← Eesti

1-06-8551\3

VAHISTAMISMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2006.a.; Valga kohtumaja Kriminaalasja number 06282000481; Eeluurimiskohtunik kohtunik Aivar Pellja Taotluse esitaja prokurör Valdo Gerassimov Taotlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Valdo Gerassimov taotlus kahtlustatav P.A suhtes tõkendi - vahistamine - kohaldamiseks Istungil osalenud isikud Prokurör – Valdo Gerassimov 1-06-8551 Kaitsja – v.adv.Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §127, §§130-133, §384, §386 ja §387, kohus määras: Kohaldada kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks P.A suhtes tõkendina - vahistamist. Võtta käesoleva määruse alusel P.A-lt vabadus. Vahistamisest teatada kahtlustatava emale – T.P. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS §136, §386 ja § 387 lg.1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Prokuröri taotlus Taotluses toodu kohaselt : Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskond menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust
  2. 2006.a. KarS § 199 lg. 2 p. 8 tunnustel selle kohta, et 2006.a. veebruari keskel, täpsem kuupäev tuvastamata, varastati estakaadi kaudu Valga maakonnas asuvas OÜ X kuuluvast saekaatrist neli elektrimootorit. Varaline kahju 20 000.- krooni. Antud kriminaalasjaga on liidetud veel materjalid selle kohta, et 2006.a. veebruari lõpus tungiti estakaadi kaudu Valga maakonnas asuvasse OÜ X kuuluvasse saekaatrisse, kust varastati osaliselt hoonesse paigaldatud elektrijuhtmestikku. Varaline kahju 15 000.- krooni. Liidetud on ka materjalid selle kohta, et 2006.a. veebruari lõpus tungiti estakaadi kaudu Valga maakonnas asuvasse OÜ X kuuluvasse saekaatrisse, kust varastati seitse elektrimootorit. Varaline kahju 35 000.- krooni. Samuti on liidetud materjalid selle kohta, et ajavahemikul
  3. 2006.a. kuni
  4. 2006.a. tungiti tabaluku lõhkumise teel Valga maakonnas asuvasse ja AS Y -ile kuuluvasse laohoonesse, kust varastati vasktorusid. Kuriteoga tekitati kahju 5800.- krooni. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et ülalnimetatud kuritegude toimepanemises on piisav alus kahtlustada P.A. KrMS § 130 lg. 2 sät es tab, et k aht lustat ava või süüdis t atava võib vahist ad a pr okurat uuri taotluse l j a eeluur imiskoht uniku määruse alusel või kohtumäärus e aluse l, kui ta võib kri mi naalmenetlus est kõrvale hoid ud a või j ätkuvalt toime p anna k urit egusi d. P.A on varem koht ulikult karist at ud kolmel korral.
  5. 2005.a. kari st as Valga Maak ohus teda KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 alus el 4 kuu vangi st us ega tingimi si 3a kat se aj aga. Väärt eok or ras on te da k ari st atud k ord uvalt . Nüüd on P.A lühik ese aj a j ook sul pannud t oi me neli varavas tas t kuri te oep isoodi . P.A on varasemalt k aris tatud re aals e vangist us e ga, kui d s ee ei ole mingit mõju avaldanud ni ng isi k p ane b toime üha uusi õigusri kk umi si . On reaalne oht, et P.A jätk ab vabadus es vi ibid es uute kurit e gude toimepanemi s t, aga se ejuur es või b minna k a pakku t eda ee s oot ava võimali ku vangis tus e ees t. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 130 lg 2 ja 131 lg 1, 2, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi taotleb: 1.Eeluurimiskohtunikult luba vahistada kahtlustatav P.A.
  6. Võimalikust vahistamisest teavitada T.P. Kahtlustatav vaidleb taotlusele vastu. P.A palub tema suhtes tõkendina kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Kahtlustatav avaldab, et on leidmas töökohta metsatöödel, samuti lubab ta, et ei kavatse mingeid kuritegusid toime panna. Kaitsja palub jätta taotluse rahuldamata. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning põhjalikult tutvunud taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus antud tõkendiliigi kohaldamiseks on põhjendatud. Kaitsja palub jätta taotluse rahuldamata. KrMS §130 lg.2 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kohus leiab, et kohtu poolt asja menetluses tuvastatu põhjal on kohtul piisav alus eeldada kahtlustatava poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust ja/või kahtlustatava kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisele asumist. Prokuröri motiivid taotletava tõkendi kohaldamise aluste osas on asjakohased ja veenvad, mistõttu kohus ei pea vajalikuks määruses korrata prokuröri poolt toodud kõiki asjaolusid. Raskeima tõkendiliigi kohaldamise vajalikkuse hindamisel arvestab kohus eeskätt asjaolu, et kahtlustatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse P.A nelja varavastase kuriteo toimepanemises katseaja kestel. P.A on var em kohtuli kult kari st atud kolmel korral. 14.
  7. a. kari st as Valga M aakohus ted a KarS §199 lg.2 p.4,7,8 alus el 4 kuu vangi stus e ga ti ngimis i 3a k ats eaj aga. Väärte okorras on ted a k arist atud korduvalt. Kohus leiab, et isiku käitumisharjumus toimida kestvalt õigusvastasel viisil, loob süvendatud eeldused nii isiku poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise kui ka isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkuse osas. Kohtu sellekohast järeldusotsustust kinnitab ka asjaolu, et kahtlustatavale varasemalt mõistetud karistused pole kahjuks teeninud oma preventiivset eesmärki, milline fakt viitab isiku passiivsele suhtumisele õiguskorda ja –kohustustele. Eeltoodust johtuvalt loeb kohus põhjendatuks ja veenvaiks prokuröri väiteid isiku poolt vabaduses viibides kuritegude toimepanemise võimalikkuse kohta. Samuti loeb kohus põhjendatuks prokuröri kahtlusi kahtlustatava pakkuminekuohu olemasolu kohta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kahtlustatav võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist ja/või kõrvale hoiduda kriminaalmenetlusest, mistõttu kuulub prokuröri taotlus kahtlustatava suhtes tõkendina - vahistamine kohaldamiseks rahuldamisele. A.Pellja kohtunik 03.07.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.