) § 263 p. 1 järgi ning
L.R karistuse kandmise algusajaks loeti tema karistuse kandmisele asumist kinnipidamisasutuses. Kohtuotsus jõustus 02.11.
a. Tartu Vangla esindaja ei toeta kohtuistungil L.R tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu L.R seletas kohtus, et ta soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda. Vanglas olles ta midagi õppinud ei ole, kui keegi norima tuleb, siis ta vajadusel lööb kedagi. Kui vaja, siis viskab viina ka. Abikaasaga on head suhted, teda lööma ei hakka. Süüdimõistetu kaitsja toetas samuti süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas arvestades asjaolu, et vangistus lõppeks tähtaegselt juba 09.06.2007.a. Samuti tuleb vaadata isikut ja tema eelnevat elukäiku. Prokuröri arvates ei ole kinnipeetav vangistusest järeldusi teinud ja tundub, et isik ei saa aru, et ta on vanglas karistuse kandmisel. Kohtuniku seisukoht L.R mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on L.R temale mõistetud karistusajast vähemalt kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla annab L.R karistusajale rahuldava hinnangu – kuigi L.R on ühel korral vangla sisekorra eeskirjade rikkumise eest karistatud 10-päevase kartseriga, võib tema üldist käitumist heaks pidada. Samas ilmneb materjalidest, et L.R on kriminaalkorras karistatud kahel korral – esimene kord tingimisi kolmeaastase katseajaga, teisel korral karistati teda reaalse vangistusega. Eelnevast karistusest seega L.R ei teinud mingeid järeldusi, vaid on katseajal sooritanud uue 2 kuriteo. Seega risk, et ta vabaduses jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on keskmisest kõrgem. Lisaks suurendab uute õigusrikkumiste toimepanemise riski see, et L.R tervislik seisund, mille tõttu L.R poleks ennetähtaegse vabastamise korral võimeline täitma kontrollnõudeid. Tema käitumine on haigusest tingituna väga problemaatiline ja ettearvamatu. L.R on olnud aastaid ravil XXX ja tarvitab pidevalt ravimeid. Asja materjalidest nähtub, et ka vanglas karistuse kandmisel viibides ei saanud kinnipeetav täiel määral aru, et kannab hetkel vanglas karistust. Kinnipeetav on tavaliselt küll rahulik ja vaikne, kuid aeg-ajalt esineb enesekontrolli kaotamist. Ka on ta korraldustele mitteallumise eest distsiplinaarkaristusena kandnud 10-päevast karistust kartseri näol. Asja materjalidest nähtub, et ka kriminaalhooldus ei näe võimalusi ja ressursse L.R riskide maandamiseks, mistõttu ei nõustuta enne tähtaega vabastamisega. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt üle keskmisest kõrgemast kuriteoriskist tervise tõttu ei ole otstarbekas L.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus L.R-ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, advokaat Vello Luik esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo 1227 krooni 20 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 9 alusel on määratud kaitsja tasuks kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel kohtus 280.- krooni, õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud ajale kulutanud 400.- krooni ja sõidukulu 360.- krooni. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1040.- kroonile käibemaks 18%, see on 1040 + 187.20 = 1227.20. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 1227 krooni 20 senti. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.