Obsah (9)

§ 263§ 424§ 74§ 75§ 68§ 64§ 235§ 121§ 56

nr. 1-06-7835 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-7835 /05237301123 / Ko

§ 263

p.1,4 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron SÜÜDISTATAV J.K – elukoht: XXXXXXX , FIE, varem kriminaal-korras karistamata Tõkend- elukohast lahkumise keeld. I.B- elukoht XXXXXXX, OÜ Afeniks, varem kriminaalkorras karistatud 09.06.1999.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 203 lg.1 alusel rahatrahviga 1800 krooni ja 05.10. 2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 424alusel 3 kuuline vangistus , 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Riine Lumiste, Agne Koks RESOLUTSIOON Mõista J.K süüdi

§ 263p.1,4 järgi ning karistada 6 (kuue ) kuulise vangistusega. 1 Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada J.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täitmisele kui J.K 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Harju Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve all. Mõista I.B süüdi

§ 263p.1,4 järgi ning karistada 4(nelja ) kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada I.B-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend ) päeva vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuse aeg 30.oktoober 2005.a.

kuni 01.november 2005.a. s.o. 3(kolm) päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 2 kuud ja 17 päeva vangistust.

§ 64ja 65 lg.1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 05.10.

2006.a. kohtuotsusega mõistetud 3-kuulise vangistusega ja lõplikuks karistuseks mõista I.B-le 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele kui I.B 18 (kaheksateist) kuu-lise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

ette-nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Harju Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve all.Katseaja alguseks lugeda

1. oktoober 2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld J.K ja I.B suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista J.K-lt välja 5400.-krooni (viis tuhat nelisada ) sundraha ja 2283.30 krooni (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm krooni ja 30 senti) kaitsjatasu riigituludesse. J.K tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „J.K , 1-06- 7835 kohtukulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista I.B-lt välja 5400.-krooni (viis tuhat nelisada ) sundraha ja 424.80 krooni (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti) kaitsjatasu riigituludesse. I.B tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „I.B, 1-06- 7835 kohtukulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda 2 kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale Süüdistus Süüdistus on esitatud selles, et J.K, viibides grupis koos I.B-ga 30.10.2005.a. kella 21.00 paiku Harjumaal Keila linnas Paldiski mnt. 17 asuvas Keila Tervisekeskuse ujulas rikkus raskelt rahu ja avalikku korda sellega, et tõmbas J K jalast vee alla ning lõi J K ühel korral lahtise käega vastu pead, misjärel lõi I.B J K ühel korral lahtise käega pea piirkonda ning seejärel kahel korral rusikaga kuklasse. Peale seda, kui I.B ja J.K olid basseinist väljunud, võttis I.B J K kummiplätu ja viskas sellega basseinis viibinud J K. Seejärel, kui J K viibis basseinis hüppeplatvormi all, võttis J.K tooli ja lõi sellega J K näkku, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. Sellega J.K pani toime

§ 263p.1,4, järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Süüdistus on esitatud selles, et I.B, viibides grupis koos J.K-ga 30.10.2005.a. kella 21.00 paiku Harjumaal Keila linnas Paldiski mnt. 17 asuvas Keila Tervisekeskuse ujulas rikkus raskelt rahu ja avalikku korda sellega, et peale seda, kui Viktor J.K oli J K jalast vee alla tõmmanud ning ühel korral lahtise käega vastu pead löönud, lõi I.B J K ühel korral lahtise käega pea piirkonda ning seejärel kahel korral rusikaga kuklasse. Peale seda, kui I.B ja J.K olid basseinist väljunud, võttis I.B J K kummiplätu ja viskas sellega basseinis viibinud J K. Seejärel, kui J K viibis basseinis hüppeplatvormi all, võttis J.K tooli ja lõi sellega J K näkku, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. Sellega I.B pani toime

§ 263p.1,4, järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud.

§ 235alusel on prokuratuur nõus lühimenetluse kohaldamisega.

Kohtuistungil süüdistatavatena üle kuulatud J.K ja I.B seletasid, et on süüdistusest aru saanud, J.K tunnistas ennast süüdistuse täies mahus süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. I.B tunnistas ennast süüdi osaliselt ,kuid nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. J.K kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud. I.B kaitsja leidis, et I.B süü ei ole kriminaalasja materjalidega üheselt tuvastatud, intsidendi algatajaks oli kaitsja arvates kannatanu ning juhul, kui leiab tõendamist, et I.B kannatanut ühel korral lõi, tuleks tema tegevus kvalifitseerida ümber

§ 121järgi s.o.

kehalise väärkohtlemisena. Kannatanu Jüri Kulbin kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutsed tulid tagasi hoiutähtaja möödumisel , kuid eeluurimisel andis J K kannatanuna ütlusi , ülekuulamise protokoll/t.l. 4-5/ Eeluurimisel antud ütluste kohaselt väidab J K, et

1. oktoobril 2005.a. õhtul läks ta Keila tervisekeskusesse ujuma. Basseinis tekkis tal intsident kahe vene keelt kõneleva noor-mehega, kes provotseerisid teda, ei lasknud omal rajal vabalt ujuda ja lõpuks üks noormees-test (heledama peaga) tõmbas teda vee alla. Tema küsimuse peale, et kas noormehed on hul-luks läinud, ujus nende juurde ka teine, tumeda peaga noormees.Lähemal olnud heleda peaga noormees hüppas K kaela ja surus ta vee alla.Kui kannatanu pinnale ujus, lõi heledate juustega noormees teda lahtise käega küljelt vastu pead.Kui tumeda peaga noormees lähemale ujus, tundis kannatanu noormehel viinalõhnu ja ütles, et alkoholijoobes ei tohi üldse bas- 3 seinis viibida. Selle ütluse peale lõi tumeda peaga noormees kannatanut lahtise käega pea piirkonda. №ormeestele selga pöörates sai ta kaks rusikahoopi kuklasse, kes noormeestest teda lõi, ta ei näinud, arvas, et kuna tumedama peaga noormees oli tal lähemal ,oli lööjaks tema. Siis hakkas kannatanu appi karjuma ja turvamees käskis noormeestel basseinist välja minna.Mõlemad noormehed sõimasid teda veel basseini servalt vene keeles. Kannatanu arvas, et nüüd sellest õiendamisest aitab , kuid sai äkki tooliga ülevalt näkku. Tal hakkas ninast verd jooksma, turvamees aitas J K basseinist välja ja aitas teda tohterdada. K palus turvamehel kutsuda politsei. Peksmisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjus-tusi. J K tegi politseile avalduse kriminaalasja alustamiseks/t.l.3/ ; , tema peksmist tõendab ka toimikusse lisatud haiguslugu /t.l. 35-52/, mille kohaselt oli patsiendil J K (ik. 37604304213) hospidaliseerimisel Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse 31.10.2005.a. ninaluude murd nihkumisega S02.
2. Patsiendile oli väljastatud haigusleht 31.10.2005.a. -13.11.2005.a. Antud kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud Pavel Tõllo /tl. 17-18/,kes oli Keila tervisekeskuse administraatorina 30.10.2005.a. õhtul tööl valvetreenerina ning kelle ütlused 30.oktoobri 2005.a. õhtuste sündmuste kohta basseinis kattuvad kannatanu J Ki ütlustega.Tunnistaja P T ütluste kohaselt provotseeris konflikti K esmalt tumedate juustega vene keeles karjunud noormees , kes oli väga agressiivne ja pärast sekkus konflikti ka teine heledate juustega vene keelt kõnelenud noormees.P T väitel nägi ta, kuidas tumedate juustega noormees lõi lahtise käega eesti noormeest pea piirkonda. Tumedate juustega noormees käitus ka P T küllaltki provotseerivalt ja ütles, et kes sa üldse oled, et midagi ütlema tuled . Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid : J K läbivaatuse proto-koll koos fototabeliga, millest nähtuvad J.K vigastused /t.l. 6-7/P T’le esitati äratundmiseks kolm fotot /protokoll koos fototabelitega t.l. 19-21 /. Protokolli kohaselt tunneb P T ära fotol nr. 1 noormehe /foto nr. 1 J.K/, kes 30.10.2005.a. lõi Keila tervisekeskuses basseinis olnud eesti noormeest tooliga . Kannatanu J K esitati äratundmiseks kolm fotot / protokoll koos fototabelitega t.l. 31-34/. Protokolli kohaselt tunneb kannatanu fotol nr. 3 ära isiku, kes alustas basseinis tüli norimist ja kes teda rusikaga lõi. Fotol nr. 3 on I.B ja teisel fotol nr.1 J.K, kelle kannatanu samuti ära tundis isikuna, kes teda basseinis vee alla tõmbas ja tooliga lõi. Kohus kuulanud ära süüdistatavate kohtuistungil antud ütlused ning kontrollinud kriminaalasja kogutud kirjalikke tõendeid ning kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.K ja I.B süü nendele inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning nende käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 263

p.1,4 ettenähtud kuriteona.

§ 263sätestab vastutuse avaliku korra raske rikkumise eest .

Kuriteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. J.K ja I.B panid kuriteo toime Keila Tervisekeskuses ,mis on vaieldamatult avalik koht s.t. on koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel , kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud.J.K ja I.B käitumine on kvalifitseeritud õigesti

§ 263p.1 ja p.4 järgi s.o.

rahu ja avaliku korra rikkumine , kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kuigi I.B väitis mitte mäletavat, kas ta kannatanut lõi, on löömise fakt tõendatud nii kannatanu kui tunnistaja ütlustega. Süüdistatavate seletused kannatanu poolt intsidendi algatamise kohta ei ole ühegi asjas kogutud tõendiga tuvastamist leidnud. Kannatanu ja ujula administraatori ütlused on kokkulangevad. Kohtul puudub alus kahelda ujula töötaja P T ütluste tõepärasuses konflikti algatajate ja lööjate kohta. Pl T’le olid konfliktis osalejad tundmatud isikud, seega puudus tal igasugune isiklik huvi anda tõele mittevastavaid ütlusi. 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes süüdlaste poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et I.Bvit on kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega.I.B pani antud kuriteo toime enne kohtuotsust, millega talle mõisteti liiklusalase kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistus, seega saab talle mõistetud karistuse lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistusega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. J.K ei ole varem kriminaalkorras karistatud , tema suhtes võib karistust kergendava asjaoluna arvestada süü ülestunnistust, kuigi ka J.K proovis osa süüst panna kannatanule, kes olevat provotseerivalt käitunud.Arvestades eeltooduga leiab kohus, et J.K võib karistada lühiajalise vangistusega, mida aga tingimuslikult ei pöörata täitmisele, kui J.K ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõuded ja kohustused

§ 75lg.1 järgi.

J.Kvik leidis kohtuistungil ka ise, et rahalise karistuse mõistmine oleks tema jaoks liialt koormav, kuna tal on terve rida rahalisi kohustusi. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Süüdistatavatelt kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ( II astme kuriteo puhul 1,5 miinimumpalka s.o. 5400.-krooni) ja määratud kaitsja puhul ka advokaadi õigusabikulu riigituludesse. Kohtunik 5