← Eesti

1-06-12048\6

Obsah (5)§ 37§ 38§ 310§ 180§ 338

1-06-12048 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 23. veebruar 2007.a Tallinn 1-06-12048 Eesistuja Meeli

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

§ 38

lg 1 p 2 kohaselt võib kannatanu esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9. juuni 2005.a otsuses nr 3-1-1-5205 I. Küüdi süüdistusasjas märkinud, et kannatanu õigusele esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi vastab kohtu kohustus teha selle hagi osas mõni

prg 310 lg-tes 1 või 2 sätestatud otsustustest. Kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Seejuures tuleneb sama paragrahvi kolmandast lõikest kohtu kohustus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisel selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (RT III, 23,235). Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. oktoobri 2004.a otsuses nr 3-1-1-96-04 J. G süüdistusasjas märkinud, et tsiviilhagi rahuldamise otsustamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilmenetluse eeskirjadest, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades (RT III 2004, 29, 316). Hiljem on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  2. juuni 2005.a otsuses nr 3-1-1-34-05 D. B ja A. M süüdistusasjas täpsustanud, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kriminaalasja arutaval ja selle käigus tsiviilhagi lahendaval kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest (RT III 2005, 24, 252). Seetõttu nõustub kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et üldjuhul on võimalik tsiviilhagi lahendamine kriminaalmenetluse käigus. Kuid seda on võimalik teha vaid juhul, kui tsiviilhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks olevad asjaolud on 2

(4)kriminaalmenetluses välja selgitatud. Tsiviilhagi tõendamise kohustus lasub hagejal, s.o. käesolevas menetluses V. Gil. 7. Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt LKindlS §-le 32 lg-le 2 hüvitatakse hukkunu matusekulud kulusid tõendavate dokumentide alusel isikule, kes neid kulusid on tegelikult kandnud. Kui kulusid on kandnud mitu isikut, hüvitatakse kahju igale isikule eraldi. Hüvitamisele kuuluvad kõik otseselt hukkunu matmisega seotud mõistlikud kulud. Seega saab süüdistatavalt F.S-ilt nõuda vaid nende kahjude hüvitamist, mida kindlustusandja ei ole hüvitanud. X Kindlustuse AS kirjast nähtub, et kindlustusandja on hüvitanud V. Gile 20 618 krooni. Selle summa vastu ei vaidle ka apellant. Apellant taotleb süüdistatavalt F.S-ilt veel 46 665 krooni väljamõistmist. Samas puuduvad kriminaaltoimikus dokumendid selle kohta, milliste arvete alusel on väljamaksed tehtud. Seetõttu ei ole kohtukolleegiumil toimikus olevate dokumentide alusel võimalik tuvastada, millised arved on kindlustusandja V. Gile hüvitanud ja milliste arvete hüvitamist on V. Gil alus nõuda süüdistatavalt F.S-ilt. Lisaks sellele on kindlustusandja esindaja esimese astme kohtuistungil selgitanud, et kui V. G esitab täiendavaid dokumente, siis võidakse väljamakstavat summat suurendada. Sama asjaolu nähtub apellatsioonile lisatud X Kindlustuse AS kirjast. Seetõttu nõustub kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse seisukohaga, et V. Gi tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. V. Gil on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtupidamise korras. 8.

§ 38

lg 3 kohaselt tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. Kuna apellant ei ole tasunud moraalse kahju nõudelt riigilõivu, siis ei ole võimalik ainuüksi sellel alusel moraalse kahju hüvitamise nõuet läbi vaadata. Esimese astme kohtuistungi protokolli kohaselt kannatanu esindaja möönis, et riigilõivu tasumata jätmise tõttu jätab kohus tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamise nõudes ilmselt läbi vaatamata. Seda kinnitas ta ka apellatsioonikohtu istungil, kuid soovis, et ringkonnakohus tunnistaks oma otsusega kannatanu V. Gi õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtukolleegium kordab eelmises punktis väljendatud seisukohta, et

§ 310

lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 9.

§ 180kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohtukulude hulka arvatavate summade loetelu on esitatud

§-s 175. Selles paragrahvis ei sätestata otsesõnu kannatanu esindaja tasu arvamist kohtukulude hulka, kuid samas ei ole kõnealune loetelu ammendav, sest vastavalt

§-le 175 lg 2 p 10 kuuluvad menetluskulude hulka ka muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis on juba

  1. novembril 1995.a. otsuses nr.III-1/1-75/95 Ü. R süüdistusasjas märkinud, et lähtudes Põhiseaduse §-s 12 sätestatud põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, peab riik vähemalt juhtudel, mil kohtualusel on kaitsja, tagama juriidiliselt kvalifitseeritud esindaja ka kuriteos kannatanule. Esindaja tegelikust tagamisest on alust rääkida vaid siis, kui kannatanu esindaja tasu loetakse kohtukulude hulka ja mõistetakse süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel välja süüdimõistetult (RT III 1996, 10, 135). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kannatanu V. G on tasunud Natalia Lausmaa advokaadibüroole
  2. novembril 2006.a kliendilepingu alusel 10 000 krooni (tl 130-131). Seega kuulub kohtuotsus tühistamisele osas, millega tsiviilhagi kannatanu esindajatasu nõudes jäeti kriminaalmenetluses rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista F.S-ilt välja 10 000 krooni kannatanu esindajatasu V. Gi kasuks. 3

(4)Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 338p 2 ja § 340 lg 2 p 5 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 20.

novembri 2006.a otsus F.S-i suhtes tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus. Meelika Aava Malle Preimer Igor Amann 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.