083 nähtuvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et sõiduki kindalaekalt, maki ümbrusest, juhiistme kattelt, pagasiruumi kattelt analüüsiks võetud proovid on kokkulangevad I.M-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (kr asi nr 1-07-9331 t/l 14-15) 10.04.2007 koostatud kannatanu RK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu oma ütlusi selles, et pagasiruumi katte lõhkumisega tekitati varalist kahju 6678 krooni ning vargusega tekitati varalist kahju 8500 krooni ja lõhkumisega tekitati varalist kahju kokku 9378 krooni, mistõttu on kogukahju 17 878 krooni. (kr asi nr 1-07-9331 t/l 17-18) 29.05.2007 koostatud kahtlustatava I.M tunnistas kahtlustatav kuriteo toimepanemist ja seletas, et mäletamist mööda asus see maja XXX tänava kandis kahekordsete majade juures, kus hoovis seisis auto. Öösel kella 00.00 ja 01.00 ajal lõhkus kruvikeerajaga küljeakna ja varastas automagnetofoni. Muid esemeid ei võtnud, kuid võis olla ka taskunuga. Akna lõhkumisega vigastas ennast. (kr asi nr 1-079331 t/l 22-23) 14.07.2007 koostatud tunnistaja SL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt koputas 14.07.2007 kella 06 ajal uksele tema sõber HJ, kes teatas, et tunnistaja autosse XXX registreerimismärgiga XXX on sisse tungitud ja varastatud tööriistu. Väljas avastas, et sõiduki vasak tagaukse klaas puudus. Ukselukk võtmega keerates ei avanenud. Varastatud oli pinnasetihendaja maksumusega umbes 30 000 krooni, ketaslõikur maksumusega 4000 krooni. H.J ütles, et pinnasetihendaja saadi kätte ja asub XXX hoovis, kuid ketaslõikur on kadunud. Kui palju tekitati lõhkumisega kahju, seda ei oska esialgu öelda. (kr asi nr 1-0713240 t/l 2-3) 14.07.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX. Sõiduki vasakpoolse tagaukse klaas puudub, parempoolne uksepool praokil. Pagasiruumi ukselukk paindes. Sündmuskoha läheduses garaažide juures nõgestes asub pinnasetihendaja, milleni viib lohistusjälg. (kr asi nr 1-0713240 t/l 4-7) 14.07.2007 koostatud kahtlustatava I.M kahtlustatav linnas ringi ja Asula tänaval nägi punast XXX ning nägi läbi klaasi pinnasetihendajat. Otsustas selle ära varastada. Võttis maha tagaukse klaasi tihendi ja klaasi ning avastas, et pinnasetihendaja on liiga raske ja ei jaksa läbi akna tõsta. Siis avas läbi akna uksed seestpoolt. Lohistas selle eemale ja otsustas maha müüa. Ketaslõikurist ei tea midagi. Kuna teda oli nähtud, tahtis ära minna ja pärast tööriistale järgi tulla. Spordi tänaval pidas politsei kinni. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 20-22) 18.07.2007 koostatud kannatanu OÜ esindaja VR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas talle 14.07.2007 IV, kes teatas, et politseist on talle teatatud nende sõidukisse XXX sissetungimisest. Palus I.V vaadata kas tööriistad on alles ning ilmnes, et pinnasetihendaja on üles leitud, kuid ketaslõikur on kadunud. Ketaslõikuri maksumus on 3000 krooni, kuid tsiviilhagi ei esita. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 29) 18.07.2007 koostatud tunnistaja MP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuulis tunnistaja 14.07.2007 väljast kella 05 ajal krõbinat ja läks vaatama. Nägi akna all punase XXX juures kahte meest. Sõidukil puudus tagumine vasakpoolne ukseklaas ja uksed olid lahti ning mehed lohistasid välja rasket tööriista, mis meenutas lihvijat. Helistas politseisse ja kirjeldas toimuvat. Mõne aja pärast tuli politsei kohale kahe mehega ja näitas neid mehi tunnistajale läbi akna. Tunnistaja tundis mehed ära. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 30-31) 19.07.2007 koostatud kannatanu OÜ esindaja IV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt andis kannatanu esindaja 13.07.2007 OÜ töötajatele OÜ sõiduki XXX et nad saaksid järgmisel hommikul objektile tulla. Siis teatati, et autosse on sisse murtud. Autol oli ära võetud tagumise ukse klaas, tihend oli katki lõigatud. uus tihend maksab umbes 500 krooni ja klaasi paigaldus 200 krooni. Seega varaline kahju 700 krooni, kuid tsiviilhagi ei esita. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 32) 19.07.2007 koostatud tunnistaja EJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jätsid nad koos SL OÜ auto XXXX registreerimismärgiga XXX Asula tänavale S.L elukoha juurde koos tööriistadega. Öösel kella 05.30 ajal helistas talle Valmar ja ütles, et autosse on sisse murtud. Läks S.L juurde ja ajas üles. Selgus, et autost on kadunud pinnasetihendaja ja ketaslõikur. Pinnasetihendaja leiti lähedusest üles, kuid ketaslõikurit mitte. (kr asi nr 1-0713240 t/l 33-34) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskuse andmetel on XXX maja ees seisnud sõiduautost XXX registreerimismärgiga XXX kuuele tõmmiskilele ja ühele tõmmisele võetud papillaarkurrustiku fragmentidest identifitseerimiskõlbulikud kolm peopesa fragmenti, mille on jätnud kontrollitav I.M. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 37) 15.08.2007 koostatud kahtlustatava AHülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas talle 14.07.2007 öösel I.M ja küsis kus ta on ning kutsus XXX tänavale. Kohale jõudes näitas I.M põõsastes rohelist värvi ketaslõikurit ja pinnasetihendajat ja küsis kas saaks need maha müüa, samuti küsis kas saaks auto organiseerida. Küsis ise I.M-ilt kust ta need asjad sai ja I.M ütles, et XXX tänavalt ühest autost. Siis hakkasid sinna poole minema ja politsei pidas kinni ning viis auto juurde. Autol oli tagumise ukse klaas ära võetud. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 39-40) 18.07.2007 koostatud tunnistaja MP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ärkas tunnistaja 26.06.2007 kolina peale kell 03 ajal üles ja avas rõduukse ning märkas, et jalgratas on kadunud ja üks mees ripub rõdu ääre küljes. Teda nähes hüppas mees alla ja tunnistaja helistas politseisse. Tagasi minnes avastas rõdu ees kaks redelit, kuid mees oli kadunud. Jalgratas oli musta värvi Optima maksumusega 3500 krooni. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 4344) 10.08.2007 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja MP fotol nr 3 kujutatud I.M ära isiku, keda nägi oma korteri rõdul. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 47-49) 10.08.2007 koostatud kannatanu KP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt varastati jalgratas Optima, mis oli ostetud 1999 aastal. Ratas maksis 3500 krooni ja oli heas seisukorras, mistõttu ta väärtus ei ole muutunud. Esitab tsiviilhagi 3500 krooni nõudes. (kr asi nr 1-0713240 t/l 50) 08.08.2007 koostatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses tunnistab I.M XXX tänaval rõdult musta värvi jalgratta Optima ja müüs selle 600 krooni eest maha. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 51) 08.08.2007 koostatud kahtlustatava I.M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et juuni lõpus 2007 läks kella 03.00 ajal Asula tänavale ja nägi tänavalt rõdul olevat jalgratast. Nägi maja juures puidust redelit ning ronis selle abil rõdule ja võttis jalgratta. Sel ajal kui rattaga redelist alla laskus tuli rõdule naisterahvas ja hakkas karjuma. Viskas ratta käest ja hüppas ise järele. Pärast seda sõitis rattaga minema. Peitis ratta staadioni lähedusse ja hommikul müüs jalgratta 600 krooni eest maha. Ratas oli musta värvi, amortisaatoriteta, Optima. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 53-57) 06.07.2007 koostatud kannatanu VOülekuulamisprotokollist nähtuvalt kontrollis kannatanu oma elukohas XXX välisust ja veendus, et see on lukus. Heitis magama kella 01 ajal ja 06.07.2007 kella 06 ajal ärgates avastas, et välisuks on lahti ja esikust kadunud musta värvi nahast Ühispanga logoga rahakott, milles oli 2000 krooni sularaha, ID kaart, juhiluba, kapil rahakoti kõrval olnud sõiduki dokumendi hoidja oli samuti kadunud koos XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistuse, liikluskindlustuse poliisi, Statoili kaardi ja PIN koodidega. Rahakoti maksumus 100 krooni, autodokumentide kaante maksumus 50 krooni. Peale selle varastati akudrell Devalt kohvris maksumusega 600 krooni. Vargusega tekitati varalist kahju vähemalt 2750 krooni. Kontrollimisel selgus, et sisenetud oldi läbi keldriakna, mis oli tuulutusasendis. Kinnitus oli lõhutud. Rahakotis oli ka Ühispanga krediitkaart, millega oli püütud raha välja võtta Hansapanga automaadist Endla 45, kuid automaat võttis kaardi ära. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 60-61) 06.07.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX asuvat elamut, mille kaks keldriakent on 41 cm kõrgusel maapinnast. Sõidutee poolne kaugem plastaken on avatud asendis ja üks ülemine aknahing on ära murtud. Välisuks on puituks, mis on lukustatav seestpoolt nii võtmega kui ka pööraga. Keldrikorrusele viiv uks ei ole lukustatud. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 62-65) SEB Eesti Ühispanga teatisest nähtuvalt püüti Visa Gold deebetkaardiga 06.07.2007 kell 05.50 XXX asuvast Hansapanga automaadist välja võtta sularaha 1000 krooni, samuti kell 05.51, kuid vale PIN koodi sisestamise tõttu tehing ei õnnestunud. Kaart blokeeriti avalduse alusel. Visa Classic krediitkaardiga üritati 06.07.2007 XXX asuvast Hansapanga automaadist kolmel korral ajavahemikul 05.51 kuni 05.53 välja võtta 1000 krooni, kuid vale PIN koodi sisestamise tõttu tehingud ebaõnnestusid ja kaart blokeeriti. (kr asi nr 1 07-13240 t/l 70) 11.07.2007 koostatud kannatanu VO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täpsustas kannatanu, et peale Ühispanga deebetkaardi varastati ka krediitkaart. Drell asus rahakottide kõrval ja oli koos kohvriga, milles oli laadija ja kruvikeerajate otsikute komplekt. Kokku akudrelli Dewalt koos lisavarustusega oli maksumusega 1200 krooni.. Kokku varastati vara maksumusega 3350 krooni. Lõhkumisega tekitati varalist kahju 1400 krooni. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 72-74) 11.07.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD plaati, millel on salvestatud turvakaamerate salvestused kella 05.37.14st kuni 05.42.24 ja sellele on jäädvustatud kolme meesterahva liikumine. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 75) 11.07.2007 koostatud tunnistaja I Š ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja 06.07.2007 öösel välja ja istus pingile kui temast möödusid tuttavad Albert ja Arvo. Läks nendega kaasa ja nad jõudsid tankla juurde, kus Albert tegi pangaautomaadi juures midagi, kuid kui ta sealt ära tuli, siis tunnistaja Albertil raha käes ei näinud. Ei Alberti ega Arvo käes ei näinud ta midagi. Jättis nendega hüvasti ja läks koju tagasi. (kr asi nr 1-0713240 t/l 78-81) 12.07.2007 koostatud tunnistaja AH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja 05.07.2007 öösel jalutama ja hommiku poole jõudis Kotka 1 maja juurde, kus kohtas Albertit ja rääkisid juttu. Varsti tuli sinna Igor. Ütles, et kõht on tühi ja läheb Statoili süüa ostma. Albert ja Igor ütlesid, et tulevad ka. Albert ütles, et tal on vaja sularahaautomaadist raha võtta ja tuleb ka. Ostis Statoilist süüa ja ootas teisi ning liikus raudtee poole. Igor ja Albert läksid automaadi juurde ja olid seal 2-3 minutit, kuid nendel raha ei näinud. Pärast seda läksid tagasi Kotka 1 juurde ning ta sõitis trolliga koju. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 8385) 12.07.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis AH fotol nr 1 kujutatud I.M ära Alberti nimelise isiku, kellega kohtus Kotka 1 maja juures. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 86-89) 12.07.2007 koostatud kahtlustatava I.M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav kõndis kahtlustatav 06.07.2007 öösel eramajade rajoonis Tedre ja Hauka tänaval ning nägi ühel majal lahtist keldriakent ja läks sisse. Sattus garaažiga ühendatud keldriruumi. Ruumis avastas musta karbi, mida ei avanud kohe. Pärast avastas, et selles oli kollast värvi drell Dewalt. Edasi liikudes avastas ukse, mille paotas ja avastas joped, samas kohas ka rahakoti ja juhiloa. Kotis olid kaardid, maksedokumendid, sularaha 1060 krooni. Väljus drelli ja dokumentidega välisukse kaudu. Läks Kotka 1 juurde lootuses drell maha müüa. Sai kokku AH ja Igoriga. Ostis ajalehe Referent ja helistas kuulutusele kus taheti tööriistu. Leppis kohtumise kokku ja mees tuli kohale ning müüs drelli maha 500 krooniga. Rahakoti, dokumendid, kaardid viskas Kotka tänaval tee äärde ja jättis alles vaid kaks pangakaarti. Tahtis kontrollida raha olemasolu kaartidel. Mingil kaardil olid mingid numbrid ja arves, et need on koodid. Ühe kaardiga proovis kaks korda, teisega kolm korda, kuid teise võttis automaat ära. Teel trollipeatusesse viskas kaardid minema. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 90-98) 12.07.2007 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas I.M ette Leevikese ja Hauka tänava nurgal maja ja parempoolse keldriakna, mille kaudu tungis majja ja välisust, mille kaudu väljus. Samuti näitas ette pangaautomaadi, millest tahtis välja võtta raha Statoili tankla juures Kristiine Keskuse juures. (kr asi nr 1-07-13240 t/l 99-107) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel I.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu RK ütlusi, XXX hoovis teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX vaatlusprotokolli, DNA ekspertiisiakti, kannatanute OÜ esindaja VRja OÜ esindaja IV ütlusi, tunnistajate SL, MP ja EJütlusi, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XX vaatlusprotokolli, KEKK andmebaasi andmeid I.M-i papillaarkurrustiku fragmentide kohta, kahtlustatava AH ütlusi, tunnistaja MP ja kannatanu KP ütlusi, jalgratta Optima dokumente, kannatanu VO ütlusi, XX asunud sündmuskoha vaatlusprotokolli, SEB Eesti Ühispanga teatist VO kontode kasutamise katsete kohta 06.07.2007, turvakaamerate salvestusi, tunnistajate AHja I Š ütlusi, isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli ja ütluste olustikuga seostamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest ning uute varguste toimepanemiseks ei olnud varasemad karistused kustunud. Samuti süüdistatakse teda ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjas nelja varguse toimepanemises. Seega on tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega ning süüdistatav oli temale inkrimineeritud varguste toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kahest autost ja eramust varguste toimepanemisel kõrvaldas süüdistatav vara asukohta pääsemiseks tõkke ja sisenes nii sõidukitesse kui ka võõrasse eramusse valdaja loata, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav pani kuriteod toime sissetungimisega. Peale selle, viibides Asula 6 maja rõdul ja varastades jalgratast avastas korteri valdaja varguse ning ähvardas süüdistatavat politsei kutsumisega. Sellele vaatamata ei lõpetanud süüdistatav toime pandavat kuritegu, vaid hoolimata tema avastamisest võttis varastatud jalgratta ja põgenes koos sellega. Seega oli süüdistatav teadlik, et ta on kuriteo toimepanemisel avastatud, kuid sellele vaatamata jätkas asja äravõtmist ja omastas selle, mistõttu kasvas salaja alustatud vargus üle varguseks, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning mis on toime pandud sissetungimisega. Kohtueelsel menetlusel on RK esitanud tsiviilhagi 17 878 krooni nõudes, milline nõue sisaldab endas varastatud magnetoola ja taskunoa maksumust summas 8500 krooni ja lõhkumisega tekitatud varalist kahju 9378 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanule süüdistatava süülise käitumise tulemusena, sest varastatud vara maksumuse ja sõiduki taastamisremondi maksumuse võrra vähenes kannatanu vara. Tagamaks kannatanu varalise seisu ennistamist sellisesse seisundisse nagu see oli enne süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemist tuleb tekitatud varaline kahju välja mõista varalise kahju tekkimises süüdi olevalt isikult, ennistamaks kannatanu varalise seisu endisesse seisundisse süüdlase varaliste vahendite arvelt. Kohtueelsel menetlusel on KP esitanud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes, milline nõue sisaldab endas varastatud jalgratta maksumust. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanule süüdistatava süülise käitumise tulemusena, sest varastatud vara maksumuse võrra vähenes kannatanu vara ning kannatanu pidanuks oma varalise seisukorra ennistamiseks tegema uuesti kulutusi. Tagamaks kannatanu varalise seisu ennistamist sellisesse seisundisse nagu see oli enne süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemist tuleb tekitatud varaline kahju välja mõista varalise kahju tekkimises süüdi olevalt isikult, ennistamaks kannatanu varalise seisu endisesse seisundisse süüdlase varaliste vahendite arvelt. Kohtueelsel menetlusel on VO esitanud tsiviilhagi 4750 krooni nõudes, milline nõue sisaldab endas varastatud sularaha, rahakoti, dokumentide hoidja, akudrelli maksumust summas 3350 krooni ja lõhkumisega tekitatud varalist kahju 1400 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanule süüdistatava süülise käitumise tulemusena, sest varastatud vara maksumuse ja akna parandamise maksumuse võrra vähenes kannatanu vara. Tagamaks kannatanu varalise seisu ennistamist sellisesse seisundisse nagu see oli enne süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemist tuleb tekitatud varaline kahju välja mõista varalise kahju tekkimises süüdi olevalt isikult, ennistamaks kannatanu varalise seisu endisesse seisundisse süüdlase varaliste vahendite arvelt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus mööndusega süüdistatava kahetsust toimepandus. Seejuures ei pea kohus kahetsust puhtsüdamlikuks, kuivõrd süüdistatav on tunnistanud oma süüd vaid selles ulatuses, millises ulatuses on kohtueelne menetleja süüdistatavale tõendeid esitanud, jättes seejuures tunnistamata ulatust, milline on ka teiste tõenditega tõendamist leidnud, kuid milline ulatus ei ole olnud oluline kannatanu poolt tsiviilhagist loobumise tõttu. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kohtu poolt korduvalt ja eranditult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on teda aastate vältel korduvalt karistatud väärteokorras nii rünnete eest väheväärtusliku vara vastu kui ka narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Senini on temale väärtegude toimepanemise eest määratud tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahatrahvid tasumata nagu on senini hüvitamata eelmiste kohtuotsustega kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagid ja kriminaalmenetluse kulud. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistataval puudub legaalne sissetulek trahvide ja rahaliste kohustuste tasumiseks ning selle kohta saab järeldusi teha ka süüdistatava varasemate karistuste põhjal, kuivõrd süüdistatavat on kohtu poolt korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning karistusandmetest võib teha järeldusi ka tema sõltuvuse kohta narkootilistest ainetest. Seega on sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd puudub tagatis selle kohta, et süüdistatav temale mõistetava karistuse tasuks. Seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et varastatu väärtus ei olnud kuigi suur ja olulise väärtusega pinnasetihendaja saadi kätte, kuivõrd süüdistatav ei jõudnud seda ära viia. Samas näitab süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel seda, et varguste toimepanemine oligi tema põhiliseks elatusvahendiks. Süüdistatava versiooni töötamisest ehitusel abitöölisena ei pea kohus tõsiseltvõetavaks, kuivõrd see versioon ei ole kontrollitav ning süüdistatava öine liikumine ja varguste toimepanemine öisel ajal viitab hoopis teistsugusele eluviisile kui töötava inimese omale. Seega ei saa süüdistatavale mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, vaid oluliselt rangemana, so ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Arvestades süüdistatava eluviisi ja sõltuvust narkootilistest ainetest ning asjaolu, et ühel korral on juba süüdistatava suhtes temale mõistetud karistus jäetud tingimisi kohaldamata, milline karistus hiljem uue varavastase kuriteo toimepanemise tõttu täitmisele pöörati, siis ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et esimene inkrimineeritud kuritegu on toime pandud 2004 aastal, pärast mida on teda juba kolmel korral kohtu poolt karistatud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et 24.08.2004 episoodi eest tuleb mõista eraldi karistus ning KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis, lugedes mõistetava karistuse kaetuks Tallinna Linnakohtu 01.04.2005 otsusega mõistetud karistusega ja Harju Maakohtu 03.02.2006 otsusega mõistetud liitkaristusega, lugedes mõistetava karistuse kantuks. Samas süüdistatavale inkrimineeritud 26.06.2007, 06.07.2007 ja 14.07.2007 toimepandud kuritegude toimepanemise eest tuleb mõista eraldi karistus, milline kuulub iseseisvale ärakandmisele. Märt Toming kohtunik