← Eesti

1-07-10243\5

Obsah (4)§ 238§ 180§ 179§ 175

1-07-10243 (07244001436) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2007. a Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-10243 (07244001436) Koh

§ 238

lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. 1 Vastavalt KarS § 74 lg 5 pöörata Viru Maakohtu poolt 30.04.

  1. a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust reaalsele täitmisele. Vastavalt KarS § 65 lg 2 mõista AV liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel - 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates süüdimõistetu kinnipidamiskohta karistuse kandmisele ilmumisest. Välja mõista A.P-lt menetluskulud riigituludesse: 2700 krooni sundraha 1416 krooni kaitsjatasu A.P tasuda sundraha ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr.
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „A.P, 1-07-10243, kriminaalmenetluse kulud”, „A.P, 1-07-10243, sundraha“. Menetluskulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja kantseleis tutvuda 20.09.
  3. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID JA JÄRELDUSED: A.P kohta koostati 04.08.2007 väärteoprotokoll nr.AB 901405(t.lk.5) selle kohta, et ta 4.08.2007 kell 22.58 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis Jõhvi-Tartu mnt.
  4. kilomeetril Iisaku vallas. Eelnimetatud protokollile andis A.V allkirja menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Tunnistaja PR ütlustega (t.lk. 6-7 ) on tõendatud, et sõiduauto Audi lähenes Jõhvi suunast ja vähendas järsku kiirust, möödudes politseipatrullautost põhjendamatult aeglasel kiirusel. Peatatud auto roolis oli AV ja masinast oli tunda alkoholilõhna. Alkomeetri näit oli 0,6 . Oma selgituse kohaselt oli juht enne sõitu joonud õlut. Menetlusalune isik AV selgitas( lk.8) ülekuulamisprotokollis omakäeliselt, et 4.08.2007 kell 12 jõi õlut ja kell 23.00 peeti kinni politseipatrulli poolt Kurul. Alkoholijoobe tuvastamise kohta koostatud protokolliga (t.lk.9) on tõendatud, et A V on tuvastatud alkoholijoove 0,60 mg/l. Alkoholilõhna on tunda suust ja sõidukis. AV kõrvaldati sõiduki juhtimiselt otsusega t.lk.
  5. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (t.lk.11-13) antud ütlustega selgitas A.V , et ta 4.08.2007 kell 22.58 juhtis sõiduautot alkoholijoobes. Varem on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes- rahatrahviga 9900 krooni, mida maksab graafiku alusel. Väärteoasjas nr.2440,06,012458 otsusega 13.11.2006 karistati AV Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 9900 krooni Liiklusseaduse § 74 -19 lg 2 alusel mõistetud lisakaristusega võeti temalt sõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks. 2 Viru Maakohtu kohtuotsusega 30.04.2007 (t.lk.27-31) tunnistati AV süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning temale mõisteti KarS § 68 lg 1 ja 74 lg 1 sätete kohaldamisega tingimisi vangistus 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva 18-kuulise katseajaga. Kohus leidis, et A.V süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ta andis ütlusi selle kohta, et ta oli teadlik, et olles eelnevalt tarvitanud alkoholi juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja P.R tõepäraste ütlustega on tõendatud, et tema poolt peatatud sõiduki juhi suust ja sõidukist oli tunda alkoholi lõhna. A.V käitumise kohta kogutud tõenditest järeldub, et oli tegemist tema poolt tahtliku käitumisega s.o sõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Ta ei vaidlustanud alkoholijoobe tuvastamise kohta koostatud protokolli seaduses ettenähtud korras ega eitanud oma joovet kontrolli tulemuste ilmnemisel. Seega on A.V süüdi temale inkrimineeritavas käitumises KartS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. A.V vastutust kergendavaks asjaoluks on tema enda poolt süü ülestunnistamine ja kahetsus. Tema vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. A.V on eelnevalt s.o Viru Maakohtu 30.04.2007.a kohtuotsusega karistatud tingimisi, ning uue kuriteo pani ta toime katseajal. A.V eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid alates 2005.a. kuni 17.02.2007 on tasumata summas 35100 krooni. Eeltoodust järeldub, et uue kuriteo eest ei ole põhjendatud mõista süüdlasele rahalist karistust, mis ei ole seni olnud küllaldaseks meetmeks ära hoidmaks uute rikkumiste toimepanemist. Seega leiab kohus, et A.V tuleb tema poolt toimepandud kuriteo eest mõista vangistus. Tulenevalt KarS § 65 lg 2 tuleb süüdimõistetule, kes paneb uue kuriteo toime pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistusele - 4 kuud tuleb liita Viru maakohtu 30.04.2007.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa s.o 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. MENETLUSKULUD:

§ 180

lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 179

lg 1 p 2 ja § 256-5 lg 2 tuleb teise astme kuriteos süüdimõistetult A.P-lt välja mõista sundraha 2700 krooni riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 tuleb AV välja mõista kaitsjatasu 1416 krooni vandeadvokaat Irina Žurina poolt kohtuistungil süüdistatavale osutatud õigusabi eest. Kohtunik LP(allkiri) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.