1-06-16556\17

(06230101194)Leo Kunman Kaupo Süvaoja G.B süüdistuses KarS § 122 järgi lühimenetluses ringkonnaprokuröri abi Eneli Pau G.B ik:XXX, elukoht: XXX,keskharidusega,töökoht: OÜ, varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati 26.01.1999.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg.1 alusel 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi,katseaeg 2aastat,tõkendelukohast lahkumise keeld. advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.B KarS § 121 järgi ja karistada teda 3(kolm) kuulise vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süüteo eest G.B lõplikuks karistuseks 2(kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg.1,3 jätta karistus G.B suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata,et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele,kui ta ei pane temale kohtu poolt määratud katseajal – 18 kuu- jooksul toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg.1 p.1-5 toodud kontrollnõudeid. Tõkend-elukohast lahkumise keeld otsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista G.B-lt 5400kr sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX EÜP või arveldusarvele nr.XXX Hansapangas,märkides maksekorraldusele viitenumbri XXX ning selgituse „G.B,1-0616556, sundraha/ Kohustada tasuma G.B kriminaalmenetluse kulud,s.o. 4761.30kr õigusabitasu riigituludesse. /kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX EÜP või arveldusarvele nr.XXX Hansapangas,märkides maksekorraldusele viitenumbri XXX ning selgituse „G.B, 1-06-16556, kriminaalmenetluse kulud. Sundraha,kriminaalmenetluse kulud tasuda kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt tasutud,suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile/. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg.3 p.1,2 alusel edasi kaevata süüdistatav lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu,teatades seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult või faksi teel alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Süüdistus G.B süüdistatakse selles, et tema alates 2003.aaastast kuni 24.04.2006.a. eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas järjepidevalt põhjustas valu oma alaealisele kasupoeg JR, nimelt korduvalt lõi last rihmaga keha erinevatesse kohtadesse, samuti lõi lahtise käega JR’le vastu pead. Sealhulgas, 24.04.2006.a. lõi JR XXX maja koridoris eeluurimisel tuvastamata kella ajal käega vastu pead ja jalaga vastu nägu. Liikunud XXX korterisse XXX lõi G.B JR rusikaga kehasse. Oma sellise tegevusega põhjustas G.B JR hematoome ja valu. Seega järjepideva kehalise väärkohtlemisega pani G.B toime KarS § 122 sätestatud kuriteo. Süüdistatav G.B end talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud,kuid soovis kriminaalasja menetlemist lühimenetluse korras.Ülekuulamist ei taotlenud.Kinnitas,et on kannatanut ainult raputanud,kuna tal sai kannatus otsa,sest kannatanule ei sobinud koolid,ei sobinud töö.Kahtlustatavana ülekuulamisel 31.08.2006.a. /t.l. 16-17/ antud ütlustes tunnistab, et on andnud J lahtise käega obaduse vastu kukalt, samuti on ta J raputanud. Aprillis kodust ärajooksmise põhjustas tema arvates halb seis koolis ja oma lubaduste mittetäitmine. - kannatanu JR eeluurimisel antud ütlustest /t.l. 5-6,selgus,et elab ta koos ema, kasuisa ja noorema õega Kostiveres kahetoalises korteris. Kasuisa hakkas teda rihmaga kusagil kuuendas klassis lööma. Põhjuseks olid halvad hinded koolis ja märkused. 2006.a. alguses hakkas kasuisa teda ka kätega peksma. 24.aprillil 2006.a. lõi kasuisa teda viimast korda ja siis ta jooksis kodust ära. Elas sõprade juures . Kasuisa on ka ema löönud.Seletuskirjas (t.l. 7) ,ta kordab seda, et jooksis kodust ära kasuisa peksmise tõttu.Sel päeval s.o. 24. aprillil 2006.a. lõi kasuisa teda seetõttu, et ta pidi kooli minema järeleaitamistundi, kuid koju minnes isa nägi teda ja küsis, miks ta koolis pole. Käskis riided vahetada ja kooli minna, enne seda andis rusikatega vastu pead. - tunnistaja EP/t.l. 13-15/ eeluurimisel antud ütlustest selgub,et 24.aprillil 2006.a. ütles JR talle,et kasuisa andis talle peksa ja tema enam koju ei lähe.Oli tema juures kolm-neli päeva ja siis lubas J minna vanaema juurde. 2-3 nädala pärast nägi ta teda Lasnamäel ja J lubas koju tagasi minna. - tunnistajatena üle kuulatud MM /t.l. 61-62/ ja AT/t.l. 63-64/ ütlustest selgub,et on J tuttavad ja J on nendele rääkinud, et kasuisa peksab teda ja seepärast jooksis ta kodust ära. - tunnistajana eeluurimisel ütlusi andnud LP /t.l. 72-73/ ütluste kohaselt ööbis J nende juures kusagil 2006.a. kevadel. J temale kasuisa vägivallatsemisest ei rääkinud, kuid tema pojale rääkis . J oli talle ainult öelnud, et koju läheb tagasi ainult siis, kui kasuisa ära läheb. - tunnistajana ütlusi andnud JR ema HR /t.l. 65-66; 66-68/ ütluste kohaselt olid ta pojal õpiraskused ,ta puudus koolist,seepärast on ta elukaaslane Fredi andnud J käega vastu kukalt. 24.aprillil 2006.a., kui J kodust ära jooksis, oli ta tööl ja koju tulles kuulis oma elukaaslaselt ,et J polevat koolis järelaitamistunnis käinud ning elukaaslane oli teda trepil tõuganud ja käskinud kooli minna. Siis J enam koju ei tulnudki. Kohus kuulanud ära süüdistatava ütlused,prokuröri ja kaitsja arvamuse ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid leiab, et kriminaalasjas eeluurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud selles, et ta kasutas 24.aprillil 2006a. kannatanu,s.o. oma kasupoja suhtes füüsilist vägivalda.Samas leiab kohus, et süüdistatava tegevus tuleb ümber kvalifitseerida kehaliseks väärkohtlemiseks,s.o. süüteoks KarS § 121 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud ,et 24.aprillil,2006.a. süüdistatav lõi kannatanut. Ülejäänud varasemad väidetavad löömise episoodid on ajaliselt konkretiseerimata ja umbmäärased. Seega ei saa süüdistatava G.B tegu kvalifitseerida KarS § 122 s.o. piinamine järgi,sest KarS § 122 järgi kvalifitseeritav tegu on järjepidev või suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine ning korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis on ajaliselt lahutatud. Antud kriminaalasjas on ajaliselt konkretiseeritud ainult 24.aprillil 2006.a. toimunud kehaline väärkohtlemine. Kohus leiab,et süüdistatava G.B süü KarS § 121 järgi on ülaltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlustega,milliseid kohus loeb usaldusväärseks,täielikult tõendamist leidnud. Kohus loeb süüdistatava ütlusi selle kohta,et ta on kannatanut ainult raputanud mitteusaldusväärseks,sest lisaks ülaltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlustele kannatanu löömise kohta,on kahtlustatavana ülekuulamisel süüdistatav ise tunnistanud,et on kannatanut löönud. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku süüd. Vastutust kergendavad ja vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.Kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS §-de 311,313,315,238 sätetest. Kohtunik